2010-16 (3296)
Värske Sirp, seekord lisadeta
Aprilli viimase päeva Sirbis:
Tiit Kärner ja Valle-Sten Maiste kaotavad peaaegu lõpuni olulised erinevused meeste ja naiste vahel.Tšiilist pärit newyorklane Alfredo Jaar räägib, kes siis ikkagi tappis Pier Paolo Pasolini.Peep Ilmet õpetab, kuidas eesti lastele eesnime panna, et pärast poleks pimestavalt piinlik.Keeleteaduslikke arvustusi: millest kirjutas Edward Sapir ja millest Renate Pajusalu.Hasso…
Tiit Kärner ja Valle-Sten Maiste kaotavad peaaegu lõpuni olulised erinevused meeste ja naiste vahel.Tšiilist pärit newyorklane Alfredo Jaar räägib, kes siis ikkagi tappis Pier Paolo Pasolini.Peep Ilmet õpetab, kuidas eesti lastele eesnime panna, et pärast poleks pimestavalt piinlik.Keeleteaduslikke arvustusi: millest kirjutas Edward Sapir ja millest Renate Pajusalu.Hasso…
1 minut
Tartu Uues Teatris esilinastub film-etendus
1. mail esilinastub Tartu Uues Teatris 2009. aastal alguse saanud poliitilise teatri projekti II faas – film-etendus “Kolm värvi. Eesti 2010. Must”.
2 minutit
Jazzkaare peaesineja kontserdil anti välja 2010. aasta Jazziauhinnad!
Eesti Jazzliidu, Jazzkaare ja Eesti suurima telekommunikatsiooni- ja IT ettevõtte Elioni koostöös anti kolmapäeval, 28. aprillil neljandat korda välja Eesti jazziauhinnad. Auhinnatseremoonia toimus Vene Kultuurikeskuses festivali peaesineja Dianne Reeves`i kontserdil.
2 minutit
Taotlusvoor avatud: EAL Juhan Peegli stipendium 2010
Eesti Ajakirjanike Liit kuulutab välja järjekordse Juhan Peegli stipendiumi taotlusvooru, tähtajaga 10. mai 2010. Stipendium 100 000 EEK, mida rahastab Eesti Kultuurkapital, on loodud selleks, et toetada ajakirjanike kvaliteetseid loomingulisi projekte, mida ei rahasta suured ajakirjandusettevõtted ega toeta turg.
1 minut
Eestist võrsunud balletitähed Helimets, Looris, Seletskaja ja Jermakov kodulaval
29. ja 30. aprillil tähistab Eesti Rahvusballett rahvusvahelist tantsupäeva balletigalaga, pakkudes publikule tantsunaudingut klassikast kaasaegse tantsuni. Balleti kunstiline juht Toomas Edur toob maailmalavadelt kodupubliku ette Tallinna Balletikoolis õppinud solistid – Tiit Helimetsa San Francisco Balletist, Linnar Loorise Houstoni Balletist ja Maria Seletskaja ning Stanislav Jermakovi Zürichi Balletist.
1 minut
Reedel selgub Liivi luuleauhinna laureaat
Reedel selgub, kes on tänavune Liivi luuleauhinna laureaat — kas Karl-Martin Sinijärv, Maarja Kangro, Mehis Heinsaar, Andrus Kasemaa või Indrek Hirv.
1 minut
27. IV selgusid kirjastuse Tänapäev korraldatud romaanivõistluse tulemused.
Võitjaks osutus Avo Kulli käsikiri “Haiglaromaan”. Tegu on Raplas elava autori debüütromaaniga, mille tegevus toimub 1978. aasta sügisel Lõuna-Eestis. Erinevates liinides käsitletakse tollast elu, kus peategelasteks on uue haigla ehitamise eest vastutav mees ja kohalik günekoloog, kuid peale selle räägitakse ka nõukogudeaegsest meditsiinisüsteemist, metsavendlusest ja KGB-st ning muudest teemadest. Žürii…
2 minutit
100 tööd laekunud, muuseum ootab lisa
26. aprillil jõudis Eesti Rahva Muuseumi traditsioonilisele teatmematerjali kogumise võistlusele 100. kaastöö, muuseum ootab aga lisa. Eelkõige on oodatud kartuli- ja postiteemalised kaastööd.
1 minut
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini üliõpilased esitlevad interjööri messil nägemusi uue õppehoone sisust
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakond esitleb sisustusmessil „Interjöör 2010″ Eesti Näituste messihallis oma uut maja. Tundmaks ka ennast osanikuna peatselt algavas ehitusprotsessis, on EKA sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakond välja töötanud erinevaid ruumilahendusi maja sõlmpunktide tarvis.
1 minut
Estonia Selts plaanib uue lavaeesriide hankimiseks 250 000 kr koguda
26. aprillil algas Estonia Seltsi poolt algatatud kampaania, mille käigus planeeritakse rahvusooperile uue lavaeesriide hankimiseks annetuste teel vajalik rahasumma koguda. Rahaliste vahendite nappuse tõttu jäi 2005. aastal üheksa aastat kestnud renoveerimise lõpul arhitektide Aulo Padari ja Juta Lemberi poolt kujundatud eesriie hankimata ja paigaldamata ning see asendati ajutise eesriidega.
1 minut
Kadrioru kunstimuuseumi kevadkonverents 2010
7. mail toimub Kadrioru kunstimuuseumis (Kadrioru loss, Weizenbergi 37) konverents “Balti biidermeier. Panoraame ja lähivaatlusi”. Konverents kaasneb Kadrioru kunstimuuseumi näitusega „Balti biidermeier” (19. september 2009 – 29. august 2010).
2 minutit
Vanemuine tähistab tantsupäeva balletigalaga
Vanemuine tähistab neljapäeval, 29. aprillil teatri suures majas suurejoonelise balletigalaga rahvusvahelist tantsupäeva.
1 minut
Kümme aastat hiljem
8. mail saanuks Lepo Sumera 60aastaseks. 50. sünnipäev jäi tal viimaseks. Ei saa oletada, mis oleks võinud veel olla, saame üksnes vaadata, kuidas on kümne aasta jooksul läinud tema muusikal.Esimestel aastatel pärast autori lahkumist oli tihedalt mälestuskontserte, peamiselt kammermuusikaga. Seejärel on üksikuid teoseid järjekindlalt ette kandnud mitmed ansamblid. Muutumatult on…
5 minutit
Hea nats, tuhandete hiinlaste päästja
Mängufilm „John Rabe” (SaksamaaPrantsusmaaHiina, 2009, 134 min), režissöör ja stsenarist Florian Gallenberger. Osades Ulrich Tukur, Steve Buscemi, Daniel Brühl, Anne Consigny, Dagmar Manzel jt.
„Üks rahvas, üks riik, üks füürer!” toimis suurepäraselt, „Heil Hitler!” kõlas siiralt ja kõvasti. Sakslastel on eelmisest sajandist kaasas raske häbistav ajalooline koorem. Loomulikult oli neidki,…
„Üks rahvas, üks riik, üks füürer!” toimis suurepäraselt, „Heil Hitler!” kõlas siiralt ja kõvasti. Sakslastel on eelmisest sajandist kaasas raske häbistav ajalooline koorem. Loomulikult oli neidki,…
3 minutit
Need pagana tudengid!
Kas on ikka päris õige paisata suurele linale midagi, mis on sisuliselt siiski õppetöö?Vähem kui kuu tagasi linastus Coca-Cola Plazas Balti filmi- ja meediakooli tudengite Tammsaare „Põrgupõhja uue Vanapagana” teemadel tehtud lühifilmide kassett, kokku üheksa kinonovelli-jutustust. Lugedes üle sündmuse nappe meediakajastusi, saame teada, et tegu on teise kursuse õppetööga, kus…
3 minutit
Sotsiaalne tänav
Eile algasid EKA arhitektuuri- ja Tallinna ülikooli linnakorralduse osakonna korraldatud VII urbanistika ja linnamaastiku päevad „Sotsiaalne tänav”. Päevad toovad kokku urbanistika, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, disaini ja inseneriteaduse rahvusvahelised eksperdid ja aktivistid ning sotsiaalse suunitlusega ettevõtjad. Loengud, töötoad, arutelud toimuvad peamiselt Kanuti gildi saalis, paralleelsessioonid („Postkapitalistlik tänav”, „Kogukondade loomine”, „Kunsti pilgu läbi”,…
1 minut
Tallinn, kus ma elada tahaksin
Tallinnas linnafoorumi raames on korraldatud kaks linnaplaneerimise ümarlauda-töötuba. Kogunes kümmekond tunnustatud tegevarhitekti, et arutleda kahe päeva jooksul Tallinna linnaruumi arengu kitsaskohtade üle. Olen üsna veendunud, et mõne aasta eest oleks arutelu päädinud terava kriitikaga arhitektuurivaldkonnas lokkava bürokraatia aadressil. Ma ei taha kaugeltki väita, et selliseks kriitikaks praeguses arhitektuurielus enam kohta…
4 minutit
Väiladest ja mitte ainult neist …
Loodeväil on mittekasutatav meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja-Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu. Laevasõiduks ei ole Loodeväil Kanada põhjaranniku väga keeruliste jääolude tõttu sobilik.
Vikipeedia
Kas tõesti piisab ainuüksi ühe teeprojekti nimetamisest väilaks, et muuta see otsekohe kasutamiskõlbmatuks fantaasiaks? Igal juhul tundub, et siin on Loodeväilal ja põhjaväilal üsna…
Vikipeedia
Kas tõesti piisab ainuüksi ühe teeprojekti nimetamisest väilaks, et muuta see otsekohe kasutamiskõlbmatuks fantaasiaks? Igal juhul tundub, et siin on Loodeväilal ja põhjaväilal üsna…
5 minutit
Näidendist on saanud film
Mängufilm „Päeva lõpus” (Rakvere teater ja Linefilm 2009, 110 min), režissöör, operaator ja toimetaja Maiju Ingman, käsikiri Urmas Lennuk. Helioperaatorid Peeter Pilv ja Tarmo Kesküll, kunstnik Kristi Leppik, muusika Elmar Sats ja Tarmo Kesküll, monteerija Aivo P. Alikka, grimm Katrin Somelar, produtsendid Mati Metsjõe ja Kristo Kruusman. Osades Velvo Väli,…
4 minutit
Linnafoorum jõuab Tartusse
Tartu ootustest kõnelevad linnafoorumi eestvedajad Ülar Mark ja Kaja Pae.27. ja 28. aprillil peetakse Tartus juba viies linnafoorumi üritus: kaks korda on arutatud Tallinna üle (Kultuurikatla ja linnahalli ümbrus ning Põhjaväila projekt) ning siis oldi koos Rakveres ja Narvas. Selle aasta jooksul on veel plaanis Pärnu, siis taas Tallinn ning…
5 minutit
„Kuldvasika” lavastamine Tallinnfilmis
Tunnistan, et üsna naljakas on arhiivisäilikute koltunud paberitelt leida iseenda nime, ja ometigi komistan sellele. Olen 1966. aastal stuudio heliosakonnas heliinsener ja mõnikord ka dokfilmide helioperaator, säärane kahe isanda teener. Kenal maikuul kutsub heliosakonna juhataja Helmi Rämmi kokku koosoleku, et kinnitada sotsialistliku võistluse kohustused. Väljas on suur kevad, aga meie…
4 minutit
Las ma olen nüüd elus
Lauri Lagle lavastus „Kas ma olen nüüd elus” on enneaegne laps, kuid nurisünnitusest on asi kaugel.Eesti Draamateatri „Kas ma olen nüüd elus”, autor Siim Nurklik, lavastaja Lauri Lagle, kunstnik Liisi Eelmaa. Mängivad Mari-Liis Lill, Jan Uuspõld, Margus Prangel, Kristo Viiding. Esietendus 11. IV Eesti Draamateatri väikses saalis.
Lauri Lagle kolmas…
Lauri Lagle kolmas…
5 minutit
Fantastilisi hirmuelamusi juba viiendat aastat
Nädalavahetusel peetakse Haapsalus jälle õudusfilmide festivali.Enne kui Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival ehk HÕFF 2006. aasta märtsis alustas, ilmus toonases Postimehes PÖFFi juhi Tiina Loki kirjutis pealkirjaga „Õõvafilm on fun, aga mitte ainult”. Nii see on. Saksa ekspressionistlikud klassikafilmid „Dr Caligari kabinet” (1920) ja „Nosferatu – õuduste sümfoonia” (1922) valmisid…
3 minutit
„Kavatsen jääda kunstnikuks”
Augustis saab Soome Rahvusteatri kunstiliseks juhiks Mika Myllyaho.Mika Myllyaho (sündinud 1966) on praegu üks tuntumaid soome lavastajaid, samuti näitleja, näitekirjanik ja teatrijuht. Lavastajadiplomi sai Myllyaho 1999. aastal Helsingi Teatriülikoolist (Teatterikorkeakoulu) ning oli samas koolis mõnda aega ka õppejõud. Alates 1998. aastast töötab Myllyaho koos kirjaniku ja lavastaja Esa Leskisega Helsingi…
3 minutit
Kasulik teater kasutust tegevusest
VAT-teatri „Kirjaklambritest vöö” on asja- ja ajatundlik vaade tänaste teismeliste maailma(valusse).VAT -teatri „Kirjaklambritest vöö”, autorid Mare Sabolotny ja Rein Agur, lavastaja Rein Agur, kunstnik Inga Vares, valguskunstnik Luise Leesment, helilooja Rivo Laasi, koreograaf Olga Privis (Vene teater). Mängivad Katariina Kabel (EMTA lavakunstikool), Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo. Esietendus 8.…
3 minutit
Uurimise all kaks tantsivat naisekeha
Eestlanna Külli Roosna ja jaapanlanna Anna süvenevad keha ja liikumise uurimisse.Külli Roosna „Circle Through” („Ringlus”), koreograaf ja esitaja Külli Roosna, helilooja Märt-Matis Lill, dramaturg Siret Paju, valguskunstnik Triin Hook, kostüümi- ja lavakunstnik Ursula Vanamölder. Esietendus 8. IV Kanuti gildi saalis.
Anna „Busu” („Inetu”), koreograaf ja esitaja Anna (Jaapan), heliloojad Meredith…
Anna „Busu” („Inetu”), koreograaf ja esitaja Anna (Jaapan), heliloojad Meredith…
3 minutit
Kuhu läheb uus orkester?
Politsei- ja Piirivalveorkestri/bigbändi esimene kevadkontsert: Tobiase pateetiline avamäng „Julius Caesar”, Tõnis Kaumanni „MU -NYYD-OH” (esiettekanne) ning Rein Ploomi, Cyrillus Kreegi, Gershwini, Kikerpuu jt palu, dirigendid Arvi Miido, Hando Põldmäe ja Siim Aimla. 16. IV Kumus.
Vastliidetud Politsei- ja Piirivalveorkestri esimene kontsert näitas, et neil on arenguruumi sümfoonilise muusika vallas ja…
Vastliidetud Politsei- ja Piirivalveorkestri esimene kontsert näitas, et neil on arenguruumi sümfoonilise muusika vallas ja…
1 minut
Crescendo läbi kolme ajastu
Tištšenko „Dante-sümfoonia”: ERSO Nikolai Aleksejevi juhatusel 16. IV Estonia kontserdisaalis.
Eelmisel reedel võisid muusikasõprad ERSO vahendusel muu hulgas tuttavaks saada uue, Eestis seni kõlamata muusikaga: Nikolai Aleksejevi juhatusel tuli Eesti esiettekandele ühe suurima tänapäeva vene sümfooniku Boriss Tištšenko (s 1939) koreograafilis-sümfoonilise tsükliaadi „Beatrice” viies ja viimane osa alapealkirjaga „Paradiis”.
Eelmisel reedel võisid muusikasõprad ERSO vahendusel muu hulgas tuttavaks saada uue, Eestis seni kõlamata muusikaga: Nikolai Aleksejevi juhatusel tuli Eesti esiettekandele ühe suurima tänapäeva vene sümfooniku Boriss Tištšenko (s 1939) koreograafilis-sümfoonilise tsükliaadi „Beatrice” viies ja viimane osa alapealkirjaga „Paradiis”.
2 minutit
Kes loeb? 2009. aasta päevakriitikast
Maal elavatele inimestele, kes moodustavad suure hulga lugejaskonnast, on primaarne trükimeedia-allikas koju tellitav maakonnaleht.
Tavapärane oleks kriitika aastaülevaates kirjeldada seda, kes ja millest kirjutavad ning kuidas nad seda teevad. Mina vaatan seekord teemale pigem alt üles ja küsin: aga kes arvustusi loeb? Kuidas jõuab info raamatu kohta lõpptarbija ehk lugejani…
Tavapärane oleks kriitika aastaülevaates kirjeldada seda, kes ja millest kirjutavad ning kuidas nad seda teevad. Mina vaatan seekord teemale pigem alt üles ja küsin: aga kes arvustusi loeb? Kuidas jõuab info raamatu kohta lõpptarbija ehk lugejani…
5 minutit
„Pärlipüüdjad” ja tänapäeva kuulaja
RO Estonia: Georges Bizet’ ooperi „Pärlipüüdjad” kontsertettekanne 15. IV Estonia kontserdisaalis.
On ju üldtuntud tõde, et kultuuriloo kõikides harudes on viimase kolme sajandi spiraalne areng kaasa toonud korduvaid nähtusi, mis on muide enamasti pretendeerinud uuenduslikkusele. Seegi, et tänases muusikamaailmas ammutavad nii paljud loojad inspiratsiooni oriendist, on ju vana uus –…
On ju üldtuntud tõde, et kultuuriloo kõikides harudes on viimase kolme sajandi spiraalne areng kaasa toonud korduvaid nähtusi, mis on muide enamasti pretendeerinud uuenduslikkusele. Seegi, et tänases muusikamaailmas ammutavad nii paljud loojad inspiratsiooni oriendist, on ju vana uus –…
2 minutit
Kolm korda üks kolmandik on umbes üks
Meie luule on tõesti sulgunud eneseimetlusse ja -kiitusse. Kas tegemist on paise või furunkliga, ei tea.Alljärgnev ei väljenda ei ühegi erakonna, ei rühmituse, ei kirjastuse, ei sõpruskonna vaateid. Alljärgnev on сугубо личное моё мнение. Siin puudub analüüs ning kõige väiksemgi püüe absoluudile. See on allakirjutanu arvamus ja selle eest vastutab…
7 minutit
Tartu pakub konkurentsi kammermuusikas
„Eliitkontserdid”: Tartu Keelpillikvartett ja Kadri-Ann Sumera 14. IV Mederi saalis.
Tartu peakski olema Eesti kammermuusikakeskus oma mitme selleks sobiva suurepärase saali ja ülikoolilinna vaimsusega. Mäletan veel aega, kui ülikoolis tegutses õppejõudude keelpillikvartett, rääkimata aegadest, kui aula oli vana-aastaõhtul kell kümme puupüsti kuulajaid täis ja algas „Kammerakadeemia”. Nüüd aga toob Tallinna…
Tartu peakski olema Eesti kammermuusikakeskus oma mitme selleks sobiva suurepärase saali ja ülikoolilinna vaimsusega. Mäletan veel aega, kui ülikoolis tegutses õppejõudude keelpillikvartett, rääkimata aegadest, kui aula oli vana-aastaõhtul kell kümme puupüsti kuulajaid täis ja algas „Kammerakadeemia”. Nüüd aga toob Tallinna…
3 minutit
Õppejõust, teadlasest ja ülikoolist
Eesti kõrgkoolides on käimas järjekordne hindamine. Iseenesest on see vajalik. Kahjuks on meil hindamisel tihtipeale sisust olulisem vorm. Näiteks akadeemias Nord, mis on ühinemas Tartu ülikooliga, töötab lektorina Jaak Roosaare, kes on omandanud Juris Doctor’i kraadi Washingtonis Ameerika Ülikoolis. Kokku õppis Roosaare ülikoolis seitse aastat (4+3), pärast seda töötas veel…
2 minutit
Igakevadine vaskpillipidu
XXI rahvusvahelised trompetipäevad 16. III – 7. IV EMTA-s.
Eesti muusika- ja teatriakadeemia koolitus- ja kontserdiprogrammist 1989. aastal alguse saanud ettevõtmine on nüüdseks Aavo Otsa juhtimisel kasvanud Eesti suurimaks vaskpillisolistide ja -ansamblite festivaliks, mis toimus tänavu juba 21. korda.
Eesti muusika- ja teatriakadeemia koolitus- ja kontserdiprogrammist 1989. aastal alguse saanud ettevõtmine on nüüdseks Aavo Otsa juhtimisel kasvanud Eesti suurimaks vaskpillisolistide ja -ansamblite festivaliks, mis toimus tänavu juba 21. korda.
3 minutit
Masu „süüdlasteks” on … loodusseadused
Senised olulisemad muutused tsivilisatsiooni arengus on olnud järkjärgulised. Nafta-ajastu lõpp saab olema pigem revolutsiooniline kui evolutsiooniline.
Lihtne talupojatarkus kinnitab meile, et igal asjal siin ilmas on oma A ja O, algus ja lõpp, sünd ja surm. Moodne majanduskäsitlus on ilmselt ainus inimtegevuse valdkond, kus seda tarkust tunnistada ei taheta. Nimelt…
Lihtne talupojatarkus kinnitab meile, et igal asjal siin ilmas on oma A ja O, algus ja lõpp, sünd ja surm. Moodne majanduskäsitlus on ilmselt ainus inimtegevuse valdkond, kus seda tarkust tunnistada ei taheta. Nimelt…
9 minutit
Stiilne ja rahvusvaheline
Eesti Klavessiinisõprade Tsunft (EKST) tähistas tänavuse festivaliga kümne aasta möödumist ühingu asutamisest (2000). Sel aastal andsid soolokontserte Menno van Delft (Holland) ja Francesco Corti (Itaalia), kavas J. S. Bachi ja tema poegade ning François Couperini looming. Barokkstiilile pakkus teravat kontrasti nüüdismuusika ansambel Novecembalo – Diadorim Saviola ja Chiara Agosti (klavessiin…
3 minutit
Lennuk ja õnn
Kui mu kolmeaastane poeg mitu kuud pärast Eestist äraolekut siinsesse hommikusse ärkas, pahandas ta hirmsasti: „Ma tahan, et oleks pime!”. Kui seletasin, et päike tõusis, midagi pole teha, pani ta ette: „Vajutame päikese maanduma!”. Ilmselt kuulub mu laps põlvkonda, kellele tõusmine ja maandumine on selgem ja enesestmõistetavam asi kui tõusmine…
2 minutit
Reisile raamatuga
Ülevaade 2009. aastal ilmunud reisikirjandusestIlmselt tuleb selles näha mingit ajastu märguannet või uut suundumust kirjanduselus, et reisikirjandus on saanud iseseisvalt nii suure tähelepanu vääriliseks, et selle kohta on eraldi ülevaade-ettekanne Eesti Kirjanduse Seltsi koosolekul. Sellega on reisikirjad astunud klassikaliste suurte – luule ja proosa kõrvale. Esimest korda.
12 minutit
Liitmine ja lahutamine
Üldreeglina kehtib see, et organisatsioon, mida keegi ei taha juhtida, peab olema läbinisti mäda. Kui juhikandidaate siiski leidub, kuid mingil põhjusel kandideerivad ainult sobimatud, siis on tegu vähemasti poolmäda organisatsiooniga. Täismäda on ka ühing, mille juhi vahetamise võimaluselegi tema liikmed mõelda ei julge, olgu ühing ise parasjagu tõusu- või mõõnalainel.
4 minutit
Isepäine modernist Toomas Rein
Toomas Reinu küsitlevad arhitektuuriajaloolane Mait Väljas ja toimetaja Reet Varblane.
FOTO: Piia Ruber
Toomas Rein on vaieldamatult üks Eesti tipparhitekte. Mahukast loomingust (umbes 120 ehitist ja projekti) kerkivad esile EKE Projektis projekteeritud objektid, Rein töötas seal aastatel 1967–1986. Just tollal tellisid maapiirkondadesse mitmeid ehitisi uuendusmeelsed kolhoosiesimehed, kes proovisid moodsate keskusehoonetega kujundada kolhoosile…
FOTO: Piia Ruber
Toomas Rein on vaieldamatult üks Eesti tipparhitekte. Mahukast loomingust (umbes 120 ehitist ja projekti) kerkivad esile EKE Projektis projekteeritud objektid, Rein töötas seal aastatel 1967–1986. Just tollal tellisid maapiirkondadesse mitmeid ehitisi uuendusmeelsed kolhoosiesimehed, kes proovisid moodsate keskusehoonetega kujundada kolhoosile…
7 minutit
