2009-48 (3280)
Sirp ilmub jälle!
Reedeses Sirbis:
* kaaneintervjuu lavastaja Adolf Šapiroga, kellele mängu ilu annabki elu mõtte;
* tagasivaated Kopenhaageni kliimakonverentsile, riigitööliste palgapoliitikale ja Eesti muusika esmaesitustele aastal 2009; edasivaade alanud riiklikule lugemisaastale;
* prantslased ja Tammsaare – kuidas “Tõde ja õigus” on ära nõidunud Jean Pascal Ollivry, Eva Toulouze’i ja Jean-Pierre Minaudier’;
* Nüganen ja Tammsaare –…
* kaaneintervjuu lavastaja Adolf Šapiroga, kellele mängu ilu annabki elu mõtte;
* tagasivaated Kopenhaageni kliimakonverentsile, riigitööliste palgapoliitikale ja Eesti muusika esmaesitustele aastal 2009; edasivaade alanud riiklikule lugemisaastale;
* prantslased ja Tammsaare – kuidas “Tõde ja õigus” on ära nõidunud Jean Pascal Ollivry, Eva Toulouze’i ja Jean-Pierre Minaudier’;
* Nüganen ja Tammsaare –…
1 minut
Jasper Zoova ülevaatenäitus
24h galerii uus e-näitus annab ülevaate Jasper Zoova viimastel aastatel valminud lapselik-lustakatest, samuti filosoofilise ja iroonilise alatooniga joonistustest ja digitaalgraafikast.
2 minutit
Randel Saarma Draakoni galerii keldrisaalis
Alates esmaspäevast, 04.01.2010 on Draakoni galerii keldrisaalis võimalus osa saada Randel Saarma (1979) isikunäitusest „KEPImo POPIerius“.
1 minut
Välisministeerium kingib Eesti Kunstimuuseumile hinnalise 17. sajandi Madalmaade maali
Välisministeerium kingib Eesti Kunstimuuseumile 90. juubeli puhul Madalmaade kunstniku Govert Dircsz. Camphuyseni õlimaali „Kana pesal”. Seni on Eesti Kunstimuuseumis restaureeritud maal kuulunud Eesti saatkonnale Moskvas, mis on suurima ja parima kunstikoguga Eesti välisesindus.
1 minut
Riiklike kultuuri- ja spordipreemiate kandidaate saab esitada selle nädala lõpuni
Kultuuriministeerium ootab käesoleva nädala lõpuni kandidaate Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ning spordipreemiate määramiseks. Ettepanekud peavad olema laekunud kultuuriministeeriumisse hiljemalt 10. jaanuariks.
1 minut
Eesti lektor Pekingisse
Käesoleva aasta sügisel alustatakse eesti keele õpetamist Pekingi Välisõpingute Ülikooli (Beijing Foreign Studies University) Euroopa keelte ja kultuuride koolis.
1 minut
Koondatute Kunsti Keskuse ümarlaud
Reedel, 8. jaanuaril kell 18.00 Kunstihoone 4. saalis seoses näitusega “Blue-Collar Blues”
1 minut
Kristin Kalamees Tallinna Linnagaleriis
SA Tallinna Kunstihoone Fond teatab, et kolmapäeval, 6. jaanuaril kell 18 avatakse Tallinna Linnagaleriis Kristin Kalamehe näitus „Uued inimesed / New People”. Näitus on avatud kuni 24. 01. 2010.
2 minutit
Alice Kase kummastav realism Vaalas
7. jaanuaril kl 17.00 avab Vaalas oma näituse Alice Kask. See on hea algus algavale aastale, sest Alice Kask tähendab taset – teda tuntakse perfektse maalijana ja visuaalide kummastajana.
2 minutit
Kumu külastatavus tasuta päevadel tõusis möödunud aastal märgatavalt
Eesti Kunstimuuseumi kõigis filiaalides on kvartali viimane neljapäev traditsiooniliselt tasuta külastuspäev, viimane neist juhtus olema 31. detsembril. Kuigi muuseumid olid aasta viimasel päeval avatud vaid neli tundi, oli huvilisi palju ja ainuüksi Kumu külastas kokku 1500 inimest.
1 minut
2010. aasta saab täistuurid sisse swingjazzi tantsulahinguga
Jaanuarikuu teisel laupäeval, 9.jaanuaril algusega kell 15 leiab imeilusas Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Tallinna Koguduses (Toompea 3) esmakordselt aset swingjazzi tantsulahing. Tegemist on soolotantsijatele mõeldud improvisatsioonilise swingimise tantsuvõistlusega. Lahingusse astuvad poisid ja tüdrukud, mehed ja naised. Noorimal osalejal on aastaid 5, vanimal 47. Sündmuse eesmärgiks on tantsijate improviseerimisoskuste arendamine, s.t.…
1 minut
Nadežda Tšernobai isiknäituse „MÄ“ avamine ArtDepoos
Reedel 8. jaanuaril kell 18.00 toimub ArtDepoo galeriis Nadežda Tšernobai isiknäituse „MÄ“ avamine. Nadežda Tšernobai (1985) on noor Tartu kunstnik, kel seljataga üks isiknäitus ning mitmed ühisnäitused Tallinnas ja Tartus alates 2006. aastast. Hariduse on ta omandanud Tartu Ülikoolis maali erialal, Eesti Kunstiakadeemias ja täiendanud ennast Läti Kunstiakadeemias, paralleelselt õppinud…
1 minut
Vanemuine kogus lõppenud aastal ligi 180 000 külastust
Vanemuise teater andis lõppenud 2009. aastal 454 etendust ja kontserti, mis kokku kogusid 179 165 külastust.
1 minut
Toomas Liiv 30. 12. 1946 – 20. 12. 2009
20. detsembril lahkus luuletaja, kirjandusteadlane ja õppejõud Toomas Liiv.
2 minutit
Avalik kiri Eesti kultuuriüldsusele
Eesti Rahvusringhäälingu juhatuseleEesti Rahvusringhäälingu nõukoguleRiigikogu kultuurikomisjonileKultuuriminister Laine Jänesele Haridusminister Tõnis Lukasele
Meie kirja on ajendanud Eesti Rahvusringhäälingu toimetaja Maris Johannese koondamise plaan: tema tööleping soovitakse lõpetada kahe nädala jooksul aastalõpusaginas. Eetripildist kaovad saated “Keelekõrv” ja “Luuleruum”. Koondamise põhjusena on nimetatud hetke majandusolukorda. Võidetakse 12100-kroonine kuupalk. Mida aga kaotatakse?
Meie kirja on ajendanud Eesti Rahvusringhäälingu toimetaja Maris Johannese koondamise plaan: tema tööleping soovitakse lõpetada kahe nädala jooksul aastalõpusaginas. Eetripildist kaovad saated “Keelekõrv” ja “Luuleruum”. Koondamise põhjusena on nimetatud hetke majandusolukorda. Võidetakse 12100-kroonine kuupalk. Mida aga kaotatakse?
3 minutit
Vaatlusi maailmale eesti teoloogi seisukohalt
Mõni aeg tagasi korraldas Eesti Akadeemiline Teoloogia Selts oma kodulehel küsitluse, kus taheti teada, kas Eesti vajab rahvuslikku teoloogiat ja mis üldse võiks olla „rahvuslik teoloogia”. Kas on olemas selline asi nagu eesti teoloogia ja kui on, siis mis see võiks olla? Teoloogia, mille tegijad on eestlased? Sellisel juhul on…
6 minutit
Balletiõhtu Estonias
Rahvusooper Estonia kuulutas novembris välja konkursi parima noore tantsukriitiku leidmiseks. Kriitikud külastasid lühiballettide õhtut, mille raames jõudis lavale kolm kaasaegset balletti: Nils Christe „Enne öö saabumist”, Tiit Härmi „Pelléas ja Mélisande” ning Uwe Scholzi „Teine sümfoonia”. Võistlusele laekus 22 tööd, mida hindasid Toomas Edur ja Age Oks, Tiiu Randviir, Kristiina…
3 minutit
Saatekülaline
Kes küll suudaks keelduda, kui tuleb pakkumine saada kätte oma 15 minutit kuulsust ehk võimalus esineda Eesti Televisiooni otsesaates? Vähesed. Neil, kes suudaksid, puudub keeldumiseks õigus: oled kord avaliku elu tegelane, siis on sul ka ajakirjanduse meelest vastuvaidlematu kohustus avalikkusega suhelda ja ühtki pakkumist ei tohi vastu võtmata jätta.
3 minutit
Meelelahutusluulud murendavad Eesti Televisiooni identiteeti
ETV käitub kui kommertskanal, kes loendab reklaamiklikke.Eesti Televisiooni sügisel alanud uus hooaeg andis vaatajale sõnumi: oleme pigem meelelahutaja kui meelte kokku panija. Miks nii, on pehmelt öeldes arusaamatu. Kuigi, ETV tänavuse hooaja kavas on väga palju häid saateid auditooriumile lastest kuni eakateni. ETV programmist leiab saateid, mida ei võta (enam)…
3 minutit
„Sonja 2” ehk Täna õhtul André Jung
Hermanise lavastuste läbiv teema – inimese lausa ontoloogiline üksindus.Saksa kriitikute aasta teatriks valitud Münchner Kammerspiele’s oli läti staarlavastajal Alvis Hermanisel äsja esietendus. Kuu aega enne seda lavastas ta saksakeelse teatriruumi ühes tähtsamas teatris Viini Burgtheater’is. Lähikuudel tuleb tal Riias välja kolm uut lavastust. Kuuldavasti on Hermanisel huvitav töömeetod: ta lendab…
5 minutit
Jalutuskäik Jaak Printsi omailmas
Ühekordse aktsiooni idee on kasutada ära mõtted, mis lavastustes kasutamata jäänud.NO99 teater on aeg-ajalt aktsioonis. Teatri kahekümne kahe korraliku lavastuse vahele on mahtunud aktsioone lausa kaheksa. Performance’i-laadse ühekordse aktsiooni idee on kasutada ära mõtted, mis lavastustes kasutamata jäänud, kusjuures ei saa olla kindel, kas need üldse õnnestuvad. Kes näinud, need…
6 minutit
Paradoks: toetust vähe, villa palju
2009. aasta oli Eesti kunstile, iseäranis kunstiinstitutsioonide seisukohast, raske aasta: seda nii majanduslikus mõttes, kui pidada silmas kõikvõimalikke eelarvelisi kärpeid, aga ka psühholooglises mõttes. Ilmselt ei tule ka järgmine lihtsam, kuigi tänavuse kogemuse toel loodetavasti vähem närviline, sest karm selgus on siiski parem ebamäärastest võimalustest. Kuigi meie kultuuri-, iseäranis kunstitegelikkuses…
4 minutit
Kaasaegse kunsti kogumise anatoomiast
Umbes sellisele probleemipüstitusele püüdis vastust leida ja diskussioonile kohalikku kõlapinda luua septembri keskpaigas Kumus peetud konverents „Mis jääb meie maailmast alles pärast meid”. Kirjutan selle loo esiteks sellepärast, et konverentsilt käis läbi märksa rohkem olulisi teemasid, diskussioone ja konflikte, kui põgus ülevaade, mille korraldajad konverentsist Sirbis on andnud, arvata lubaks.…
3 minutit
Vedeliku kohaleimbumine
Vedelik on valla, juba paarkümmend aastat. Vedelik on vanem kui vabariik, vanem kui Non Grata akadeemia, Al Paldrok üks vedeliklane, kirjutab niimoodi: „Üldsusele täiesti tundmatu ja ka kunstimaailmas vaid ähmaselt nimetamise tasemel veerandsaja jooksul aeg-ajalt läbi lipsanud nähtus ilmutab ennast tapva järjekindlusega ikka ja jälle, samal ajal kui mainstream’i tähelepanu…
3 minutit
Kuidas me Viru mikrobetoonist lutikaid otsime
Kõiges on süüdi orelid. Noor režissöör Olav Neuland on suutnud Eesti Telefilmis käivitada oma teise dokfilmi, mis saab pealkirjaks „Oreli sisse minek”. On talv 1974, kui oleme lähemalt tuttavaks saanud professor Hugo Lepnurme ja Rolf Uusväljaga ning sõidame tasapisi mööda külmi Eesti kirikuid ja lagunevaid oreleid. Kas mitte Rolf Uusväli…
3 minutit
Maailmakogemus dokumentaalfilmis
Jonas Mekase ja Seppo Renvalli ning Ishbel Whitakeri ja Marc Hawkeri loomingust.
Kuidas iseloomustada idamaade mõju lääne kultuurile pärast Teist maailmasõda? Kõige ilmekama väljenduse leidis see hipinduses, mis oli midagi muud kui möödunud sajandi lõpus pead võtnud new age’i värk. Viimast iseloomustavad esoteeriline klantskirjandus ja müstikamaiguliste suveniiride globaaläri. Mitte et need…
Kuidas iseloomustada idamaade mõju lääne kultuurile pärast Teist maailmasõda? Kõige ilmekama väljenduse leidis see hipinduses, mis oli midagi muud kui möödunud sajandi lõpus pead võtnud new age’i värk. Viimast iseloomustavad esoteeriline klantskirjandus ja müstikamaiguliste suveniiride globaaläri. Mitte et need…
7 minutit
Põlvkond pildis
Näitus „Futura, future” Draakoni galeriis kuni 19. XII . Kuraator Tanja Muravskaja, kunstnikud Andri Allas, Maria Aua, Alver Linnamägi, Laura Linnap, Mariliis Mihhejev, Tõnu Tunnel ja Anna Tuvike.
Laulva revolutsiooni lapsed sisenevad kunstimaastikule. Sellise pikaajalise protsessi puhul pole imestada, kui selle näitusega seotud nimed veel palju ei ütle. Tulevikus ehk küll.…
Laulva revolutsiooni lapsed sisenevad kunstimaastikule. Sellise pikaajalise protsessi puhul pole imestada, kui selle näitusega seotud nimed veel palju ei ütle. Tulevikus ehk küll.…
2 minutit
Peaaegu häbiväärne aasta
Peagi mööduvale aastale linnulennult tagasi vaadates tuleb tunnistada, et 2009. jäi uute eesti filmide asjus kesiseks ja mitte üldsegi liialdamata öeldes: peaaegu häbiväärseks. Seda just tunamulluse nn plahvatuse aastaga võrreldes. Tegelikult oleks võinud häirekella lüüa juba eelmisel aastal. Ka tänavu valmis ainult neli täispikka kunstilist mängufilmi, millest kolm on väga …
2 minutit
Evald Okase eneseversioon
Režissöör Tõnu Virve positsioon on olnud austav ja seetõttu on ka karisid välditud. Autor on ka ise kunstnik.
„Evald Okas” on läbi ja lõhki portreefilm. Võiksime selle žanreerida isegi audiovisuaalseteks memuaarideks, need loob teatavasti meenutaja ise ühest punktist tagasi vaadates. Evald Okkal on see punkt 93aastane Metuusala iga. Okas on selles…
„Evald Okas” on läbi ja lõhki portreefilm. Võiksime selle žanreerida isegi audiovisuaalseteks memuaarideks, need loob teatavasti meenutaja ise ühest punktist tagasi vaadates. Evald Okkal on see punkt 93aastane Metuusala iga. Okas on selles…
4 minutit
Kaks kanget arhitektuuriklassikut
Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni sünnist möödus tänavu 125 aastat. Need mehed on koos palju projekteerinud ning oma suuri tähtpäevi varemgi koos pühitsenud, mistõttu oli loogiline korraldada nende loomingu ülevaade ka nüüd kaksiknäitusena. Habermanni ja Johansoni ühisnäitus on ükskord juba korraldatud. Ei rohkem ega vähem kui juba 25 aastat tagasi…
5 minutit
Arutelud sel aastal. Hipodroom ja teised
Planeering on ühiskondlik kokkulepe, konsensuslik, kõigi huve kõige vähem riivav lahendus ja muuhulgas ka avalikke huve väljendav dokument. Neid väljendeid on kuuldud, nende kohaselt püütud talitada. Nüüd loeme ajalehtedest, kuidas rahaahned arendajad hävitavad hobusporti, likvideerivad unikaalse spordirajatise kesklinnas. On väidetud, et hipodroomi ala funktsiooni muutes väheneb rohealade maht piirkonnas, nende…
6 minutit
Müüriladujad kvartetikultuuris
„Tallinna Keelpillikvartett 25”: Urmas Vulp (I viiul), Olga Voronova (II viiul), Toomas Nestor (vioola) ja Levi-Danel Mägila (tšello) ning Ivari Ilja (klaver) 12. XII Tallinna raekojas. Veerand sajandit tagasi otsustas viiulikunstnik Urmas Vulp ennast teostada keelpillikvartetižanris. Aeg oli kohane ja lausa nõudis tegutsemist, sest eelmised kooslused eesti muusikakultuuris olid olnud…
2 minutit
Mõtteid uuemast muusikast ja sellest, mis tema ümber
Intervjuu muusikateadlase Merike Vaitmaaga
Millised autorid on eesti uuemas muusikas praegu esiplaanil ja kuidas nad on sinna pääsenud või hoopis sattunud?
Mõtled ilmselt neid, kelle teoseid sageli ette kantakse, kellele preemiaid jagatakse jne. Ei usu, et esiplaanile saaks sattuda juhuslikult või et sinna võiks pääseda keegi, kellel see on kõige tähtsam eesmärk.…
Millised autorid on eesti uuemas muusikas praegu esiplaanil ja kuidas nad on sinna pääsenud või hoopis sattunud?
Mõtled ilmselt neid, kelle teoseid sageli ette kantakse, kellele preemiaid jagatakse jne. Ei usu, et esiplaanile saaks sattuda juhuslikult või et sinna võiks pääseda keegi, kellel see on kõige tähtsam eesmärk.…
5 minutit
Tüüri aastal In Spe „ärasaatmiskontserdil”
Peatselt lõppevat aastat võib mitmes mõttes lugeda ka Erkki-Sven Tüüri aastaks: maailmanimega helilooja hiljutine 50. sünnipäev, VII sümfoonia „Pietas” maailma (suvel) ja Eesti (sügisel) esiettekanne, aasta kodaniku tiitel, samuti Tüüri rock-ansambli In Spe come back esmalt kevadistel Tartu muusikapäevadel ning uuesti eelmisel nädalal – faktid on piisavalt kõnekalt. Helilooja ise…
3 minutit
Mees eesriide tagant
Manfred Eicher kinoekraanilPÖFFil näidati filmi „Helid ja vaikus” („Sounds and Silence”, 2009) plaadifirma ECM asutajast ja visionäärist Manfred Eicherist. Parimad kaadrid, mis linateost raamisid, olid pärit Arvo Pärdi muusika salvestuselt Niguliste kirikus. Pärt ja Eicher koos innustamas muusikuid helide ilule keskenduma, püüdmas tabada ülendavat maagiat, mis üksnes kõige erilisematel hetkedel…
4 minutit
Külalised ja meie
Wagner ja Mendelssohn 11. XII Estonia kontserdisaalis ja Donizetti ooper „Poliuto” 12. XII Estonias.Alustan tsitaadiga ühest viimase aja põnevamast meenutuste raamatust, Boris Bernsteini „Vanast kaevust”: „Visuaalsete paradokside meister Renè Magritte joonistas kord piibu ja kirjutas sinna juurde „See ei ole piip”. Michel Foucault’l on selle kohta teravmeelne essee. Tema keerukate…
4 minutit
Väga oodatud kontsert
4. detsembril andis Kadriorus hooaja avakontserdi uuenenud koosseisuga Tallinna Kammerorkester. Kontsert kuulus kontsertide sarja „Kuldaeg”, mida alustas eelmisel hooajal klavessinist Reinut Tepp. Kavas olid Vivaldi „Aastaajad” ja Tšaikovski „Serenaad” keelpillidele C-duur op. 48. Kontserdi muusikaline juht ja kontsertmeister oli Lev Klõtškov Peterburist. Tallinna Kammerorkestril on kogu aasta vältel olnud vastuolude…
3 minutit
Tuumapommiks kujutletud meelelahutus
Sofi Oksase „Puhastus” on üsna kindlasti aasta kirjandussündmus Eestis, kuid hoopiski mitte tingimata aasta kirjandusteos ilukirjanduse kategoorias.
Kui Aliide Truu ei oleks enda üle ise kohut mõistnud, siis oleks seda pidanud tegema Eesti Vabariigi õiguskaitseorganid. Pidanuks toimuma kaitsepolitsei juurdlus ja õiglane kohtupidamine osalemise eest inimsusevastastes kuritegudes. Värske topeltmõrv ses uurimises…
Kui Aliide Truu ei oleks enda üle ise kohut mõistnud, siis oleks seda pidanud tegema Eesti Vabariigi õiguskaitseorganid. Pidanuks toimuma kaitsepolitsei juurdlus ja õiglane kohtupidamine osalemise eest inimsusevastastes kuritegudes. Värske topeltmõrv ses uurimises…
7 minutit
Vanamutt ja meri
JõulujuttSee aeg aastast on alati oma lõhnaga. On aegu, kui lõhna justnagu pole. Tähendab, ta pole sedamoodi kohal, kohe tuntav, ja ei anna esimesena aimu, mis lahti. Ent vahel pole miskit selgemat lõhnast – ma tunnen näiteks alati aastaaegade vaheldumist õhus. Kui suvest saab sügis, siis need esimesed noodid, need…
13 minutit
Vestlus püssirohutünni kaanel
Kirjastus Tänapäev on võtnud tänuväärselt vaevaks tuua eestikeelse lugejani prantsuse ajakirjaniku Raphaël Glucksmanni intervjuu Gruusia presidendi Mihheil Saakašviliga, mis ilmus kõigepealt Prantsusmaal 2008. aasta sügisel, veidi pärast Gruusia-Vene sõda. Sõja tausta kirjeldus Saakašvili poolt aitab vestluse hoogsalt käima. Seejärel on võetud jutuks presidendi noormeheiga, mis peaks mälestusliteratuuri armunud eesti lugejale…
4 minutit
Veel kord tööpuudusest
Eelmise aastaga võrreldes on Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) vähenenud üle 15 protsendi. Seda ei maksa siiski üle dramatiseerida: SKT ei tee vahet kasuliku ja kahjuliku majandustegevuse vahel ning näitab vaid turu aktiivsust. Arvestatava osa SKT-st – ja nüüd selle langusest – annavad asjad, ilma milleta on täiesti võimalik ning võib-olla…
3 minutit
Millal meid tegelikult koondati
Mõningaid tähelepanekuid töö ajaloo kohta*
Karl Marx lõi XIX sajandi esimesel poolel klassikalisele majandusteooriale toetudes keerulise ja kompleksse tööväärtusteooria: mõistete abil nagu tarbimis- ja vahetusväärtus, abstraktne töö, üldine inimtöö jne üritas ta seletada, kuidas kaubad väärtuse omandavad, mida tähendab töö, milline on töövahendite, kapitali omanike ja tööjõu vahekord kapitalistlikus tootmisprotsessis jne.…
Karl Marx lõi XIX sajandi esimesel poolel klassikalisele majandusteooriale toetudes keerulise ja kompleksse tööväärtusteooria: mõistete abil nagu tarbimis- ja vahetusväärtus, abstraktne töö, üldine inimtöö jne üritas ta seletada, kuidas kaubad väärtuse omandavad, mida tähendab töö, milline on töövahendite, kapitali omanike ja tööjõu vahekord kapitalistlikus tootmisprotsessis jne.…
7 minutit
Maailma must ajalugu
Clive Ponting, Uus maailma roheline ajalugu. Tõlkinud Ehte Puhang. Varrak, 2009. 504 lk.
„Uus maailma roheline ajalugu” on maailma keskkonnaprobleemide süvenemist rohkete faktidega põhjendav veenev hoiatus. Eeskujulikult tõlgitud raamat näitab, et tsivilisatsioonid on varemgi priiskavalt õitsenud, kuid looduskatastroofide tõttu hävinud. Iidsed riigid ei varisenud kokku mitte pelgalt tõusva suure naabri…
„Uus maailma roheline ajalugu” on maailma keskkonnaprobleemide süvenemist rohkete faktidega põhjendav veenev hoiatus. Eeskujulikult tõlgitud raamat näitab, et tsivilisatsioonid on varemgi priiskavalt õitsenud, kuid looduskatastroofide tõttu hävinud. Iidsed riigid ei varisenud kokku mitte pelgalt tõusva suure naabri…
3 minutit
Kliimaskeptikud ja silmamoondajad
Kahtluste ja konflikti-illusiooni tekitamisest globaalse kliimasoojenemise kohta.Globaalse kliimasoojenemise kohta leidub meie lehtedes artikleid üsna hõredalt. Enamasti jäävad need mõne üksiku ja juhusliku uurimistulemuse kajastuseks või mõne eeldatavaoodatava ökokahjustuse kirjelduseks. Küll aga avaldati novembris Postimehes pikem intervjuu „Eesti päritoluga teadusmehe” Arno Arrakuga,1 kes veendunult kinnitab, et inimtekkelist kliimamuutust ei ole toimumas,…
5 minutit
Võlg ja Võõras
Võlg on väga oluline mõiste eesti inimese jaoks. Võlg on võõra oma. Laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua. Talude võlguostmine. Võlaike. Kui saaks ükskord need võlad makstud… Kirjanike vekslivõlad. „Vekslivõltsija”. Korterilaenud. Eraisiku pankrot. Ega ma sulle võlgu ei jää. Kogu elu keerleb selle ümber, et võlga ära maksta. Võlaorjusest pääseda.…
3 minutit
Sirbi laureaadid 2009
Paariaastase vahe järel tunnustab Sirp taas lõppeva aasta paremaid autoreid. Miks vahe sisse jäi? Vana kord ei meeldinud enam, uut ei mõistnud välja mõelda. Varem tunnustasime aastas kuut kuni kaheksat autorit, nüüd kolme. Aitäh kõigile mitmesajale kaastöölisele, kes Sirbist ka aastal 2009 tõelise kultuurilehe on teinud, eriline tänu aasta parimatele:…
2 minutit
