2010-13 (3293)
Ersa keele päeva hõimuõhtu 14. aprillil
Hõimuõhtute sarja raames tähistab Fenno-Ugria Asutus koostöös Eesti-Mordva Kultuuriseltsi ja Ersa Kultuuriühinguga Sjatko kolmapäeval, 14. aprillil kell 18.00,
1 minut
Eesti animafilmid Istanbuli filmifestivalil
3.-18. aprillini toimuva Istanbuli rahvusvahelise filmifestivali kavas on mahukas eriprogramm, mis pühendatud eesti animatsioonile: “Animatsioonide maailm: Eesti”.
1 minut
ETV näitab aprillis mõtlemapanevaid dokfilme inimõigustest
Aprillis näeb Eesti Televisiooni kahel kanalil dokumentaalfilme inimõigustest. Valikus on valusalt mõjuvad filmid sõjakuritegude lahkamisest, poliitilist repressioonist, sõnavabaduse pärast ekstreemsusteni kalduvast piinamisest. Eetrisse jõuab film laste vägivaldsest kohtlemisest ning vaesust ärakasutavate äriskeemide toimimisest.
2 minutit
Sirp nr 14
Reedel Sirbi lisadena kaasas Roheline Värav ja Fenno-Ugria Teataja.
Sirbis:
* Penderecki kõne ja Lauristini intervjuu;
* veelkord protsendist – näitusest ja seadusest;
* tõlkimine, tõlkelugu ja selle uuriminine: Anne Lange, Ciaran Carson ja Nikolaj Aretov;
* demagoogiavõtete komplekt tavatarbijale;
* kroonist saab kunst ja ajalugu;
* see tore antidualism;
* ahvid kabarees ja Ird Uues teatris;
* Mihkel…
Sirbis:
* Penderecki kõne ja Lauristini intervjuu;
* veelkord protsendist – näitusest ja seadusest;
* tõlkimine, tõlkelugu ja selle uuriminine: Anne Lange, Ciaran Carson ja Nikolaj Aretov;
* demagoogiavõtete komplekt tavatarbijale;
* kroonist saab kunst ja ajalugu;
* see tore antidualism;
* ahvid kabarees ja Ird Uues teatris;
* Mihkel…
1 minut
Eesti Filmi Päevade auhinnad, teenetemärk
Eesti Kinoliidu poolt korraldatavad XII Eesti Filmi Päevad on lõppenud. 43 seansi jooksul näidati ära 97 viimase aasta jooksul valminud filmi. Lisaks seanssidele Kinomajas sai filme vaadata ka Uue Maailma Seltsimajas, Art Cafes, Kumu auditooriumis, Cinamonis, klubis Shah ja kinos Kosmos.
2 minutit
Kloun on ka inimene!
Alates aprillist saab pühapäeviti Teater NO99 keldrisaalis, kus tavaliselt reedeti improviseeritakse jazzu teemadel, vaadata uut ja omanäolist klounietendust, mis katsetab üle piiri minevate vahenditega klouni saamist inimeseks. Olla tõsiduse ja komöödia piiril, surma ja elu piiril, nutu ja naeru piiril.
1 minut
Neljapäeval 8.aprillil debütantide õhtu Tampere Majas.
Kell 17.00 avatakse suurepärase eesti joonistaja Raul Võsandi suuremõõtmeliste värviliste joonistuste näitus „ Igaks juhuks ja ülearu“.Õhtu jätkub kell 18.00 keldriklubis noore autori Heliriin Puistamaa luulekogu „ Ööst öhe“ esmaesitlusega ja taustaks tinistab kitarrega sinililli vana tegija Tõun alias Tõnu Timm.
2 minutit
Kunstnikud Andres Koort ja Sven Saag avavad aja, ruumi ja mälu tagamaid
Reedel, 9. aprillil kell 19 avavad kunstnikud Andres Koort ja Sven Saag Tam Galeriis ühisnäituse Kestev minevik, mis on keskendunud aja, ruumi ja mälu teemadele ning esitleb omanäoliselt end üha taastootvat argipäeva.
1 minut
Tartu Kunstimuuseumis avatakse 9. aprillil klaasikunstnike grupinäitus “Tasakaaluhetk”
Reedel, 9. aprillil kell 16.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumis, Raekoja plats 18 klaasikunstnike grupinäitus „Tasakaaluhetk“.
1 minut
“Soovide puu” USA-s edukas
Eesti mängufilm “Soovide puu” võitis parima komöödiafilmi tiitli rahvusvahelisel filmifestivalil USA-s! Eesti uuemat režissööride põlvkonda esindava Liina Paakspuu esimene täispikk mängufilm “Soovide puu” võitis Tiburoni rahvusvahelisel filmifestivalil USA-s, Californias, The Golden Reel Award’i, kui parim komöödiafilm. Kokku osales sellel festivalil üle 200 mängufilmi kogu maailmast.
2 minutit
Peeter Laurits ArtDepoos
ArtDepoo teatab, et kolmapäeval, 7. aprillil kell 18 toimub galeriis Peeter Lauritsa näituse „Trickster Office” pidulik avamine.
1 minut
Karl August Senff TÜ kunstimuuseumis
Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avati 26. märtsil näitus “Karl August Senff – Ülikooli esimene joonistusõpetaja”.
1 minut
Estonia korraldab konkursi uue Pipi leidmiseks
Rahvusooper kutsub 15-25aastasi laulu- ja teatrihuvilisi noori 10. aprillil rollikonkursile, mis korraldatakse Pipi, Annika ja Tommy osatäitjate leidmiseks 2011. aasta märtsis lavale jõudvasse muusikali “Pipi Pikksukk”. Ülo Vinteri/ Ülo Raudmäe muusikali toob Estonias lavale Andres Dvinjaninov.
1 minut
Luuleõhtu Arto Lappi ja Jaan Kaplinski seltsis
Arto Lappi ja Jaan Kaplinski esinevad Tampere Maja keldriklubis kolmapäeval, 7.4.2010 algusega kell 18. Möödunud sügisel viibis Arto Lappi Tampere-Tartu kirjanikevahetusprogrammi raames mõned nädalad Tartus. Sügise hämarad päevad möödusid tal Jaani Kaplinski ingliskeelset luulet tõlkides – Kaplinski „I am the spring in Tartu“ ilmus esmakordselt Kanadas aastal 1991. Soomekeelne kogu…
1 minut
Kas võtab vee silma?*
Indrek Hirvel on ikka ühes mantlitaskus oliivid, teises suupill ja põues esiisade oda.Tartu kultuurkapitali ja Tartu linnavalitsuse rahastatav Gustav Suitsu luuleauhind anti sel aastal Indrek Hirve luuletuskogule „Veesilm” (2009). Komisjoni avaliku põhjenduse järgi esindab autori looming „puhast sümbolkeelt ja vormikultuuri, tundlikku ning elukogenud maist ja vaimset erootikat, kõrget eetilist väärikust…
6 minutit
Bolševistlik poliithaltuura
Pikk, lohisev ja nämmutav film ei suuda avada kodanike komiteede unikaalsust maailma ajaloos.Dokumentaalfilm „Rahva vabadus” (Stuudio Navona, 2010, 90 min), stsenarist, režissöör ja operaator Jaan Kolberg, idee autor Illar Hallaste, toimetaja Eve Pärnaste. Maarja Vardja muusika, produtsent Tiiu Õunapuu. Esilinastus 5. III kinos Artis, ETV eetris 2. IV.
Ehk peaks…
Ehk peaks…
5 minutit
Enn Säde: „Mind on võimsalt mõjutanud Jüri Müür ja Lennart Meri”
Eesti Filmiajakirjanike Ühing tunnistas Enn Säde 2009. aasta Eesti parimaks filmiajakirjanikuks. Kuid see kummaline tõik polnud ainus põhjus, miks me veebruari alguses juttu ajasime. Enn Säde kui universaalse filmimehe mitmekülgsus tuleb esile omapärases arengus ja huvide ristluses: heliinsener, helirežissöör mitmes filmiliigis, dokumentaalfilmide stsenarist ja režissöör, heli ja piltide arhiveerija, ise…
12 minutit
Pöörane viiking lisab jazzikuule värvi
Aprillis peetakse Eestis juba neljandat korda jazzikuud. See tore, jazzi populariseeriv ja fookusesse tõstev traditsioon, mis sai alguse USAs, jõudis Eestisse 2007. aastal. Lisaks Eestile tähistatakse seda umbes 40 maailma riigis. Sellelgi aastal on kava täis uut ja huvitavat: restoranis Clazz astuvad esmaspäeviti üles seninägematud noored talendid, toimub traditsiooniline jazziplakatite…
2 minutit
Georg Ots surematuse teel
Möödunud nädalatel elasid Eesti muusikateater ja selle publik Georg Otsa meenutamise tähe all. Rahvusooperi uus peadirektor Aivar Mäe ei jäta kasutamata ühtki võimalust oma „tööstusharu” avalikkuses propageerida ja see on ainult rõõmustav. Pidustused kulmineerusid 21. ja 22. märtsil Estonia teatrisaalis galakontserdiga. Taas on unustamatut baritoni imetletud, ülistatud ja kurvastatud tema…
3 minutit
Pealelend
20. märtsil kohtus 12 puhkpilliorkestrit Estonia kontserdisaalis, kus peeti Eesti Puhkpillimuusika Ühingu korraldusel Eesti puhkpilliorkestrite turniir. Turniiri lõpetas kõrgeima punktisumma ning B-kategooria esikohaga Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli puhkpilliorkester. Orkestri dirigent Priit Sonn, kuidas hindate selleaastase konkursi taset ja kava?
PRIIT SONN : Konkurss on väga vajalik: tekib väike võrdlusmoment…
PRIIT SONN : Konkurss on väga vajalik: tekib väike võrdlusmoment…
1 minut
Pealelend
Milline on Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu seis kümnendal eluaastal?
Eduard Tubina Ühingu tegevdirektor TOOMAS VELMET: Nagu enamasti raskel ajal – üks miinusmärgiga lisaeelarve ajab teist taga. Riigi toetus on vähenenud rohkem kui 50 protsenti ja tegevustoetus on ligi 60 protsendiga miinuses. Tänaseks on selle aasta eelarvega näpud põhjas, kuid me…
Eduard Tubina Ühingu tegevdirektor TOOMAS VELMET: Nagu enamasti raskel ajal – üks miinusmärgiga lisaeelarve ajab teist taga. Riigi toetus on vähenenud rohkem kui 50 protsenti ja tegevustoetus on ligi 60 protsendiga miinuses. Tänaseks on selle aasta eelarvega näpud põhjas, kuid me…
1 minut
Neli sajandit ja igihaljas lugu läbi RAMi prismaa
„Kannatusaja renessanssmuusika”: RAM , dirigent Filippo Maria Bressan (Itaalia) 25. III Tallinna Jaani kirikus.
Aastal 1527 loodud „Kristuse kannatuslugu Johannese järgi” („Passione di Christo Secondo Giovanni”), autoriks Firenzes tegutsenud organisti, helilooja ja õpetaja Francesco Corteccia (1502–1571), ning 1995/2001. aastal valminud „Ingel seisis” („Stetit angelus”) hetkel Padova konservatooriumi kompositsiooniõppejõuna tegutseva Giovanni…
Aastal 1527 loodud „Kristuse kannatuslugu Johannese järgi” („Passione di Christo Secondo Giovanni”), autoriks Firenzes tegutsenud organisti, helilooja ja õpetaja Francesco Corteccia (1502–1571), ning 1995/2001. aastal valminud „Ingel seisis” („Stetit angelus”) hetkel Padova konservatooriumi kompositsiooniõppejõuna tegutseva Giovanni…
2 minutit
Üksikult üldisele: 325 aastat suure Bachi sünnist
Bachi galakontsert ja „Johannese passioon” 21. III Tallinna Jaani kirikus.
Tänavune Bachi pidustus Tallinnas oli koondatud Jaani kirikusse. Pärastlõunal sai siin kuulata Eesti Kontserdi korraldatud Bachi galakontserti, kus soleerisid tuntud instrumentalistid Ivo Sillamaa, Neeme Punder, Aare Tammesalu, Andres Mustonen, Andres Uibo ja kontratenor Ka Bo Chan. Kavas oli hulk sooloteoseid,…
Tänavune Bachi pidustus Tallinnas oli koondatud Jaani kirikusse. Pärastlõunal sai siin kuulata Eesti Kontserdi korraldatud Bachi galakontserti, kus soleerisid tuntud instrumentalistid Ivo Sillamaa, Neeme Punder, Aare Tammesalu, Andres Mustonen, Andres Uibo ja kontratenor Ka Bo Chan. Kavas oli hulk sooloteoseid,…
2 minutit
Kas ja kuidas toimib Eesti muusika eksport?
Ekspordi määratlemisest Kaitsesin 2009. aastal Sibeliuse akadeemias magistritöö teemal „Music Export Estonia – From an Idea to Realization” („Eesti muusika eksport – ideest teostuseni”). Selle keskmes on Eesti muusika ekspordi pärinemislugu, alates ideest eksportida Eesti muusikat kuni esimese sellekohase organisatsiooni tekkimiseni 2003. aastal, taustaks siinne kultuuripoliitiline raamistik. Muusika ekspordist selle…
6 minutit
Pealelend
Piret Lindpere, Eesti kultuuriministeeriumi asekantsler, kuidas kommenteerite kunstiteoste tellimise seaduse uut versiooni?
Protsendiseaduse näol on ühelt poolt tegemist n-ö pehme valdkonnaga, mida kunstiteoste tellimine ju on. Teiselt poolt puudutab see riigieelarvet, riigihankeid ja ehitust. Kui 2009. aasta sügiseses eelnõus üritasime sulandada protsendiprintsiibi riigihankeseadusesse viimase muudatusena (sest riigihankeprotseduuriga on protsendiprintsiip riigi…
Protsendiseaduse näol on ühelt poolt tegemist n-ö pehme valdkonnaga, mida kunstiteoste tellimine ju on. Teiselt poolt puudutab see riigieelarvet, riigihankeid ja ehitust. Kui 2009. aasta sügiseses eelnõus üritasime sulandada protsendiprintsiibi riigihankeseadusesse viimase muudatusena (sest riigihankeprotseduuriga on protsendiprintsiip riigi…
1 minut
Pealelend
Peeter Pere , Eesti Arhitektide Liidu esimees, kas olete rahul kunstiteoste tellimise seaduse uue versiooniga?
Seadus on vajalik, kuidas see aga normaalselt tööle saada, on keeruline. Kui oled loov arhitekt ja soovid koostööd teha sinu seisukohtadega haakuva kunstnikuga, siis kuidas seda olukorda saavutada? Konkurss pole selleks sobiv vahend, kuid objektiivsus…
Seadus on vajalik, kuidas see aga normaalselt tööle saada, on keeruline. Kui oled loov arhitekt ja soovid koostööd teha sinu seisukohtadega haakuva kunstnikuga, siis kuidas seda olukorda saavutada? Konkurss pole selleks sobiv vahend, kuid objektiivsus…
1 minut
Protsendiseadus uuel ringil – kaua võib?
Minule meeldib uue eelnõu eelmisest variandist selgem sõnastus. Eelmise versiooni nõrgim lüli oli teatavasti igasuguste viidete puudumine kontroll- ja järelevalvemehhanismidele. Praeguses on selgesõnaline viide kultuuriministeeriumile kui järelevalve teostajale. Eelnõu projekti justiitsministeeriumi käekiri, tuleb välja ka sellest, et eraldi paragrahvid on järelevalve (§ 4) ja vastutuse (§ 5) kohta, koos trahvisummadega.
5 minutit
Publik vajab turvatunnet
Enn Kunila kogu näitusel Kunstihoones on käinud rekordarv külastajaid: möödunud reede õhtuse seisuga ulatus see üle 10 000 inimese, kui arvata juurde veel nädalavahetus ning kolmapäev ja neljapäev, siis arvatavasti tuleb 12 000 täis. Kunstihuvilised mitte ainult ei taha näha erakogusse kuuluvaid maale, vaid nad ihkavad kuulda rohkem nii eksponeeritud…
2 minutit
Erakoguja vabadus
Kollektsionäär Enn Kunilal on vabadus osta töid teistel alustel kui näiteks kunstimuuseumidel. Seetõttu pole Kunila kogu ka šedöövrikeskne, esindatud on talle südamelähedaste kunstnike looming. Missugune on aga Enn Kunila sümpaatia?
2 minutit
Kui sind ei ole siin, siis …
Tänavune igal kevadel märtsi alguses Baierimaa südames Münchenis toimuv mess oli kuuekümne teine ja kui teha väike arvutus, siis pidi asjade algus olema 1949. aastal. Müncheni 62. rahvusvaheline käsitöömess – nii on selle hiigelürituse ametlik nimetus. Messi mõõtmeid arvestades küll mitte suure, kuid sisult olulise osa moodustab messi sissejuhatavas paviljonis…
4 minutit
Sarvedega peremudeleid ehk Võrdõigusluse õnnetusi
Aimée Beekman ei paku alternatiivi hierarhilisele peremudelile, ta lihtsalt paigutab naise kohale, kus traditsiooniliselt on olnud kodu-patriarh, ning kirjeldab tulemust idüllilisena.
1.
Aimée Beekmani „Valikuvõimalus” algab sellega, et peategelane, 29-aastane vallaline Regina, näeb tänavalt vaateaknasse kiigates ühte oma sõbrannat kaupluses keskealiselt käitumas ning teda tabab refleksioonipuhang, mis lööb pöördumatult mõradesse tema…
1.
Aimée Beekmani „Valikuvõimalus” algab sellega, et peategelane, 29-aastane vallaline Regina, näeb tänavalt vaateaknasse kiigates ühte oma sõbrannat kaupluses keskealiselt käitumas ning teda tabab refleksioonipuhang, mis lööb pöördumatult mõradesse tema…
12 minutit
Pisimina mikrokogemus puust ette ja punaseks
Kuuldes Grete Márqueze raamatust esimest korda, arvasin, et tegu pole mitte iroonia, vaid ühe naiivse neiu ülepaisutatud fantaasiaga.
Iroonia ja satiir pole mitte lihtsalt kirjanduse osa, vaid see on kirjanduse – laiemalt aga kultuuri – see osa, mis mõõdab antud kirjanduse ja (kirjandus)kultuuri tervist. Kirjandus ja kultuur, mis ei taju enda…
Iroonia ja satiir pole mitte lihtsalt kirjanduse osa, vaid see on kirjanduse – laiemalt aga kultuuri – see osa, mis mõõdab antud kirjanduse ja (kirjandus)kultuuri tervist. Kirjandus ja kultuur, mis ei taju enda…
4 minutit
Värske suunaga jutukogu
Mart Helme „Hiina jutud” on harukordne kogumik eesti keeles, sest minu teada pole varem nii mahukat zenist kantud teost ilmunud.
Ma ei tunne Mart Helmet isiklikult, kuid üks mälestusväärne kohtumine on meeles küll.
Ma ei tunne Mart Helmet isiklikult, kuid üks mälestusväärne kohtumine on meeles küll.
3 minutit
Fašismi ahvatlus (NO76,8 ehk aktsioon)
25. märtsil sattusin juhuslikult – tänu teatrimaja ees seisnud tuttavale – NO-teatri ühekordsele aktsioonile, mis, nagu hiljem selgus, kujutas endast 7. mail Saku suurhallis toimuva „Ühtse Eesti” suurkogu eelsoojendust. Niisiis olin ma sõna otseses mõttes käigu pealt sattunud osalema milleski, mille ettevalmistus on väidetavalt kestnud aastaid ja mille tegelikud mõõtmed…
7 minutit
Põldroosi auhind Ülo Tontsile
Põldroosi-nimelise auhinna statuut on sama laiahaardeline, kui oli Põldroosi enda tegevus. Auhind hõlmab pikaaegset loovtegevust mitmel teatrialal. See tähendab väärt nominentide rohkust ja paratamatust, et väga olulised loometeod ja isiksused võivad aastate pikku ära märkimata jääda. Žürii pole seni aktsepteerinud kunagiste laureaatide teistkordset esitamist ka suurte saavutuste puhul – samal …
2 minutit
Eesti teatri aastaauhindade laureaadid 2009. aasta loomingu eest
27. märtsil, rahvusvahelisel teatripäeval, anti Vanemuise teatri suures saalis kätte teatripreemiad 2009. aasta loomingu eest
Parima lavastuse auhind 2009Parima lavastuse määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut.
„Meie, kangelased”. Tallinna Linnateater. Lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Vladimir Anšon, kostüümikunstnik Reet Aus, muusikaline kujundus…
Parima lavastuse auhind 2009Parima lavastuse määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut.
„Meie, kangelased”. Tallinna Linnateater. Lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Vladimir Anšon, kostüümikunstnik Reet Aus, muusikaline kujundus…
4 minutit
Pole olemas parimaid ega halvimaid näitlejaid
Teatripreemiate kommentaaris soovitakse kindlasti lugeda põhjendusi, miks auhind määrati just sellele lavastusele või näitlejale ja mitte mõnele teisele, kes lugejale rohkem meeldib. Või selgitusi, millised olid žürii kriteeriumid otsuste langetamisel. Kahjuks ei saa ma neid anda, sest auhinnad määrati hääletuse teel ja nii mõneski kategoorias olid nominendid nii võrdsed, et…
5 minutit
Rohkem sõltumatust ja visiooniga juhte
Viimastel kuudel esile kerkinud arutelu Eesti Rahvusringhäälingu teemal nii avalikkuses kui „kardina taga” osutab vajadusele kaasata selle organisatsiooniga kaasnevate probleemide arutamisse ka laiem avalikkus. Väga tabavad on siinkohal Tartu ülikooli dotsendi Maarja Lõhmuse mõtted 5. veebruari Sirbis, kus ta osutab süsteemselt ja üksikasjaliselt arutlemist vajavatele aspektidele. Hea tausta annab ka…
3 minutit
ETV ehk kõigile meeldimise kunst
ETV kui 360 kraadi raadiuses tulistava, alati alarahastatud, stagneerunud haldussüsteemi ja ruumiprogrammiga riikliku telekanali arvustamine tundub õel ja kurb – sama kurb tundub ent selline jõudude raiskamine ja pidev pidurdus, mis on saanud ETV programmimõtlemise pärisosaks. Iseenesest tundub ka ETV programmi kritiseerimine nõme, nagu ka toimetaja üleskutse ETV programmist kirjutada.…
2 minutit
Bütsantsi koht lääne humanismi taassünnis
Louis Bréhier, Bütsantsi kultuur. Tõlkinud Kalle Kasemaa, toimetanud Evi Laido. Kujundanud Jüri Jegorov. Varrak, 2009. 374 lk.
Tänapäeva Kreeka, Türgi, Iisraeli või Süüria kultuurile on vahel päris raske ühist nimetajat leida. Üks, mis neid eripalgelisi maid seob, on kunagise Bütsantsi riigi territoorium. Võib-olla on just see ning Bütsantsi riikluse ja…
Tänapäeva Kreeka, Türgi, Iisraeli või Süüria kultuurile on vahel päris raske ühist nimetajat leida. Üks, mis neid eripalgelisi maid seob, on kunagise Bütsantsi riigi territoorium. Võib-olla on just see ning Bütsantsi riikluse ja…
5 minutit
Kolme aastaga idüllist kriisi
Inimarengu aruandest tuleb selgelt välja, et vaja on reforme. Kas aga reformid on kriisi ajal poliitiliselt võimalikud?
2007. aastal, esilinastus vabariigi aastapäeval Andres Maimiku ja Rain Tolgi film „Jan Uuspõld läheb Tartusse”. Film oli üles võetud 2006. aasta suvel ja algas fiktiivsete raadiouudistega: „Eesti elanikkonna rahulolu oma eluga on suurem…
2007. aastal, esilinastus vabariigi aastapäeval Andres Maimiku ja Rain Tolgi film „Jan Uuspõld läheb Tartusse”. Film oli üles võetud 2006. aasta suvel ja algas fiktiivsete raadiouudistega: „Eesti elanikkonna rahulolu oma eluga on suurem…
7 minutit
Kes tahab elada Eestis?!
Kõikse rohkem kadakaid oo meitel,kõikse suuremad kivid oo meitel,kõikse kõvemad töömehed oo meitel …– Kas saab siin puhata või ei?! –… mõni loll vahest eksib ära kah*
Eesti maa-ala on 45 227 km2. Ilm on siin kehv. Maaharimine toob vähem sisse kui parema kliimaga paigus. Võitlus võsa ja umbrohuga, teeparandus ja…
Eesti maa-ala on 45 227 km2. Ilm on siin kehv. Maaharimine toob vähem sisse kui parema kliimaga paigus. Võitlus võsa ja umbrohuga, teeparandus ja…
3 minutit
Korra määrab „kuluaar”
See on nüüd siis jälle käes. Uus lootus protsendiseadusele, nimelt. Mullu septembris sai eelmine eelnõu antud teemal ehk kavatsus reguleerida riigi kunstihanked riigihangete seaduse lisaparagrahviga Sirbis põhjalikult läbi valgustatud. Uue eelnõu ja selle kommentaaride hindamiseks tasub need vanad lood (vt Sirp 2009, nr 33–35) uuesti läbi lugeda. Ma ei taha…
2 minutit
Pole vaja palju, vaid väärt esemeid
Julia Maria Künnap pälvis Red Doti auhinna.
FOTO: Piia Ruber
Maailma ühe suurema ja tunnustatuma Red Doti disainikonkursi tippklassi ekspertidest koosnev žürii pidas Julia Maria Künnapi disainitud lapsetooli Mari auhinna vääriliseks. Võistlusel on kolm haru: tootedisain, kommunikatsioonidisain ja disainikontseptsioon. 2009. aastal esitati võistlustele kokku ligikaudu 12 000 nimetust rohkem kui 60…
FOTO: Piia Ruber
Maailma ühe suurema ja tunnustatuma Red Doti disainikonkursi tippklassi ekspertidest koosnev žürii pidas Julia Maria Künnapi disainitud lapsetooli Mari auhinna vääriliseks. Võistlusel on kolm haru: tootedisain, kommunikatsioonidisain ja disainikontseptsioon. 2009. aastal esitati võistlustele kokku ligikaudu 12 000 nimetust rohkem kui 60…
5 minutit
