2010-2 (3282)
3. Sirp
Reedel Sirbis: Subjektiivne kirjandusgallup “Kümnendi kümme lemmikut”.
Kirjanduse asjatundjad räägivad lõppeva kümnendi paremast eesti keeles ilmunudilukirjandusest. Ja seda on enneolematult palju.
Twitter sureb esimesena.
“Virinat võiks vähem olla,” arvab intervjuus Sirbile Kuno Areng.
Kultuurkapital jagas aastapreemiaid.
Kes tuleb ooperisse, see näeb Prokofjevit.
Muinsuskaitse seisukorda hindavad Jaan Tamm, Trivimi Velliste, Anton Pärn ja Paul-Eerik Rummo. Kas augus…
Kirjanduse asjatundjad räägivad lõppeva kümnendi paremast eesti keeles ilmunudilukirjandusest. Ja seda on enneolematult palju.
Twitter sureb esimesena.
“Virinat võiks vähem olla,” arvab intervjuus Sirbile Kuno Areng.
Kultuurkapital jagas aastapreemiaid.
Kes tuleb ooperisse, see näeb Prokofjevit.
Muinsuskaitse seisukorda hindavad Jaan Tamm, Trivimi Velliste, Anton Pärn ja Paul-Eerik Rummo. Kas augus…
1 minut
Eesti Filharmoonia Kammerkoor Salzburgis
22. ja 26.jaanuaril esineb Eesti Filharmoonia Kammerkoor Salzburgi Mozart-Woche’l, tehes kaasa Mozarti ooperi “Idomeneo” lavastuses.
1 minut
III Veebifilmide Festival „Lae Üles!“ ootab filme
Kolmandat korda toimuvale Veebifilmide Festivalile „Lae Üles” saab filme esitada 13. veebruarini 2010.a. Filmifestivali eesmärk on julgustada kõiki filmihuvilisi oma foto- ja videotehnika võimalusi ning mitmekülgsust loovalt kasutama.
2 minutit
Vanemuises avati Kaie Šestakova õlimaalide näitus
Vanemuise teatri väikese maja jalutusruumis avati täna Kaie Šestakova teatriteemaliste õlimaalide näitus.
1 minut
Seminar “Kodanikupositsioon töösuhtes” Tallinna Kunstihones
22. jaanuaril algusega kell 12.00 toimub Kunstihoones kahe põhiettekandega seminar, mis kannab pealkirja “Kodanikupositsioon töö/suhtes”. Seminari,mils toimub koostöös Ametiühingutega, lühidalt kokku võetud lähteplatvorm võiks olla järgmine: Valitsev neoliberaalne ideoloogia käsitleb ühiskonda eelkõige ettevõtjate ühiskonnana, see tähendab need kes ei ole rahul oma töö, palga, sotsiaalse toimetuleku vms peaksid “virisemise” asemel…
2 minutit
Uni, hullumeelsus, surm. Nihe
Mängufilm „Uni” („Dream”, „Bi-mong”, Lõuna-K orea 2008, 95 min), režissöör ja stsenarist Kim Ki-duk. Osades Jō Odagiri, Na-yeong Lee, Mi-hie Jang, Tae-hyeon Kim, Ji-a Park jt.
Kim Ki-duki uusimast filmist „Uni” ei saanud võib-olla päris nii põrutavat elamust, kui pakkusid sama mehe tehtud „Tühi maja”, „Samaaria tüdruk”, „Paha poiss”, „Krokodill”,…
Kim Ki-duki uusimast filmist „Uni” ei saanud võib-olla päris nii põrutavat elamust, kui pakkusid sama mehe tehtud „Tühi maja”, „Samaaria tüdruk”, „Paha poiss”, „Krokodill”,…
5 minutit
Pealelend: Ruth Alaküla
Millised väljakutsed ja võimalused tõi osalemine EBU dokumentaalfilmide sarjas „Music in the Blood” („Muusika on neil veres) „Järvimuusika” tegijaile ja laiemalt ETV-le?
Ruth Alaküla: Juba aastaid on EBU tootnud muusika- ja kultuuridokumentaalide sarju. Viimasteste aastate töödest oli üks mahukamaid 2003. aastal valminud „European Roots” („Euroopa juured”). Seni pole ETV oma …
Ruth Alaküla: Juba aastaid on EBU tootnud muusika- ja kultuuridokumentaalide sarju. Viimasteste aastate töödest oli üks mahukamaid 2003. aastal valminud „European Roots” („Euroopa juured”). Seni pole ETV oma …
1 minut
Helikunsti sihtkapital ei tee väga suuri ja järske muutusi
Kultuurkapital on institutsioon kultuurivaldkondade lisarahastamiseks ja heatahtlikuks regulatsiooniks. Nagu üks aednike kogum, kes püüab nii teha, et alusmets, keskmised ja kõrged puud oleksid kõik selgelt välja joonistunud ning umbrohi ei vohaks. Jaotamise põhimõtted on pannud paika juba eelmised komisjonid ja üks õnneks toimivaid põhimõtteid on, et eksperdid, tundes olukorda, ei…
2 minutit
Järvimuusika
30. detsembril jõudis ETVs ekraanile muusikatuttavatest oodatud „Järvimuusika” (kordusega 1. jaanuaril), mida vaadanuksin uuesti ilma lubadusetagi nähtust kirjutada. Teistkordsel vaatamisel asetusin mõttes muulase positsioonile, s.t et kuidas võtaks pakutava vastu näiteks iirlane või austerlane? Meil teab iga mõistlik koolinoorgi, kes on Järvi(d) ja mis on Leigo oma „Järvemuusikaga”.
4 minutit
Sisukas Bachi õhtu
Oreliõhtu: Andres Uibo 5. I Nigulistes.
Orelikunstniku, pedagoogi, muusikaprodutsendi ja helilooja Andres Uibo kava koosnes sel korral ainult Johann Sebastian Bachi teostest. Tsiteerigem hästi koostatud ja sisukat kavalehte: „Uibo suurim eeskuju on Johann Sebastian Bach – absoluutne parnass muusikas, vaimutäius, geniaalsuse kõrgeim avaldusvorm, …” Organisti enda sõnul oli tegemist nn…
Orelikunstniku, pedagoogi, muusikaprodutsendi ja helilooja Andres Uibo kava koosnes sel korral ainult Johann Sebastian Bachi teostest. Tsiteerigem hästi koostatud ja sisukat kavalehte: „Uibo suurim eeskuju on Johann Sebastian Bach – absoluutne parnass muusikas, vaimutäius, geniaalsuse kõrgeim avaldusvorm, …” Organisti enda sõnul oli tegemist nn…
1 minut
Tšaikovskiga uude aastasse
Pjotr Tšaikovski 170: Mikk Murdvee (viiul), Henry-D avid Varema (tšello) ja Age Juurikas (klaver) 9. I Vene Kultuurikeskuses.
Sünniaastapäeva tähistati seekord paljudele kontserdikülastajatele harjumatus paigas – Vene kultuurikeskuse kaunis kammersaalis. Kava põhiteoseks oli Trio a-moll op. 50 suure kunstniku mälestuseks (pühendatud N. Rubinšteinile). Trio on loodud 1882. aastal Roomas. On teada,…
Sünniaastapäeva tähistati seekord paljudele kontserdikülastajatele harjumatus paigas – Vene kultuurikeskuse kaunis kammersaalis. Kava põhiteoseks oli Trio a-moll op. 50 suure kunstniku mälestuseks (pühendatud N. Rubinšteinile). Trio on loodud 1882. aastal Roomas. On teada,…
2 minutit
Põlvkondi ja ajastuid ühendav „Tarkus”
Tõnis Mäe „Tarkus” kolmele solistile, lugejale, kammerkoorile ja ansamblile: Tõnis Mägi, Chalice, Liidia Mägi, Aarne Üksküla, kammerkoor Head Ööd, Vend; Taavi Kerikmäe (klahvpillid), Robert Jürjendal (kitarr), Levi-D anel Mägila (elektritšello), Taavo Remmel (kontrabass) jt 9. I Tallinna Linnateatri Taevalaval.
Eelmine laupäev tuletas järjekordselt meelde, kui anderikkalt mitmekülgne natuur on ikka…
Eelmine laupäev tuletas järjekordselt meelde, kui anderikkalt mitmekülgne natuur on ikka…
3 minutit
Neli naismusketäri natside vallutatud Prantsusmaal
Mängufilm „Naised varjust” („Les femmes de l’ombre”, Prantsusmaa 2008, 112 min), režissöör Jean-Paul Salomé. Osades Sophie Marceau, Julie Depardieu, Moritz Bleibtreu, Marie Gillain, Maya Sansa, Déborah François jt.
André Maurois on öelnud Alexandre Dumas’ kohta, et ta „kortsutas ära Kleio seelikud ja arvas, et võib endale tema puhul kõike lubada tingimusel,…
André Maurois on öelnud Alexandre Dumas’ kohta, et ta „kortsutas ära Kleio seelikud ja arvas, et võib endale tema puhul kõike lubada tingimusel,…
2 minutit
Filmilugu ringvaatepalast, mis maksis inimelu
Kõik on otsekui pahas unenäos, ehkki pole säärast und ei enne ega pärast ealeski näinud. Ebameeldivalt madal metalne mütakas, siiski jõuan mõelda – juba jälle! Täpselt nädal tagasi rullisime klaaslibedal teel Kose juures kolleegi Moskvitšiga kaks korda üle katuse, paks lumi päästis halvemast. Sealt jäi meelde metalne kobin ja vaikus.…
3 minutit
Kaks Ericut: postiljon ja jalgpallitäht
Režissöör Loachi „eneseabi” seisneb selles, et ta teisendab (elu)mudeleid ja vahetab vaatepunkte. Kaks Ericut esindavad kaht suhtumist: isiksuse allajäämist oludele ja isiksuse võitu olude üle.
Mängufilm „Ericut otsimas” („Looking for Eric”, Suurbritannia-Prantsusmaa-I taaliaBelgia-H ispaania, 2009, 116 min), režissöör Ken Loach, stsenarist Paul Laverty, operaator Barry Ackroyd, produtsent Rebecca O’Brien. Osades…
Mängufilm „Ericut otsimas” („Looking for Eric”, Suurbritannia-Prantsusmaa-I taaliaBelgia-H ispaania, 2009, 116 min), režissöör Ken Loach, stsenarist Paul Laverty, operaator Barry Ackroyd, produtsent Rebecca O’Brien. Osades…
5 minutit
Audiovisuaalse kunsti sihtkapital : Otsuste tegemine on kompromisside kunst
2009. aasta lõpus kogunes uus Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali koosseis, kes asus ametisse kaheks järgmiseks aastaks. Järjepidevuse ja organisatsiooni „mälu” huvides jäi seekord eelmisest koosseisust edasi kaks liiget: Anneli Ahven ja allakirjutanu. Uute liikmetena valiti ametisse Mait Mäekivi (aseesimees), Marje Jurtšenko, Meelis Muhu, Peep Puks ja Maria Ulfsak-Šeripova. Erinevalt…
2 minutit
Kas hakkas hirm võõrale maale ära kaduda?
Kõigil on etendusel ruumi olla: vaatajat ei aeta taga ega tõmmata kogu aeg sündmuste keerisesse.
„Estonia Meets Africa ehk Vaade eemalt”. Idee autor ja lavastaja Eike Ülevain, lavastajad ja koreograafid Jaak Sapas ja Eneli Meresmaa, musitseerivad Madis Zilmer (džembe, laul) ja Anna Kelder (flööt, laul). Produtsendid Kollase Rähni Ordu ja…
„Estonia Meets Africa ehk Vaade eemalt”. Idee autor ja lavastaja Eike Ülevain, lavastajad ja koreograafid Jaak Sapas ja Eneli Meresmaa, musitseerivad Madis Zilmer (džembe, laul) ja Anna Kelder (flööt, laul). Produtsendid Kollase Rähni Ordu ja…
4 minutit
Etenduskunstide kokteilisegu Münchenist
Kandikul lugu kätte ei anta, loojaid huvitab eelkõige etendaja ja vaataja suhe.Novembris Münchenis toimunud „Spielart” on ilmselt Euroopa üks eksperimentaalsem etenduskunsti festival. Kuigi programmist leiab ka kuulsate tegijate uusi või vanemaid lavastusi (sel aastal Alvis Hermanis, Jan Fabre, Forced Entertainment, Hotel Pro Forma jt), on festivalil rõhk uutel ja tundmatutel…
6 minutit
Näitekunsti sihtkapital: raha otse loojatele, vähem organisatsioonidele
Näitekunsti sihtkapitali uus koosseis (Kaarel Oja, Taavi Eelmaa, Guido Kangur, Andrus Jõhvik, Anu Ruusmaa, Liina Jääts ja Kalju Orro) on pidanud esimesed töökoosolekud, teinud esimesed otsused. Kuidas uuel koosseisul sisseelamine on läinud?
Liina Jääts, näitekunsti sihtkapitali aseesimees: Jah, sihtkapitalis on seitse liiget, et esindada ja väljendada võimalikult paljusid seisukohti ja…
Liina Jääts, näitekunsti sihtkapitali aseesimees: Jah, sihtkapitalis on seitse liiget, et esindada ja väljendada võimalikult paljusid seisukohti ja…
3 minutit
Varesekraaded ja luigehinged kodusaarel
„Varese” lavastuse tundlik telg on Jüri Tuuliku loomingus läbiv luige tapmise motiiv.
Uuslavastusega „Vares” tähistas Kuressaare Linnateater eelmise aasta 4. detsembril oma taasavamise 10. aastapäeva. See oli kena sündmus ja isikupärane materjalivalik. Pidukõnedest jäi kripeldama üks detail, nimelt teatri logo ootamatu muutmine: merega ümbritsetud saarele nõnda omasest kujunditihedast laevast on…
Uuslavastusega „Vares” tähistas Kuressaare Linnateater eelmise aasta 4. detsembril oma taasavamise 10. aastapäeva. See oli kena sündmus ja isikupärane materjalivalik. Pidukõnedest jäi kripeldama üks detail, nimelt teatri logo ootamatu muutmine: merega ümbritsetud saarele nõnda omasest kujunditihedast laevast on…
3 minutit
Kaks graafikapreemiat
Eesti Vabagraafikute Ühenduse ehk teisisõnu graafikute oma preemia ehk aasta graafiku aunimetuse pälvis möödunud aasta lõpul Vello Vinn. Seda eelkõige 70. sünnipäeva puhul peetud Vabaduse galerii näituse eest läinud oktoobris. Ning sugugi mitte ainult seetõttu, et Vello Vinn on 1960ndatest peale järjepidevalt näitustel esinenud ja saanud rahvusvahelist tunnustust ning teinud…
1 minut
Väike tagasivaade skulptor Ants Möldrile
Kui skulptor Ants Mölder (1939–2009) aasta eest ootamatult tegusas eas lahkus, otsustas abikaasa Aime Kuulbusch Mölder korraldada mälestusnäituse. Abikaasa pärandit professionaalse skulptori pilguga üle vaadates tekkis temal ja ka minul, Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogus töötaval kunstiloolasel, kummaline tunne, et seda näitust tehes elustuks nagu kümnendite üks osa, mil modernism vaikselt, aga…
2 minutit
Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital
Tutvustan algatuseks kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali järgmisel kahel aastal: esimees ja sihtkapitali esindaja kulka nõukogus Lylian Meister (esitaja Eesti Kunstiakadeemia), aseesimees Reet Mark (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kristjan Jagomägi (Eesti Disainikeskus), Eeva Käsper (Eesti Kunstnike Liit), Piret Lindpere (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kadi Polli (Eesti Kunstiteadlaste Ühing), Hannes Starkopf (Eesti…
2 minutit
Arhitektuuri sihtkapitali nõukogu jätkab vanas vaimus
Uus nõukogu lähtub toetuste jagamisel loomulikult arhitektuuri sihtkapitali üldistest jaotamise põhimõtetest. See tähendab laiemas plaanis arhitektuuriteadlikkuse kasvatamist, arhitektuurielu edendamist ning arhitektuuri dokumenteerimist. Meie sihtkapitali nimetus viitab küll kitsalt arhitektuurile, ent peame silmas ikkagi laiemalt (professionaalse) ruumikultuuri ning ehitatud keskkonna arendamist ning uurimist: sihtkapital eraldab stipendiume lisaks arhitektuurile ka tootedisaini, sisearhitektuuri,…
1 minut
Möödunud aasta arhitektuurivõistlustest
Meedia tubli abiga jäävad mullustest arhitektuurisündmustest inimeste teadvusse püsima eelkõige samba- ja Sakala saaga halenaljakad lõpplahendused, mis õnnetute tõrvatilkadena röövisid muidu küllaltki heal arhitektuuriaastal ebaproportsionaalsel määral üldsuse tähelepanu. Ülejäänud, enamasti varasemate konkursside tulemusena valminud suurehitisi ning uusi konkursse saatis aga enamjaolt tagasihoidlik vastukaja, mis on nende ühiskondlikku olulisust ja arhitektuurset…
5 minutit
Mälukultuur ja ettevõtjad
Väikeselt rahatähelt tuttav suur mees Jakob Hurt avaldas 1871. aastal artikli „Mis lugu rahva mälestustest pidada”1. Selles ei tõsta Hurt tähtsaks mitte võimukandjaid, kaupmehi või teaduse tegijaid, vaid rahvast, inimesi meie ümber. Hurdale on oluline, „mis rahvas omast minevikust ise mäletab”, tema pärastises terminoloogias vanavara. Hiljem hakati seda kutsuma rahvaluuleks,…
3 minutit
Kirjanduse sihtkapital
Kirjanduse sihtkapitali uus koosseis revideeris natukene jaotuspõhimõtete sõnastust, kuid üldjoontes jagatakse stipendiume vanal moel. Toetusi antakse eelkõige kirjanduse loomiseks (loomestipid), loodu publitseerimiseks (kirjastamistoetused) ning publitseeritu uurimiseks ja populariseerimiseks (kirjandusteaduse, -kriitika ja ürituste tarbeks).
2 minutit
Kolm kaalukat raamatut Mats Traadilt, neljas tulemas
„Minge üles mägedele” on traditsioonilise eluviisi õitsengu lõppfaasi ning selle pika vinduva hääbumise ja ühtlasi krampliku eluspüsimise lugu.Kolme suure, paksu ja soliidselt helehalli köite ilmumisega on ühtmoodi kaante vahele saanud kõik „Minge üles mägedele” seni ilmavalgust näinud üksteist jagu. Lisaks veel sama tegevuspaigaga, kuid üldiselt eraldi seisev lühiromaan „Puud olid,…
8 minutit
Rahva hinnang võitjale ja vabandus Soome ees
Miks mitte tõstatada kümnete rahvaste saatusest rääkides Stalini toimetamiste kõrval ka Churchilli käitumise küsimus?
Olen käinud mitmes Euroopa surmalaagris ja Kambodžasse sattunult ei jätnud ma väisamata selle pealinna genotsiidimuuseumi, milleks on saanud kahe kooli asemel loodud okastraadiga piiratud „julgeolekuobjekt S-21”. Parasjagu käis ka kohtuprotsess kooliõpetajast objekti ülema Duchi üle, kes…
Olen käinud mitmes Euroopa surmalaagris ja Kambodžasse sattunult ei jätnud ma väisamata selle pealinna genotsiidimuuseumi, milleks on saanud kahe kooli asemel loodud okastraadiga piiratud „julgeolekuobjekt S-21”. Parasjagu käis ka kohtuprotsess kooliõpetajast objekti ülema Duchi üle, kes…
5 minutit
Suurepärane süntees
Müts maha! Säärase ülevaate suudab anda vaid inimene, kes on teemaga juba aastakümneid tegelnud. Seppo Zetterbergi magnum opus’ele võib soovida vaid laia lugejaskonda. Kahtlemata on tegemist parima Eesti ajaloo sünteesiga jääajast kuni tänapäevani. Autor seostab Eesti sündmusi ikka ja jälle ka laiema kontekstiga. Teos on suunatud ajaloohuvilisele lugejale ja kirjutatud…
3 minutit
Iseseisvumise mõte on väga noor
Ajalooprofessor Seppo Zetterberg: „Kooliõpilased ja noored ajalootudengid usuvad küll, et ajaloos on olemas Tõde. No ega ikka ei ole küll!”
I.
Sinu raamat on Eestis osutunud edukaks, kaks trükki juba läbi müüdud. Kas on veel mõni turg, kus seda võiks müüa?
On lausa häbiväärne, et Rootsis ei ole ilmunud Eesti ajaloo üldkäsitlust,…
I.
Sinu raamat on Eestis osutunud edukaks, kaks trükki juba läbi müüdud. Kas on veel mõni turg, kus seda võiks müüa?
On lausa häbiväärne, et Rootsis ei ole ilmunud Eesti ajaloo üldkäsitlust,…
8 minutit
Mälu instituut = demokraatia Venemaal
Eestis on päris mitu instituuti. Neid lisandus eriti viimaste aastatega, pärast nimereformi suuremates üli- ja kõrgkoolides. Kõige enam leiab neid ilmselt haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) haldusalalt, aga oma instituudid on enamikul ministeeriumidel. Päris mitmes tegeldakse ajaloo või poliitikaga, mõnedes nii ajaloo kui poliitikaga. Tartu ja Tallinna ülikoolis tegutsevad sellised peamiselt…
3 minutit
Ametlik ajalugu kehtestuks vaid mõnede mõtete ärakeelamisega
Intervjuu Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Toomas Hiioga
Ajaloo poliitiliselt suunatud uurimine pole demokraatlikus Eestis midagi enneolematut. Teie töö Lennart Mere algatatud inimsusevastaste kuritegude uurimise materjalidega on pälvinud väga kõrge hinnangu. Ilmunud on „Valge raamat” jne. Mälu instituudiga on siiski ideestaadiumist peale kaasnenud poleemika. On väidetud, et selline seos ajaloo…
Ajaloo poliitiliselt suunatud uurimine pole demokraatlikus Eestis midagi enneolematut. Teie töö Lennart Mere algatatud inimsusevastaste kuritegude uurimise materjalidega on pälvinud väga kõrge hinnangu. Ilmunud on „Valge raamat” jne. Mälu instituudiga on siiski ideestaadiumist peale kaasnenud poleemika. On väidetud, et selline seos ajaloo…
7 minutit
Viletsuse võrgustik
Möödunud aastavahetuse heategevusüritused olid küll natukene tagasihoidlikuma haarde ja tulemusega, aga neid jätkus. Taas kandis jõuluhardus raha haiglate pangaarvetele, taas esines kodutute jõulusöömingute taustal pankuriprouasid ja naaritsakasukas poliitikuid.
3 minutit
Tööd ja päevad
Sel sügisel loetakse tõesti tibud kokku. Käib Andrus Ansipi valitsuse neljas ametiaasta ja kui midagi suurt ja tähtsat Eesti kultuuripoliitikas veel ette võetakse, siis peab see sügiseks valmis saama.
Tihti ju halb mees seadusi eirab, teeb kuritöidki,
sellega toob kogu linnale kanda ta vaeva ja ängi.
Tihti ju halb mees seadusi eirab, teeb kuritöidki,
sellega toob kogu linnale kanda ta vaeva ja ängi.
2 minutit
Me pole päris paljudeks asjadeks valmis!
Tommyboyl, Eesti räppar-filosoofil, ilmus ta esimene raamat, mängulise päälkirja ja mõnusalt märatseva kujundusega „Aja Kiri”. Sirp leidis sel puhul põhjust veidi juttu teha.
FOTO Anu Hammer
Jürgen Rooste: Eesti hiphop-kultuuri ja räppluule tõus viimasel kümnendil oli kuidagi märgiline – kust see tõuge tuli, võiks ju mõelda, et eesti keel pole suurem asi…
FOTO Anu Hammer
Jürgen Rooste: Eesti hiphop-kultuuri ja räppluule tõus viimasel kümnendil oli kuidagi märgiline – kust see tõuge tuli, võiks ju mõelda, et eesti keel pole suurem asi…
7 minutit
