Lühimängufilm BIBENDUM võitis parima lühimängufilmi auhinna Itaalias IV Portello River Film Festivalil
12.–20. juulil toimus Itaalias Padovas neljandat korda Portello River Film Festival. Sündmuse lõputseremoonial kuulutas žürii võistlusfilmidest parimaks lühimängufilmiks Eesti teose Bibendum. 2009. aastal valminud lühifilmile oli see esimene võistlustuli.
1 minut
Tekstiilikunstnik Ellen Hansen 100 !
Eesti vanim tekstiilikunstnik, Eesti esimene kõrgharidusega professionaal tekstiilikunsti erialal, Ellen Hansen, saab 18. juulil 100 aastaseks.
2 minutit
Jonna Finnilä ja Terhi Saalasti graafikanäitus “Loomadest, ja mitte ainult”
Näitus avatakse Tampete Majas neljapäeval, 22.7. kell 17.00. Noorte soome kunstnike Jonna Finnilä (s 1982) ja Terhi Saalasti (s 1982) ühisnäitus “Loomadest, ja mitte ainult” koosneb erinevates tehnikates graafikateostest, milles loomad ja inimesed kohtuvad ja vahel koguni rolle vahetavad. Inimlikud tunded ja mõtted väljenduvad loomade…
1 minut
Padisel uuritakse rahvusvahelise projekti raames keskaega
Padise Vallavalitsus koos Vantaa linnaga Soomest on käivitanud ulatusliku keskaja uurimisprojekti. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest ja see kuulub Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi 2007-2013 alaprogrammi.
1 minut
Narva Muuseumi Kunstigaleriis avatakse näitus
Reedel, 23. juulil kell 16.00 avatakse Narva Muuseumi Kunstigalerii suures saalis näitus “Ikoon kui märk ja sümbol”.
1 minut
Eesti koorid ülemaailmsel kooriolümpial võidukad
Hiinas, Shaoxingis toimuvatel maailma koorimängudel World Choir Games 2010 on Eesti koorid olnud võidukad: ETV Tütarlastekoor pälvis kuni 12aastaste laste kooride osas peapreemia, Euroopa Kultuuripealinna Segakoor avatud võistlustel kulddiplomi nii segakooride kui kaasaegse muusika kategoorias ning Turba Tütarlastekoor folkloori kategoorias hõbediplomi.
1 minut
Sirp ilmub jälle
Reedel suvepuhkuselt naasnud Sirbis:
– “tantsumasin” Silver Sepp räägib, kuidas ta tantsu sisse kasteti;
– kui teised päevitasid, minister vallandas; ahnus ajab hindu tõstma;
– Jaanus Adamson Joel Sanga piiritlustruudusest ajal, mis ähmasevõitu;
– Ma olin Biškekis
– Tanel Kerikmäe sügav pilk Kõrgõzstani tänapäeva;
– kriitikud kõigil suvistel näitustel eriti Eestis, aga ehtekunsti osas ka Itaalias;
– mida mäletab Bernstein?
– Onu Vanja küülikukasvandus Riias;…
– “tantsumasin” Silver Sepp räägib, kuidas ta tantsu sisse kasteti;
– kui teised päevitasid, minister vallandas; ahnus ajab hindu tõstma;
– Jaanus Adamson Joel Sanga piiritlustruudusest ajal, mis ähmasevõitu;
– Ma olin Biškekis
– Tanel Kerikmäe sügav pilk Kõrgõzstani tänapäeva;
– kriitikud kõigil suvistel näitustel eriti Eestis, aga ehtekunsti osas ka Itaalias;
– mida mäletab Bernstein?
– Onu Vanja küülikukasvandus Riias;…
1 minut
Suri Kalev Kesküla (22. oktoober 1959 — 25. juuni 2010)
25. juuni hommikul suri Hiiu onkoloogiahaiglas viiekümne aasta vanusena luuletaja, kriitik, aja- ja veinikirjanik Kalev Kesküla. Miski tema elu esimesest viiekümnest aastast ei andnud märku sellest, milliste vaevade käes tuleb veeta viimased kuus kuud.
Kalev Kesküla õppis Tallinna 44. Keskkoolis, lõpetas 1983. aastal Tartu Ülikooli eesti filoloogina, töötas Eesti Entsüklopeedia…
Kalev Kesküla õppis Tallinna 44. Keskkoolis, lõpetas 1983. aastal Tartu Ülikooli eesti filoloogina, töötas Eesti Entsüklopeedia…
1 minut
Vaatluse all on sõna emotsionaalne valents
Kui kaua olete emotsioonisõnavara juba uurinud ja kust selleks ärgitust saanud?
Ene Vainik: Poole oma instituudis töötatud kahekümnest aastast olen uurinud emotsioonide ja keele vastasmõju. Kui instituuti tulin, sain kohe ülesandeks eesti keeles tutvustada ja rakendada nn kognitiivset grammatikat – keeleteooriat, millega ei üritata nähtusi mitte üksnes kirjeldada, vaid ka seletada ja…
Ene Vainik: Poole oma instituudis töötatud kahekümnest aastast olen uurinud emotsioonide ja keele vastasmõju. Kui instituuti tulin, sain kohe ülesandeks eesti keeles tutvustada ja rakendada nn kognitiivset grammatikat – keeleteooriat, millega ei üritata nähtusi mitte üksnes kirjeldada, vaid ka seletada ja…
4 minutit
Vikipeedia uute kaastööliste jahil
Kevadel korraldas eestikeelne Vikipeedia koostöös Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga (ITL) poolteist kuud väldanud informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistluse.
2 minutit
Kuidas mõista IT-meest?
Kust saada võõrkeelse kirjandusega töötades abi oma infotehnoloogiateadmiste ajakohastamisel?
Teadusega sina peal kogenud kolleegidel on harjumus vajadusel haarata mõne asjakohase teatmematerjali järele. Abi võib saada ka kolleegilt, näiteks mõne teadustööga seotud ülikooli erialaõppejõult või terminoloogiaspetsilt. Nooremate vastus on enamasti: „Internetist. Kust siis veel?”. Kahjuks ei saada otsinguid veebiavarustes just alati edu – tulemuslikkus sõltub suuresti otsija…
Teadusega sina peal kogenud kolleegidel on harjumus vajadusel haarata mõne asjakohase teatmematerjali järele. Abi võib saada ka kolleegilt, näiteks mõne teadustööga seotud ülikooli erialaõppejõult või terminoloogiaspetsilt. Nooremate vastus on enamasti: „Internetist. Kust siis veel?”. Kahjuks ei saada otsinguid veebiavarustes just alati edu – tulemuslikkus sõltub suuresti otsija…
5 minutit
Riik hoiab oma kirjakeelel silma peal
Kui plaanisin tutvustada viimase aja kirjakeeleuuringuid, küsis kolleeg, kas tähtsam ei oleks rääkida kommunikatsioonikeeltest. Seda nüüd mingil moel teengi – oli ehmatav kogeda, et haritud inimeste arusaamas on kirjakeel millekski muuks kui kommunikatsiooniks. Eesti kirjakeel on mitmekihiline, žanri- ja stiilirikas, nagu polüfunktsionaalsed keeled ikka. Vahest seostatakse kirjakeelega oma ükskõiksust riigi vastu? Ametlik keel…
3 minutit
VASTAB Jüri Valge, Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik
Uue eesti keele arengukava koostamine aastateks 2011–2017 on lõpusirgel. Mai lõpuni oli see avalikkusele arutamiseks välja pandud osalusveebi aadressil www.osale.ee. Eesti keele kommunikatsioonikõlblikkuse juures on suur osa selle arvutikohasusel ja e-kasutusel. Millist tuge pakub selles vallas uus arengukava?
Soovijad on kindlasti saanud kava projektiga tutvuda, põhjalikumalt…
Soovijad on kindlasti saanud kava projektiga tutvuda, põhjalikumalt…
1 minut
Ühise keele otsimise eksperiment
19. mail avati Eesti Rahva Muuseumis Tiit Hennoste (Tartu ülikool), Kristel Rattuse, Tiit Sibula (Eesti Rahva Muuseum) ja Kristiina Rossi (Eesti Keele Instituut) koostatud ning 3+1 Arhitektide (sh Raul Kalvo), Marko Raadi ja Margus Tamme kujundatud näitus „Muuseum näitab keelt”, mis „toob külastaja ette eesti keele eripärad, tutvustab keele ülesehitust ja ajalugu ning pakub…
7 minutit
„Vangilaagris ja välismaal oskavad eestlased ühte hoida”
Leelo Tungal ringreisil Euroopas.
Lugemisaasta raames kutsuti sind esinema Euroopa eesti koolidesse. Käisid Londonis, Stockholmis, Brüsselis, Luxembourg’is, Helsingis ja Pariisis. Kuidas tagantjärele kohtumisi hindad? Kui huvitatud ja teadlikud ollakse nendes kohtades eesti kirjandusest ja kultuurist?
Leelo Tungal: Tegelikult algas minu lugemisaasta „suur jalutuskäik” emakeelepäeva eelõhtul Võsu põhikoolis, läbi sai…
Lugemisaasta raames kutsuti sind esinema Euroopa eesti koolidesse. Käisid Londonis, Stockholmis, Brüsselis, Luxembourg’is, Helsingis ja Pariisis. Kuidas tagantjärele kohtumisi hindad? Kui huvitatud ja teadlikud ollakse nendes kohtades eesti kirjandusest ja kultuurist?
Leelo Tungal: Tegelikult algas minu lugemisaasta „suur jalutuskäik” emakeelepäeva eelõhtul Võsu põhikoolis, läbi sai…
5 minutit
Lennarti „koduseks kõnnitud maailma” üles võtmas
Jõelaevukese nooreohtu kapten ja tüürimees ühes isikus (peale junga meekonnas kedagi ju polegi) on hädas. Augusti lõpus on Siberi väikeste jõgede veetase ohtlikult madal ja kinni me nüüd istume, kindlalt ja tükiks ajaks. Vool on siiski ütlemata tugev ja meie laevuke hakkab tasapisi kreeni vajuma, kas nüüd suisa külili,…
3 minutit
Kirev, kiire ja paroodiline
Mängufilm „Hea, halb ja kummaline” („Joheun-nom, Nabbeun-nom, Isanghannom”, Lõuna-Korea 2008, 139 min), režissöör Kim Jee-woon. Osades Song Kang-ho, Lee Byung-hun, Jung Woo-sung jt. Linastub kinos Artis.
Sergio Leone klassikalise vesterni „Hea, halb ja inetu” (1966) alusel tehtud Lõuna-Korea „Hea, halb ja kummaline” (2008) oli oma kodumaal suur kassahitt ja ka Cannes’is linastudes üks magnet. Millised…
Sergio Leone klassikalise vesterni „Hea, halb ja inetu” (1966) alusel tehtud Lõuna-Korea „Hea, halb ja kummaline” (2008) oli oma kodumaal suur kassahitt ja ka Cannes’is linastudes üks magnet. Millised…
4 minutit
Filmiarhiiv kannab fotod ja filmid Internetti
Filmiarhiiv on Eesti Rahvusarhiivi juures tegutsev mäluasutus, kus hoitakse filmi-, fono- ja fotodokumente. Paljud neist on kunstiteosed, mida on vaja hoolikalt säilitada, aga ka uurida, digitaalselt paljundada ja avalikult levitada. Sirp tundis huvi, mis seisukorras on need rahvuskultuuri dokumendid ja mille kallal töötab praegu filmiarhiiv. Vestlusringis osalesid Eesti Filmiarhiivi direktor Ivi…
6 minutit
Noorte maalikunstnike tuleristsed Tartus
Tartus on kõrghariduse omandanud järjekordne lend Tartu ülikooli maaliosakonna üliõpilasi, tänavu antakse välja koguni üksteist bakalaureuse ja üks magistridiplom. Lõputööde näitused on kujundanud oma tuntud tasemel Jaan Elken, kes oli ühtlasi enamiku kaitsjate juhendaja ning kaitsmiste emalõvilik dirigent.
2 minutit
Saatchi „Newspeak” – metropol defineerib meie keele?
Charles Saatchi, Briti meediakanalite suuromanik, kollektsionäär ja galerist on ilmselt üks enim uue kunsti käekäiku mõjutanud inimene Suurbritannias ja maailmas. Tänavu kümneseks saava Tate Moderni kõrval on just Saatchi King’s Roadil asuvates suurepärastes ruumides tegutsev, muuseumi mõõtu galerii olnud see institutsioon, kust saadeti maailma omaaegne YBA (Young British Art).…
4 minutit
Suhted kui kultuuri alustala
Näitus „Empty Sets” Waterside Projectis kuni 20. VI , Stephen Willatsi näitus „The World As It Is, and The World As It Could Be” Victoria Miro galeriis 7. V – 12. VI .
Praegu saab Londonis vaadata mitmeid näitusi, kus käsitletakse väga omanäoliselt ruumikontseptsiooni. Alustan Londoni kunstielu põgusat ülevaadet Whitechapeli galeriiga.
Praegu saab Londonis vaadata mitmeid näitusi, kus käsitletakse väga omanäoliselt ruumikontseptsiooni. Alustan Londoni kunstielu põgusat ülevaadet Whitechapeli galeriiga.
3 minutit
Kunstiteoste tellimise seadus lõpusirgel
Kunstiteoste tellimise ehk protsendiseaduse eelnõu, nagu see rahvasuus on käibele läinud, on jõudnud pärast arutamis- ja redigeerimisvoorusid riigikogusse ülevaatamiseks ning kinnitamiseks. Seaduseelnõu esimene lugemine oli 1. mail, teine 16. juunil ja kolmas 17. juunil.
Esimesel lugemisel avaldas kultuuriminister Laine Jänes oma tutvustavas ettekandes lootust, et see „seadus toob kaasa lausa paradigmalise suhtumise…
Esimesel lugemisel avaldas kultuuriminister Laine Jänes oma tutvustavas ettekandes lootust, et see „seadus toob kaasa lausa paradigmalise suhtumise…
3 minutit
Kaunid meremiinid otse kodumaa ajaloost
Mati Karmin „Baby-Mine” („Miinike”) Vabaduse galeriis kuni 20. VI .
Mati Karmin on taas pöördunud materjali poole, mille täiuslikult korrapärane vorm on tema skulptorikätes leidnud kõige ootamatumaid uusi funktsioone juba üle poole aastakümne. Oleme näinud miinikestadest kaminaid, lapsevankreid, akvaariume, tualette ja muid hirmkalleid eksklusiivseid majatarbeid ning muidugi uhkelt vinnas militaarseid hiigelriistu. Üks võimsamaid selliste…
Mati Karmin on taas pöördunud materjali poole, mille täiuslikult korrapärane vorm on tema skulptorikätes leidnud kõige ootamatumaid uusi funktsioone juba üle poole aastakümne. Oleme näinud miinikestadest kaminaid, lapsevankreid, akvaariume, tualette ja muid hirmkalleid eksklusiivseid majatarbeid ning muidugi uhkelt vinnas militaarseid hiigelriistu. Üks võimsamaid selliste…
3 minutit
Maa tuleb täita arhitektidega
Arhitektuurinõukogu aitab ehitatud keskkonna kvaliteedi edendamisele kaasa palju rohkem kui ebademokraatliku riigiarhitekti institutsioon.
Eesti Arhitektide Liidu juhid on väitluses selle üle, et planeerimise ja ehitamisega on asjad halvasti, ikka ja jälle väljendanud seisukohta, et arhitektid teeksid häid planeeringuid ja maju küll, kui rumalad seadused, kasuahned kinnisvaraarendajad ning saamatud kohalikud omavalitsused neid selles ei takistaks. Minu…
Eesti Arhitektide Liidu juhid on väitluses selle üle, et planeerimise ja ehitamisega on asjad halvasti, ikka ja jälle väljendanud seisukohta, et arhitektid teeksid häid planeeringuid ja maju küll, kui rumalad seadused, kasuahned kinnisvaraarendajad ning saamatud kohalikud omavalitsused neid selles ei takistaks. Minu…
6 minutit
Stepptantsu ja peeretustega …
Monika Mattieseni performance-ooper „Levitatiivse aja valem”, Küberstuudio: flöödid M. Mattiesen, lavastuslikud ideed M. Mattiesen ja Mari Mägi, live-elektroonika Tammo Sumera ja Margo Kõlar, süntesaator Martti Raide, video Veronika Valk, installatsioon Terje Ojaver, valgus Revo Koplus. 10. VI Kanuti gildi saalis.
Alustuseks üks filosoofiline mõistujutt Søren Kierkegaardilt. Näinud üks mees tänaval silti „Siin pestakse pesu”.…
Alustuseks üks filosoofiline mõistujutt Søren Kierkegaardilt. Näinud üks mees tänaval silti „Siin pestakse pesu”.…
2 minutit
Keelpilliõppurid vanalinnapäevadel
Suvevaheaja algus toob Euroopa muusikakõrgkoolides õppijad rändlindudena Eestisse koju. Ja küll on tore, kui mõnigi neist astub üles ka kodupubliku ees. Nii oli Tallinna vanalinnapäevade klassikapäeva 10. juuni hilisõhtune kontsert antud mitme rahvusvahelise konkursi laureaadile Triin Ruubelile, kes suundus pärast muusikakeskkooli lõpetamist õppima Saksamaale. Kontserti reklaamiti küll kui viiulivirtuoosi esinemist, kuid juba kavalehelt…
2 minutit
Värskus nii mänguviisis kui repertuaaris
„Eliitkontserdid”: Trio Madrigale 5. VI Kadrioru lossis.
Juunikuu esimesel laupäeval jätkus Kadrioru lossis Eesti Interpreetide Liidu sari „Eliitkontserdid” väljapaistva kammerkontserdiga, kus mängis noorte muusikute ansambel Trio Madrigale koosseisus Oksana Sinkova (flööt), Kristina Kriit (viiul) ja Diana Liiv (klaver). Kontsert üllatas erilise värskusega nii muusikute mänguviisis kui ka repertuaaris, mis tõi lavale peamiselt…
Juunikuu esimesel laupäeval jätkus Kadrioru lossis Eesti Interpreetide Liidu sari „Eliitkontserdid” väljapaistva kammerkontserdiga, kus mängis noorte muusikute ansambel Trio Madrigale koosseisus Oksana Sinkova (flööt), Kristina Kriit (viiul) ja Diana Liiv (klaver). Kontsert üllatas erilise värskusega nii muusikute mänguviisis kui ka repertuaaris, mis tõi lavale peamiselt…
2 minutit
Omasid tasub hoida
Eesti on üks imeline maakilluke, millele on mitmes mõttes palju antud. Meil on põhjust tunda uhkust oma muusikakultuuri edasiviijate üle. Eesti muusikaelu arengut pärsib aga juba aastaid üks mentaliteediprobleem, mille lahendust pole veel leitud.
3 minutit
Tulevikuhelide tribüün Lissabonis
Uue muusika ülevaatus, tribüün ja kõnetool ehk rahvusvaheline heliloojate rostrum toimus tänavu Lissabonis. Nädal aega kuulasid 31 riigi raadiotoimetajad Gulbenkiani keskuse konverentsisaalis uut muusikat ning 4. VI avaldati kuuldud 67 helitöö hulgast välja valitud parimate teoste nimekiri. Sellesse jõudsid mõlemad Klassikaraadio esitletud eesti heliloojate teosed: Toivo Tulevi „I said, Who are You? He…
5 minutit
Arvo Pärdi Aadam itkes İstambuli Euroopa pealinnaks
Kui Arvo Pärdi eelmine töö, tema IV sümfoonia „Los Angeles” tõi oma pühenduse kaudu esile kuulsaima Venemaa kinnipeetava Mihhail Hodorkovski, siis 4. juunil toimunud esiettekanne rõhutas İstanbuli kui Euroopa kultuuripealinna tähtsust. Siin on olemas side järgmisel aastal algava Tallinna kultuurilise Euroopa eesistumisega: idee teos tellida pärineb paari aasta tagusest ajast…
1 minut
Kevin Kleinmanni muusikatööstuse seminar
Sissevaade ja järelmõtted
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Muusika Arenduskeskuse ühisel ettevõtmisel toimus EM TAs 3. – 5. juunini muusikatööstuse seminar, kus jagas muusikaäri tarkusi üks muusikatööstuse autoriteete klassikalise muusika valdkonnas, Pariisi IV (Sorbonne’i) ülikooli professor Kevin Kleinmann. Seminar oli avatud laiale kuulajate ringile: selles osales kultuurikorralduse üliõpilasi, muusikaorganisatsioonide esindajaid ja muusikuid.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Muusika Arenduskeskuse ühisel ettevõtmisel toimus EM TAs 3. – 5. juunini muusikatööstuse seminar, kus jagas muusikaäri tarkusi üks muusikatööstuse autoriteete klassikalise muusika valdkonnas, Pariisi IV (Sorbonne’i) ülikooli professor Kevin Kleinmann. Seminar oli avatud laiale kuulajate ringile: selles osales kultuurikorralduse üliõpilasi, muusikaorganisatsioonide esindajaid ja muusikuid.
6 minutit
PEALELEND: Peeter Raudsepp, „Eikellegimaa” lavastaja
Millest selline kehatundlikkus Raudsepa „Eikellegimaal”, on see omane pigem Pinterile või Raudsepale?
Pinteri tegelastele on suhtlemine teiste inimestega ränk ülesanne ja seetõttu püüavad nad ennast alati esitada kellegi teisena, et võimalikult vähe haiget saada. Nende kehakasutus on seega äärmiselt teadlik, samas ajab nende alateadvus „oma asja”: lõhkudes, rünnates, liibudes,…
Pinteri tegelastele on suhtlemine teiste inimestega ränk ülesanne ja seetõttu püüavad nad ennast alati esitada kellegi teisena, et võimalikult vähe haiget saada. Nende kehakasutus on seega äärmiselt teadlik, samas ajab nende alateadvus „oma asja”: lõhkudes, rünnates, liibudes,…
1 minut
Kellele kuulub eikellegimaa?
Peeter Raudsepa lavastatud „Eikellegimaa” on Mati Undi „Majahoidja” mõtteline järg.
Rakvere teater on maha saanud järjekordse Pinteri tõlgendusega. Peeter Raudsepa lavastatud „Eikellegimaa” on mõtteline järg 2001. aastal Mati U ndi käe all lavale toodud Harold Pinteri „Majahoidjale”: neid kaht näidendit seob lugu tundmatust külalisest, kes, kord tuppa lastud, ei soovi enam lahkuda. Tuba, kus külalist vastu…
Rakvere teater on maha saanud järjekordse Pinteri tõlgendusega. Peeter Raudsepa lavastatud „Eikellegimaa” on mõtteline järg 2001. aastal Mati U ndi käe all lavale toodud Harold Pinteri „Majahoidjale”: neid kaht näidendit seob lugu tundmatust külalisest, kes, kord tuppa lastud, ei soovi enam lahkuda. Tuba, kus külalist vastu…
5 minutit
Igatsuse lõõmav lava
Theatrumi „Lõõmav pimedus”, autor Antonio Buero Vallejo, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Eve Ormisson. Mängivad VHK teatrikooli abituriendid. Esietendused 13. ja 18. V Theatrumi saalis.
Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) teatrikooli gümnasistide tänavuseks lõpulavastuseks valis noorte juhendaja Lembit Peterson hispaania näitekirjaniku Antonio Buero Vallejo 1950. aastal kirjutatud „Lõõmava pimeduse”. Eestis on seda näidendit varemgi lavastatud, aga sellegipoolest ei teadnud ma…
Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) teatrikooli gümnasistide tänavuseks lõpulavastuseks valis noorte juhendaja Lembit Peterson hispaania näitekirjaniku Antonio Buero Vallejo 1950. aastal kirjutatud „Lõõmava pimeduse”. Eestis on seda näidendit varemgi lavastatud, aga sellegipoolest ei teadnud ma…
4 minutit
Inimese hääl
Eelmises kommentaaris (Andreas W, Sama jõgi? – Sirp 28. V) väitsin, et mul on tunne, nagu poleks viimase kümne aasta jooksul teatrist kirjutamises eriti midagi muutunud. Ega see päris õige olnud. Teatrikriitilise ajakirjanduse keel ja väljendumislaad on võib-olla tõesti jäänud enam-vähem muutumatuks, aga ega teatrikriitiline ajakirjandus pole ainus formaat, kuidas teatrist rääkida. On ilmunud uusi formaate, mis pole…
2 minutit
PEALELEND: Paavo Nõgene, Vanemuise teatrijuht
Vanemuise teatri sünniks loetakse Lydia Koidula „Saaremaa onupoja” lavastamist mängu- ja lauluseltsis Vanemuine 24. VI 1870. 22. VI tähistab Vanemuine Tartus Jaama tänaval oma ajaloolise sünnipaiga õuel piduõhtuga enda ja ühtlasi eesti teatri 140. sünnipäeva. Mis sellel pärastlõunal seal toimub?
Vanemuise teater annab aastas ligikaudu 500 etendust, mistõttu otsustasime, et pidupäeval…
Vanemuise teater annab aastas ligikaudu 500 etendust, mistõttu otsustasime, et pidupäeval…
1 minut
Helged hetked, kui teatrilaval on hea olla
Huvitav töö on Hannes Kaljujärve, Taisto Noort ja Aivar Kallastet Vanemuises rohkem kui 30 aastat kinni hoidnud.
Vanemuise 140 tegevusaastast 33 on selles teatris töötanud balletitantsija Aivar Kallaste ja ooperisolist Taisto Noor. Draamanäitleja Hannes Kaljujärvel on neid aastaid täis 31, kui Vanemuises Evald Hermaküla käe all lõpetatud õppestuudio aeg välja arvata. Kolmeharulise…
Vanemuise 140 tegevusaastast 33 on selles teatris töötanud balletitantsija Aivar Kallaste ja ooperisolist Taisto Noor. Draamanäitleja Hannes Kaljujärvel on neid aastaid täis 31, kui Vanemuises Evald Hermaküla käe all lõpetatud õppestuudio aeg välja arvata. Kolmeharulise…
8 minutit
Tokerjad tääbuvad
Mõne kultuurinähtusega on nii, et paroodia käib juba pikalt nähtuse enese ees. Näiteks ammu enne abstraktsionistlikku maalikunsti sündi näidati Pariisi kabareedes publiku lõbustamiseks sabaga pintseldavaid eesleid ja ahve. Eduard Vilde kirjutas novelli „Uuel teel” (1908) koos „Tokerjatega” peaasjalikult selleks, et tögada Villem Grünthali graafilisi ja keeleuuenduslikke eksperimente. Tulemus osutus aga hoopis sürrealismi, iseäranis Andres Ehini sürrealismi geniaalseks…
5 minutit
Umbrohi Pariisi tänavail
Andrew Hussey, Pariis. Salajane ajalugu. Inglise keelest tõlkinud Jaanus Õunpuu, toimetanud Reeli Ziius. Kujundanud JüriJegorov. Varrak, 2010. 518 lk.
Tuleb pidada tõestatuks, et Euroopa, nagu ka Eesti kirjasõna on sündinud tõlkest ning arenenud ja rikastunud suurel määral tõlgete najal. Tõlketekstid toimivad kultuuris originaalidega võrdselt.1 Tõlgete keeleline külg sõltub ennekõike kaasaja kirjakeele üldisest tasemest, kuid mõjutab seda…
Tuleb pidada tõestatuks, et Euroopa, nagu ka Eesti kirjasõna on sündinud tõlkest ning arenenud ja rikastunud suurel määral tõlgete najal. Tõlketekstid toimivad kultuuris originaalidega võrdselt.1 Tõlgete keeleline külg sõltub ennekõike kaasaja kirjakeele üldisest tasemest, kuid mõjutab seda…
10 minutit
Kirjeldamine üksi, kui see ei teeni mõistmist ja seletamist, on igavavõitu
Theo Hermansiga vestlevad Anne Lange ja Katiliina Gielen
Katiliina Gielen: Theo Hermans, te olete tõlketeaduses tegev olnud aastaid ja võib öelda, et olnud ka tõlketeaduse uuema, deskriptiivse [kirjeldava] suuna sünni juures. Pean silmas teie 1985. aastal koostatud ja eessõnaga varustatud kogumikku „Kirjandusega manipuleerimine” („The Manipulation…
Katiliina Gielen: Theo Hermans, te olete tõlketeaduses tegev olnud aastaid ja võib öelda, et olnud ka tõlketeaduse uuema, deskriptiivse [kirjeldava] suuna sünni juures. Pean silmas teie 1985. aastal koostatud ja eessõnaga varustatud kogumikku „Kirjandusega manipuleerimine” („The Manipulation…
6 minutit
Õnne tähendus*
Kavatsen kõnelda veidi lapsikult, mitte teoreetikutele toetudes. Tervemõistuslikus teoretiseerimises on olemas komme lähtuda esmalt rahvapsühholoogilisest ja tavakeele tasandist. Et siis juba edasi liikuda, intellektuaalne puänt tuleb lõpus. Niisiis kõnelen „lüpsiku suuga”, nagu kõlab üks Andres Ehini paragramm: „sa pole enam ammu lüps / kuid siiski oled veidi lüpsik / kui mis on õnn sa küsid / lüpsikult”.…
15 minutit
Venemaa soomeugrilaste nullindad
Punase traagelniidina on nullindaid läbinud mari teema. Meenutagem. 2000. aastal astus Mari Vabariigi presidendi ametisse Leonid Markelov, kes vilistas maride rahvusliku väärikuse peale. Esimese asjana muutis ta 2001. aastal mari keele õppimise koolis vabatahtlikuks, kuna maride rahvuslik opositsioon ei taltunud, siis lõhestas valitsusele sõnakuulmatud rahvuslikud organisatsioonid, asutades alternatiivsed valitsusmeelsed mari rahvuslikud organisatsioonid. Samuti reorganiseeris…
4 minutit
Globaalne teadus lokaalses riigis
Probleemid algavad siis, kui me näitajaid absolutiseerima ja fetišeerima hakkame ja ning neist saab tegelikkuse ainus mudel, mis kõik muu välistab, ning ressursside jaotamisel ainuotsustavaks saab.
Meie teadustegevuse mõõtmise süsteem tundub olevat sama paratamatu ja vääramatu nagu loodusseadused. Maaülikooli eestvedamisel käis mullu sügisel üks arutelu Eesti ülikoolide ja Eestis arendatava teaduse üle. Kuulasin seal…
Meie teadustegevuse mõõtmise süsteem tundub olevat sama paratamatu ja vääramatu nagu loodusseadused. Maaülikooli eestvedamisel käis mullu sügisel üks arutelu Eesti ülikoolide ja Eestis arendatava teaduse üle. Kuulasin seal…
8 minutit
Aukartus mõistuse ees
Lätis olevat kihulased kaks hobust surnuks imenud. Nüüd on kõigile teada: isegi sääsehammustused pole teps naljaasi. Kuidas saaks lõplik hobujõud putukate vastu, kui nood jõuavad kohale otsatute parvedena, mille iga liiget kannustab vastupandamatu tung: sigida, sigida, sigida! . . . . Kihulased tunnistavad ainult olemise jaatamist; vastasel korral nad ju tunneksid, et kord juba saavutatuga võiks mõnikord ka rahul…
4 minutit
Neandertallane elab edasi
Täna esineb Tartus geenifoorumil ajakirja Time poolt 2007. aastal maailma saja mõjukama inimese hulka valitud Eesti juurtega Svante Pääbo (pildil), kellel õnnestus sekveneerida nii egiptuse muumia kui ka neandertallase genoom. Sellega pani ta nurgakivi paleogeneetika rajamisse. See teadusharu annab muu hulgas vihjeid inimese mineviku ja olemuse kohta. Kuna tegemist on väga värske teadusega, siis vaevalt…
3 minutit
Rahu ja raha. Mõttetu katse seletada asju surnud jänesele
Viimasel ajal on räägitud ülikoolist palju. Ühelt poolt on meedias hakatud rohkem kirjutama teaduse saavutustest. Aga olulisem on ikka see, kui ülikoolis juhtub mingi prohmakas. Ja õppejõud ise räägivad väsimusest, allakäigust jne. Ühesõnaga, asjad ei ole ülikoolis korras.
3 minutit
Palun vaikust!
Rumalus võib teatavasti olla tappev ja vähemasti juunis 2010 peaks tema hauasambaks saama ühest otsast laienev plastiktoru, millele lõuna-aafriklased pannud nimeks vuvuzela. Küllap on tegemist käimasoleva globaalse massipsühhoosi (mida ka jalgpalli MM -võistlusteks nimetatakse) silmatorkavaima ja enim jutuainet pakkuva elemendiga. Ja eheda tõestusega väitele, et kurjategijad on korrakaitsjatest alati sammu võrra ees.
2 minutit
Maailmamuutjate endakssaamise ja -jäämise sisevõitlus jätkub
Intervjuu presidendi kultuurirahastu tänavuse noore kultuuritegelase preemia saanud Jaan Tootseniga.
FOTO: Piia Ruber
Milline on Eesti kultuurimängumaa kõige tulisem küsimus?
Jaan Tootsen: Kõige põletavam küsimus…
FOTO: Piia Ruber
Milline on Eesti kultuurimängumaa kõige tulisem küsimus?
Jaan Tootsen: Kõige põletavam küsimus…
6 minutit
