2010-28 (3307)

Reedel Sirp koos Rohelise Väravaga

Sirbis: Buridanid – Kalle Käsperi magnum opus.
Kultuuristatistilised paljastused.
George Schöpflin – meie mees Euroopas.
Produktiivsete pahanduste tekitaja Hoomna Sharifi.
Ooper muidu Londonis, Nibelungid aga Milanost Lübecki ja New Yorgist Riiani.
Miks kõik kõnelevad ristmeediast?
Noor krapsakas Põrgupõhja vanapagan Tartus.
Vestlusring: mis peab saama Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest?
Keraamikud Tohisool, nende seas teoreetik David Jones.
Tiibeti päev Pärnu filmifestivalil.
Urmas…

Raamatuküla patroon on seekord Justin “Minu Eesti” Petrone

Imbi Paju ja Võtikvere raamatuküla rahvas ootavad kõiki 14.augustil Jõgevamaale Torma valda Võtikvere külla, et arutleda lugemisaastale pühendatud raamatuküla päeval maailma ja kirjanduse üle.

Enn Põldroos Tallinna Kunstihoone galeriis

SA Tallinna Kunstihoone Fond ootab Teid neljapäeval, 12. augustil kell 18 Tallinna Kunstihoone galeriisse Enn Põldroosi näituse „Mina ja Freddy” avamisele. Näitus on avatud 13. 08 – 5. 09. 2010.

Laupäeval toimub Eesti esimene teatribändide festival

Sellel laupäeval, 14. augustil kl.15 kogunevad Sadamateatris Eesti teatrite ärksamad muusikalised kooslused, et pidada maha teadaolevalt esimene teatribändide festival. Festivali eestvedajateks on Vanemuise lavameistrid Oliver Pärna ja Ott Kilusk, kes ise on erinevate nimede all bändi teinud paar-kolm aastat. Idee korraldada selline festival tekkis käesoleva aasta kevadel, kui Vanemuises peetud…

Tallinna Ülikool hakkab koolitama loomemajanduse asjatundjaid

Balti Filmi- ja Meediakool käivitab alates septembrist uue ingliskeelse loomemajanduse alase õppemooduli üldpeakirjaga “Creative Industries”, mis aitab mõista loov- ja kultuuritööstuste tänapäevaseid toimemehhanisme, rolle, potentsiaali, arengutrende ja väljakutseid nii lokaalsel, regionaalsel, Euroopa Liidu kui ka üleilmsel tasandil.

Jass Kaselaan Linnagaleriis

Jass Kaselaane näitus “Tulge tagasi inimese lapsed” avatakse Tallinna Linngaleriis kolmapäeval, 11. augustil kell 18.00. Näitus on avatud  12.08. – 29.08.
Jass Kaselaane näitusega on Linnagalerii projekt ”Cityscape” jõudnud enam-vähem poole peale. Toimunud on kaheksa ja ees veel seitse näitust. Kaselaane ”Tulge tagasi inimese lapsed”, sarja üheksas projekt, on totaalne ruumiinstallatsioon, mis…

Oivalise ajakirjanduse aastapreemia žürii valis nominendid

Täna valis Oivalise ajakirjanduse aastapreemia žürii kuus nominenti, kes kandideerivad Hans H. Luige väljapandud 100 000 kroonisele preemiasummale.
Need on Kadri Ibrus, Mart Jesse, Vladimir Fridlyand, Rein Sikk, Daniel Vaarik ja Ühtse Eesti Suurkogu kollektiiv.

Tänavusel „tARTuFFil” lahatakse kaasaegset peremudelit

9. – 14. augustini leiab Tartus aset armastusfilmide festival.       
Festivali peetakse Tartu Raekoja platsil, Athena keskuses ja vanas anatoomikumis. Filmid, loengud ja kontserdid on kõigile tasuta. Filmid (v.a vana anatoomikumi programm) on varustatud eestikeelse tõlkega. Lähem info festivali kodulehel www.tartuff.ee. „tARTuFFi” peateemaks on olnud armastus, nii ka tänavu. Armastus on…

„Kormoranides” üritavad rokipeerud tõusta tuhast

Režissöör Andres Maimik: „Mina usun sellesse, et esimese adressaadina võiks kõnetada film kõige lähemat vaatajat. Nagu ikka: minu pere, minu tänav, minu agul, minu linn, minu maakond, minu rahvas.”     
Juulis ja augustis võetakse uut eestimaist täispikka mängufilmi  „Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta”. Filmi režissöörid ja lavastajad on Andres Maimik ja…

Enesepaugutajate klubi

„Neljas lõvis” laguneb terroristide võõras ja hirmutav, kujuteldav monoliitsus, rakukese liikmed on nagu tsirkusetolad ning iga tola vaevleb sisevastuoludes.     
Komöödiafilm „Neli lõvi” („Four Lions”, Suurbritannia 2010, 101 min), režissöör Chris Morris, stsenaristid Jesse Armstrong ja  Sam Bain. Osades Benedict Cumberbatch, Preeya Kalidas, Julia Davis, Kayvan Novak, Riz Ahmed jt. Linastub…

Piibud on väga maalitavad

Malle Leisi näitus „Aega on antud” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 8. VIII .       
No piibumaalid! Kas see on tänapäeva kunst? Kellele on vaja piibupilte? Ei ole midagi lihtsamat kui maalida ühte tobi või kimbus kaks, tubakatorud tuhatoosi torgatud. Seda on tüütuseni nähtud. Odav kommerts odavale maitsele. Mida on selle õigustuseks…

Vilen Künnapu ja Mare Vindi dialoog

Vilen Künnapu ja Mare Vindi ühisnäitusel on eksponeeritud kümmekond Künnapu energeetilist objekti ja mõned akvarellid ning tosin Vindi pliiatsijoonistust lõuendil ja üks geomeetriline objekt. Näituse on kujundanud Andres Tolts ja metafüüsilise kahekõne üle on näitusetekstis arutlenud Leonhard Lapin. Kuna näitus on väljas vaid 9. augustini, otsustasid kunstnikud kokku panna ka…

Kõik on nii nagu enne, aga miski pole enam endine

Anders Härmi kuraatoriprojekt „Next to Nothing” („Eimillestki edasi”) EKK Mis kuni 22. VIII .   
Anders Härmi kureeritud näitusel portreteerivad kohalikud ja välismaised kunstnikud kohtumisi eimiskiga: psühholoogiliste kuristike, kontseptuaalsete olematuste, esteetiliste tühistamistega. Vaataja ette tuuakse küsimus  eimillestki, olemise negatiivsest mõõtmest, mis võib olla asjade korrast ära pahupool või hoopis käimalükkav jõud.   

Hästi komponeeritud näitus

Jaan Paavle ja Jaan Elkeni tagasivaade aastanäitusele, vestlus Tallinna Kunstihoones 20. juulil.     
EKLi aastanäitused on juba mõnda aega poleemikat tekitanud: kas ja kuidas jätkata? Žüriiga ülevaatenäitustena  või siiski kuraatoriga, kuigi kuraatori roll kipub olema vaid ühendava idee väljakäimises. Tänavusel, Enn Põldroosi kureeritud aastanäitusel „Vastandumised” vahetasid mõtteid nii näituse, aga ka…

Muhu maagiline realism

Kuressaare Linnateatri suvelavastus „Rääkivad kivid” kasvab kaugele üle jutustamisteatri raamide.     
Kuressaare Linnateatri „Rääkivad kivid”, autor Silvia Soro, lavastaja Tiit Palu, kunstnik  Silver Vahtre, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Piret Rauk, Viire Valdma (Eesti Draamateater), Andres Raag (Tallinna Linnateater), Hannes Prikk ja Janek Sarapson. Esietendus 30. VII Kuressaare Sadamaaidas. 
Tähelepanelik teatrisõber…

PEALELEND: Tiit Palu, Pärnu Endla pealavastaja ja „Madame Bovary” lavastaja

Millisel kohal asub Flaubert’i „Madame  Bovary” sinu elukestvas raamaturiiulis? 
„Madame Bovary” ja „Tundekasvatus” mõjuvad neljakümneselt hoopis teistmoodi kui kahekümneselt  ülikooli ajal. Soovitan üle lugeda kõigil, kel kohustusliku kirjanduse ajast mingi maik meeles ja kes veel üldse midagi lugeda viitsivad. Lugu pole tänapäeval ju enam eriti oluline lugema innustaja, kes neid…

Agoonia ja komejant Pärnu Endlas

Tiit Palu lavastatud „Madame Bovary” näitab, et huumor on kaunis ohtlik asi.     
Pärnu Endla „Madame Bovary”, autor  Gustave Flaubert, tõlkija Henno Rajandi, dramatiseerija ja lavastaja Tiit Palu, lavakunstnik Andrus Jõhvik, kostüümikunstnik Reet Aus, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Piret Laurimaa, Karin Tammaru, Kaili Viidas, Jaan Rekkor, Ago Anderson, Sten Karpov, Lauri…

Olemegi kohal!

Saksamaal 17. – 27. juunini toimunud Wiesbadeni teatribiennaal tuli kokku kümnendat korda: 21 riigist pärit 24 lavastusega anti 42 etendust. Mida ollakse 20aastase eluea kestel korda saatnud?    

Üllatustevaene „Üllatuskülaline”

Vana Baskini teatri „Üllatuskülaline”, autor Richard Harris, tõlkija Jüri Karindi, lavastaja Ivo Eensalu, kunstnik Jaak Vaus. Mängivad Helgi Sallo, Tõnu Kilgas, Terje Pennie, Pille  Lukin, Väino Laes, Raivo Mets ja Natali Lohk. Esietendus 21. VII Lohusalu sadamas. 
Mis võiks perepeal olla selle vastu, kui ta koju jõudes ja lipsu-särki nurka…

Protees kasvab tiivaks

Tölp on mu võlutust „Seitsmest maailmast” taandada vaid mingile „narkokirjanduse austamisele”.       
Berit Renser ja Terje Toomistu, Seitse maailma. Reisiromaan. Toimetanud Mele Pesti, kunstnik Andres Rohtma. Petrone Print, 2009. 194 lk. 
„Seitsmest maailmast” pole kerge kirjutada. Ehkki olen seda ju varemgi teinud – näiteks  märtsikuu Loomingus, kui nimetasin seda põnevaimaks debüüdiks…

Humanismi õnnetusi

Laste kirjutatud teosed ja lasteks kirjutatud teosed; autori potentsiaalsusest kirjandusteose retseptsioonis.     
1. 
Humanist Settembrini nokkis jõuluõhtul veidi proua Stöhri kallal ja „kõneles siis pisut puusepapojast ning inimsoo-õpetajast, kelle sünnipäeva pühitsemist täna teeseldi. Kas too mees tõesti elas, olevat ebakindel. Sündinud aga olevat toona üksikhinge väärtuse aade ühes ühetaolisuse aatega, – ühe…

Uskumatu tõelisus

Saaremaa ooperipäevad 19. – 24. VII     
Ilmselgelt olen üks väheseid Maarjamaal, kes  juba kolmandat aastat osa saanud Saaremaa ooperipäevadest peaaegu täisannuse. Kuna kultuuriürituste kohal ripub pidevalt „rahakirves”, siis on tõesti imetlusväärne, milline publikumenu on neid päevi saatnud! Ilmselt on toimkond eesotsas Marika Pärgi ja Arne Mikuga teinud kõrgpilotaaži promotöös. Tänu…

Sisaski uus missa võiks kõlada laulupeolgi

Urmas Sisaski Missa nr 6 esiettekanne 25. VII Rapla kirikus.
Urmas Sisask valmistub oma esimeseks juubeliks (9. septembril 50) igatahes loominguliselt: XVIII Rapla kirikumuusika festivalil tuli Rapla kirikus esiettekandele Sisaski Missa nr 6, alapealkirjaga „Madise missa” (2009). Üle tunni kestva suurteose esituskoosseis oli võrdlemisi kirju: Urve Uusbergi juhatusel laulsid Rapla ühisgümnaasiumi…

Noorte talentide debüüdivõimalus

Rahvusvaheline Haapsalu keelpillifestival 19. – 25. VII       
Tänavu toimus Haapsalus juba 17. keelpillimängijate festival ja sellega seonduv keelpilliõpilaste 16. suvekursus. Kuni aastani 2007, mil kunstiline juht oli Tõnu Reimann, kandis see pealkirja „Viiulimängud”. Praeguse nimetuse all korraldatakse festivali kolm viimast aastat, kunstiliseks juhiks Eva Punder. Seekord sisaldas keelpillinädal seitset kontserti, kursusel…

„Klaaspärlimäng” – rohkem kui mäng

Festivali, mida on selle algusest 1995. aastal juhtinud helilooja ja muusikaprodutsent Peeter Vähi, on kuni 2007. aastani peetud põhiliselt Pärnus, aga aastast 2008, seega kolmandat  korda Tartus – nüüd Estonian Record Productionsi (ER P) ja Tartu linna koostööprojektina. Tänavu oli Vähi kunstilise nõustajana appi palunud dirigendi ja laulja Risto Joosti.…

Haagi kohus ja Kosovo – kirjutamata sõnade tähendus

Haagi rahvusvahelise kohtu 22. juulil esitletud ekspertarvamus Kosovo assamblee poolt 17. veebruaril 2008. aastal vastu võetud Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta on meisterlikult koostatud dokument. On üllatav, kui palju olulist on öeldud tänase maailmapoliitika seisukohalt selle pealtnäha tehnilise ja juriidiliselt rangelt piiritletud dokumendiga. Haagi kohtu 14 kohtunikku on üritanud jääda oma arvamusavalduses…

Ajast ja puhkamisest (suvitagem koos Leachiga!)

Võib väita, et reisimine on üle võtnud nii rituaali struktuuri kui ka funktsiooni aja tajumise mõjutajana.     
Edmund Leach, Kultuur ja kommunikatsioon:sümbolite ühendamise  loogika: sissejuhatus sotsiaalantropoloogia strukturalistlikku analüüsi. Koostanud Urmas Sutrop, tõlkinud Margit Rennebaum, toimetanud Silvi Salupere. Kujundanud Jüri Kaarma. Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 204 lk. 
Rõõm on tervitada briti sotsiaalantropoloogia klassiku…

Venelased Eestis – diasporaa ja vähemuse vahepeal

Muulaste ühiskondlik ja kultuuriline identiteet on alles kujunemas ja ebaselge, kuid enamik aktsepteerib Eesti iseseisvust ja tahab siduda oma tuleviku Eestiga.       
Euroopa viimase paljurahvuselise impeeriumi lagunemine sattus ajale, mil lääne rahvusriikide arengut hakkasid mõjutama üha nähtavamalt üleilmastumine, rahvusriikide välispoliitiline integratsioon, riikideüleste majanduslike ja poliitiliste institutsioonide tekkimine ning rahvastiku suur riikidevaheline…

Eluterve peegelduse vajalikkusest

ÜRO inimõiguste komisjon olevat teatanud, et Eestis ei ole institutsiooni, mis suudaks põhiõigusi kaitsta, ja nõudvat Eestilt ka inimkaubanduse seadust. Kust saab selline jama pärit olla? Igaüks, kes on lugenud Eesti põhiseadust, riigi ametlikku veebilehte, asjakohaseid teadusartikleid, inglise keelde tõlgitud Riigikohtu lahendite kokkuvõtteid või uuringuid, ei saa midagi selletaolist väita.…

Euroopa on pool maailma

UNESCO maailmapärandi komitee kinnitas Brasiilias toimunud istungil maailmale kingituseks oma pärandinimekirja 21 uut paika, millega maailmapärandi nimekirja loodus- ja kultuurimälestiste koguhulk tõusis 911ni. Et mõni objekt on samaaegselt mitme riigi nime taga (nii näiteks jagab Eesti Struve geodeetilise kaare kaitsmise au veel 9 riigiga Norrast Ukrainani), siis tuleb riigiti vaadates…
Soome-ugri helilooja Veljo Tormis

Soome-ugri helilooja Veljo Tormis

Sel nädalal kulmineeruvad Veljo Tormise 80. sünnipäeva kontserdid ja üritused üle kogu Eesti. Nargeni festivali Tormise pidunädalate raames tähistab seda homme „Eesti ballaadide” kontsertetendus Tõnu Kaljuste juhatusel Tallinnas Noblessneri valukojas. Täna õhtul aga peab sünnipäevapidu Kuusalu Tormise Selts. Taastatud ja kultuurisündmuste jaoks välja ehitatud Tormise sünnipaigas Aru küla Kõrveaia talu…
Sirp