2009-47 (3279)
Aasta film 2009
Eesti Filmiajakirjanike Ühingu (EFÜ) auhind Aasta film 2009 kuulutatakse pidulikult välja Lumière’ide kino aastapäeval, 28. detsembril kell 14 Sõpruse kinos. Samas tehakse teatavaks ka aasta filmikriitik ja aasta levifilm.
1 minut
Jõulune Sirp ennetähtaegselt kätte
Aasta viimane Sirp ilmub juba homme. Isegi kui toimetus järgmiseks ja ülejärgmiseks reedeks lehe valmis teeks, ei õnnestuks seda jõulu esimese püha hommikul ja uue aasta hommikul kuidagi lugejateni toimetada. Seetõttu ilmub järgmine Sirp 8. jaanuaril.
Sirbi toimetus valis oma aasta paremad autorid. Kes need on, selgub homme.
Traditsioonilised aasta sisunimekirjad valdkondade…
Sirbi toimetus valis oma aasta paremad autorid. Kes need on, selgub homme.
Traditsioonilised aasta sisunimekirjad valdkondade…
1 minut
Jõulujazzi särav finaal
Trummar Ari Hoenigi (36) ja tema Punk Bop Trio kontsert teisipäeval Kumus tõotab tulla tõeliselt põnev jazzikogemus. Kristjan Randalu, kes seekord on Ari triopartner, kinnitab, et kuulda saab nii jazzistandardeid kui Ari omaloomingut. Krooniks kontserdile on Ari virtuoosne ja kordumatu trummimäng, ta on mees Ameerika jazzipüramiidi tipust. Ari on mänginud…
2 minutit
Eesti tarbekunstnikud pakuvad jõulurõõmu
15.-18. detsembrini kella 11-19 toimub Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis traditsiooniline Eesti tarbekunsti jõulumüük.
1 minut
Rondelluse uus album „Adoratur rosa“.
Vanamuusikaansambli “Rondellus” uuel plaadil kõlab XII-XIII sajandi Hispaania muusika. Stiililiselt on tegemist mitmekesise kavaga, kus rahvalikud portugali-galiitsiakeelsed Neitsi Maarja laulud (Cantigas de Santa Maria) kõlavad kõrvuti Calixtinuse ja Las Huelgase käsikirjadest pärit ladinakeelse varajase mitmehäälsusega. Laulavad sopranid Maria Staak, Eve Kopli ja Marilin Lips, saateinstrumentidena mängivad muusikud Kristi Saar, Eva-Maria…
1 minut
Giidikonkurss “Käsmurääkija”
Seljataga on kaks giidikonkurssi. 2008 aprilli viimasel laupäeval Viru rabas, nimega “Viru Raba Rääkijad” ja sel aastal, 25. aprillil Sagadi mõisa juures, nimega “Sagadi mõisarääkijad”.
2 minutit
Kultuuriministeerium ootab riiklike kultuuri- ja spordipreemiate kandidaate
Kultuuriministeerium ootab 10. jaanuariks kandidaate Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ning spordipreemiate määramiseks.
1 minut
Swedbanki kunstipreemia läks tänavu Leetu
10. detsembril kuulutati Riia Art Space galeriis pidulikul näituse avamisel välja Swedbanki kunstipreemia võitja, kelleks osutus Jonas Gasiūnas, Leedust. Võitjat autasustati 10 000 euroga.
1 minut
Imbi Paju filmid ja raamatud Soomes 2009 aasta hinnatute hulgas
Soome riigitelevisoonis YLE Talvesõja süttimise 70. aastapäeval esilinastunud ja Soome-Eesti koostöös valminud (Allfilm/Eesti ja Filmmagica/Soome) Imbi Paju uus dokumentaalfilm “Soome lahe õed” ja enne seda kordusena näidatud “Tõrjutud mälestused” said kokku üle poole miljoni televaataja. Mõlemad filme on kriitikud hinnanud väga kõrgelt.
1 minut
Hendrik Krummi 75. sünniaastapäevale pühendatud etendus ja näitus
21. detsembril on legendaarse tenori Hendrik Krummi 75. sünniaastapäev. Rahvusooper Estonia pühendab armastatud lauljale 19. detsembri „La traviata“ etenduse ja teatri publikuruumides on avatud Hendrik Krummile pühendatud näitus „Seni laulad, kuni oled noor“.
1 minut
Urmas Sõõrumaa avab Rotermanni kvartalis kunstigalerii
17. detsembril kell 17 avab ettevõtja ja kunstikollektsionäär Urmas Sõõrumaa Tallinnas Rotermanni kvartalis kunstigalerii, mis kannab nime US Art Gallery. Erinevaid väiksemamahulisi näitusi on Urmas Sõõrumaa oma kunstikogust teinud juba 2006. aastast alates, nüüd on võimalus kollektsiooni laiemalt avalikkusele esitleda.
1 minut
Haridusministeerium tunnustas Eesti Kunstimuuseumi haridustegevust noorsootöö arendamisel
10. detsembril tunnustas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Tallinnas Kadrioru lossis 2009. aastal enim noorsootööd arendanud tegijaid ja organisatsioone.
Teiste seas auhinnati Eesti Kunstimuuseumit noortele suunatud haridusprogrammide väljatöötamise ja kunstiprojektide läbiviimise eest ning tingimuste loomise eest kunstialaste teadmiste ja oskuste omandamiseks mitteformaalse õppe keskkonnas.
Teiste seas auhinnati Eesti Kunstimuuseumit noortele suunatud haridusprogrammide väljatöötamise ja kunstiprojektide läbiviimise eest ning tingimuste loomise eest kunstialaste teadmiste ja oskuste omandamiseks mitteformaalse õppe keskkonnas.
1 minut
Helge Riskula graafikat Tampere Majas
Tampere Kunstnike Liit esitleb: Helge Riskula graafika Tampere Majas 17. XII 2009 – 6. I 2010.
1 minut
Uppuja päästmine on uppuja enda asi
Seoses uue keeleseaduse eelnõukava arutamisega on ajakirjanduskeel pool aastat tihedalt kõneaineks olnud. Meedia keelekasutusega ei olda sageli rahul, kes millistel põhjustel, sõltub nuriseja eelistustest-kompetentsist. Ometi jõudsid keeleteadlased ning haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud 28. septembril ajakirjanduskeele seminaril arusaamiseni, et kirjakeele normi järgimise kohustus üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaannetes, sh veebiväljaannetes (v.a kunstiline tekst),…
4 minutit
VASTAB Helin Puksand, TLÜ doktorant
Millise meediaga haakuvad Eesti teismelised?
2008. aastal viidi läbi HTM-TLÜ lepinguline uurimus lugemuse kohta, selles osales 914 õpilast 9. ja 11. klassist üle Eesti. Tulemuste järgi võib öelda, Eesti teismelised on kõigesööjad: nad vaatavad televiisorit, uurivad Interneti-tekste kui ka loevad paberil ajalehti ajakirju. Vahest raadio on noorte seas kõige vähem populaarne…
2008. aastal viidi läbi HTM-TLÜ lepinguline uurimus lugemuse kohta, selles osales 914 õpilast 9. ja 11. klassist üle Eesti. Tulemuste järgi võib öelda, Eesti teismelised on kõigesööjad: nad vaatavad televiisorit, uurivad Interneti-tekste kui ka loevad paberil ajalehti ajakirju. Vahest raadio on noorte seas kõige vähem populaarne…
1 minut
Mis meeles, see veebis
ehk Ajakirjanduskeele määratlemise raskustest
Septembrikuus Tallinnas korraldatud ajakirjanduskeele seminar osutas kenasti, kui raskesti seeditava tüki hammustas haridusministeeriumile alluv keeleinspektsioon, kelle soovil kirjutati ilmselt valmivasse keeleseaduse eelnõusse idee hakata reguleerima ajakirjanduslikku keelt kehtiva kirjakeele normi alusel. Nii ajakirjanduselu kui seminari sõnavõttude ja kommentaaride põhjal on lihtne hoomata, kui vastuoluline on ajakirjandusliku keele problemaatika.
Septembrikuus Tallinnas korraldatud ajakirjanduskeele seminar osutas kenasti, kui raskesti seeditava tüki hammustas haridusministeeriumile alluv keeleinspektsioon, kelle soovil kirjutati ilmselt valmivasse keeleseaduse eelnõusse idee hakata reguleerima ajakirjanduslikku keelt kehtiva kirjakeele normi alusel. Nii ajakirjanduselu kui seminari sõnavõttude ja kommentaaride põhjal on lihtne hoomata, kui vastuoluline on ajakirjandusliku keele problemaatika.
4 minutit
VASTAB Peeter Vihalemm, emeriitprofessor
Suvest saadik on arutatud uue keeleseaduse, avalikkuses eriti innukalt ajakirjanduskeelt ähvardanud normeerimise üle. Taasasutamisel on Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts. Kas seltsi liikmed on juba esitanud oma arvamuse keeleseaduse ajakirjanduskeelt käsitleva osa kohta? Milline on teie arvamus? Kas keeleseadusega peaks meediakeelt kuidagi reguleerima?
Seltsi liikmed selle üle veel arutanud ei ole.…
Seltsi liikmed selle üle veel arutanud ei ole.…
1 minut
Kuidas kajastatakse Venemaad Eesti ja Soome päevalehtedes?
Tänapäeval ei ole meedia vaid teabe edastamise kanal – see on üks avaliku arvamuse peamisi kujundajaid. Suures osas sõltub just meediast, milline seisukoht kujuneb ühe või teise nähtuse osas lugejatel/vaatajatel/kuulajatel. Venemaa välis- ja sisepoliitika laiaulatuslike ja kiirete muutuste tõttu on Venemaa temaatika Eesti ja Soome meedias väga aktuaalne ja ülioluline:…
4 minutit
80 aastat ajalehekeele ühtlustamist
29. novembril möödus 80 aastat Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse koosolekust, kus otsustati saata kõigile ajalehtedele üleskutse, et nad „korraldaksid keelelist eelkorrektuuri” ajalehekeele ühtlustamiseks. See tähendas uue elukutse, keeletoimetaja ilmumist Eesti keeleellu. Üleskutset järgisid esiti suuremad ajalehed ja kirjastused.
2 minutit
Kuidas tahan, nõnda ütlen
Mõni aeg tagasi kirjutasin ajalehest välja pealkirja „Peaminister Andrus Ansipi majast varastati Kersti Tootsi pesu”. JOKK-printsiibi seisukohast leht ei valetanud: pesupood, kuhu sisse murti, paiknes samas korrusmajas, mille ühes korteris peaminister Tallinnas viibides peatus. Toimetaja on aga kasutanud keelelisi võimalusi hoopis põnevama tähenduse konstrueerimiseks. Teine leht andis välissõnumi pealkirjas teada:…
3 minutit
Delfi kommentaaride keelest
Delfi kommentaarid on üks huvitav teema, mille kohta on tavaliselt igal aktiivsemal eestimaisel Interneti-kasutajal midagi öelda. Ütlemisi on seinast seina: kellele neid kommentaare üldse vaja on, peldikusein või rahva hääl (eks üks vist teise osa ole), kas ja kes ja miks peaks neid „modereerima” (et mitte öelda: tsenseerima) ja üldse.…
5 minutit
Balti diskursuse vajalikkusest
Eesti Kunstiakadeemia (Eesti Kunstiteadlaste Ühingu ja EKA kunstiteaduse instituudi) eestvõttel peeti 27. ja 28. novembril konverents „The Geographies of Art History in the Baltic Region” („Kunstiajaloo geograafia Baltimaadel”). Kunstiteaduse instituudi juhataja Katrin Kivimaa, konverentsi temaatika valija, oli seadnud eesmärgiks tuua esile interdistsiplinaarset mõtlemist, mida senini on kohalikus teaduskäsitluses vähe rakendatud.…
2 minutit
Kui kaugel on meist American dream?
VALERI VINOGRADOVI näitus „American Beauty” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 13. XII .
Valeri Vinogradovit on ikka peetud „omadele võõraks ja võõrastele omaks” ehk siis teisiti öeldes „ükski prohvet pole kuulus omal maal”. Kogu tema loomingut võib pidada suureks kollaažiks, mida ta valdab tehnikana nii kahe- kui ka kolmemõõtmeliselt perfektselt. See…
Valeri Vinogradovit on ikka peetud „omadele võõraks ja võõrastele omaks” ehk siis teisiti öeldes „ükski prohvet pole kuulus omal maal”. Kogu tema loomingut võib pidada suureks kollaažiks, mida ta valdab tehnikana nii kahe- kui ka kolmemõõtmeliselt perfektselt. See…
2 minutit
Lapini algus
LEONHARD LAPINI näitus „Noor Lapin” Hausi galeriis kuni 23. XII .
Lapin on kahtlemata jõuline kunstnikuisiksus. Ta oli seda kindlasti juba 1960ndate lõpul ja on seda jätkuvalt. Kunstnik on oma varajaste tööde väljapaneku ilmselt teadlikult väga hästi ajastanud. Kui äsja Kumus avatud eesti popkunsti näitusel on kõrvuti teistega eksponeeritud ka…
Lapin on kahtlemata jõuline kunstnikuisiksus. Ta oli seda kindlasti juba 1960ndate lõpul ja on seda jätkuvalt. Kunstnik on oma varajaste tööde väljapaneku ilmselt teadlikult väga hästi ajastanud. Kui äsja Kumus avatud eesti popkunsti näitusel on kõrvuti teistega eksponeeritud ka…
1 minut
Kaks vaatenurka Ilja Sundelevitši näitusele
ILJA SUNDELEVITŠI näitus „16 : 9” Tallinna Linnagaleriis kuni 13. XII .
*
Ilja Sundelevitši näitust võiks ehk nimetada mingis mõttes uurimuslikuks väljapanekuks. Võimalik, et ka kontseptualistlikuks uurimuseks. Nii palju, kui ma aru sain, toob Sundelevitš külastajani nihestatuse ning moonutatuse, mis valitseb televisioonipildi puhul, kui laiad ekraanid on vaid osaliselt pildiga…
*
Ilja Sundelevitši näitust võiks ehk nimetada mingis mõttes uurimuslikuks väljapanekuks. Võimalik, et ka kontseptualistlikuks uurimuseks. Nii palju, kui ma aru sain, toob Sundelevitš külastajani nihestatuse ning moonutatuse, mis valitseb televisioonipildi puhul, kui laiad ekraanid on vaid osaliselt pildiga…
3 minutit
Kaks vaatenurka Ilja Sundelevitši näitusele
ILJA SUNDELEVITŠI näitus „16 : 9” Tallinna Linnagaleriis kuni 13. XII .
*
Ilja Sundelevitši näitust võiks ehk nimetada mingis mõttes uurimuslikuks väljapanekuks. Võimalik, et ka kontseptualistlikuks uurimuseks. Nii palju, kui ma aru sain, toob Sundelevitš külastajani nihestatuse ning moonutatuse, mis valitseb televisioonipildi puhul, kui laiad ekraanid on vaid osaliselt pildiga…
*
Ilja Sundelevitši näitust võiks ehk nimetada mingis mõttes uurimuslikuks väljapanekuks. Võimalik, et ka kontseptualistlikuks uurimuseks. Nii palju, kui ma aru sain, toob Sundelevitš külastajani nihestatuse ning moonutatuse, mis valitseb televisioonipildi puhul, kui laiad ekraanid on vaid osaliselt pildiga…
2 minutit
Milleks piirduda argipäevaga?
Tanel Veenre, Ehe.Tanel Veenre. Tallinn 2009, 144 lk. TANEL VEENRE näitus „Ehe” Rotermanni kvartalis 23. – 30. X.
Sageli kipub olema nii, et kõige rohkem toovad argipäeva päästvat värskust need koosviibimised, kuhu oled sattunud kogemata. Meeldejäävad ja rikastavad võivad olla ka sellised sündmused, mida küll teadsid saabuvat, kuid polnud veel…
Sageli kipub olema nii, et kõige rohkem toovad argipäeva päästvat värskust need koosviibimised, kuhu oled sattunud kogemata. Meeldejäävad ja rikastavad võivad olla ka sellised sündmused, mida küll teadsid saabuvat, kuid polnud veel…
3 minutit
Oskusteabe tarbekunsti-tiritamm
1979. aastast korraldatud Baltimaade tarbekunstitriennaalidest välja kasvanud Tallinna rakenduskunsti triennaal näitas oma 30. sünnipäeval head vormi, viskas ootamatult tiritammi ja pööras tarbekunsti- ja disainivaldkonna põhitõed pea peale. Vähemasti probleemipüstitusena, sest kunstnike loomingut vaadates ja publikuhuvi seisukohalt on tulemus kasin. Ehk oleks korraldajatel tulnud seekord loobuda tavapärase võistlusnäituse formaadist ja teha…
9 minutit
Tahan välja, valguse ja õhu kätte lennata …
Naiste (kultuuriloolist) kohalolekut on sallitud üksnes meeste enesepeegelduspinnana: nende ettekujutuste või soovkujutelmade kirjandusliku, muusikalise ja kunstilise objektina, mis võib osutuda aga nii võltsituks kui ka idealiseerituks.
„Eks olen ma isegi samasugune liblikas, kes põristab muudkui aknaklaasil, saamata aru, miks minu ja maailma vahel on nähtamatu tõke. Tahan välja, valguse ja…
„Eks olen ma isegi samasugune liblikas, kes põristab muudkui aknaklaasil, saamata aru, miks minu ja maailma vahel on nähtamatu tõke. Tahan välja, valguse ja…
10 minutit
Läbi raskuste jõe poole
Milvi Martina Piir kasutab fragmentaarset jutustamislaadi, mis võimaldab põimida romaani armastust, metafüüsikat, põnevust ja groteskini ulatuvat sotsiaalkriitikat.
1.
Hiljuti ilmus kirjastuse Tänapäev blogis teade pealkirjaga „Romaanivõistlusel rekordiline arv töid”, kus anti teada, et nimetatud kirjastuse romaanivõistlusele laekus 61 käsikirja. Võrdluseks on ära toodud nii Tänapäeva kui Romaaniühingu romaanivõistlustele laekunud tööde arv viimase…
1.
Hiljuti ilmus kirjastuse Tänapäev blogis teade pealkirjaga „Romaanivõistlusel rekordiline arv töid”, kus anti teada, et nimetatud kirjastuse romaanivõistlusele laekus 61 käsikirja. Võrdluseks on ära toodud nii Tänapäeva kui Romaaniühingu romaanivõistlustele laekunud tööde arv viimase…
7 minutit
Ajaloolasena arhiivis
Indrek Jürjo kandis edasi traditsiooni, mille kohaselt hea arhivaar ei ole pelgalt bürokraat, vaid ka silmapaistev ajaloolane.Indrek Jürjo kuulus nende arhivaaride hulka, kes oli ka uurijasoone ja -huviga ajaloolane. Kas aga arhivaar peaks üldse avalikkuses ajaloolasena tegev olema? Selle üle on arhivaarid isekeskis pikalt vaielnud, kuid ikka pole ühed teisi…
6 minutit
Märkmeid arhiivist
Kui ma mõtlen Indrek Jürjole, siis tuleb mulle esimese märksõnana pähe „arhiiv”. Indrek oli selgelt arhivaari tüüpi ajaloolane, kelle töö toitus arhiivileidudest ja keda kannustas veendumus kirjalike dokumentide esimusse. Sellest veendumusest annab ta ise tunnistust näiteks oma raamatu „Pagulus ja Nõukogude Eesti” (1996) sissejuhatuses, kus ta põhjendab, miks ta pole…
4 minutit
Eesti ja balti ning viimaks ka saksa ajaloolane
Indrek Jürjoga tutvusin ma 1989. aasta septembris. See oli ilmatu pika aja järel esimene eesti ja saksa ajaloolaste ühiskonverents Tallinnas ning see oli sügis, mil algatati uusi asju, teadmata, kuhu kõik välja viib. Meie eesti sõbrad olid igatahes lootusrikkad. Ma ütlen – meie eesti sõbrad, sest nii südamlik oli vastuvõtt,…
5 minutit
Jalutuskäik Indrekuta
Värskes uurimuses kirjanduse ja diplomaatia vahekorrast varauusaegses Euroopas iseloomustab Timothy Hampton tuntud Portugali meresõitjat Vasco da Gamat (1460/69–1524) ennekõike kui avastajat, kelle teene ei seisnenud uue paiga või rahva leidmises, vaid teekonna, reisijuhi avastamises: „See, mille da Gama avastas, on tegelikult tema reis ise, tee, mida mööda ta tuli ja…
7 minutit
KGB ei fabritseerinud agente
Indrek Jürjo on andnud Eesti lähiajaloo valupunktide uurimisel väga olulise, vajaliku ja püsiva väärtusega tööpanuse.
Kui nüüd meenutame hea kolleegi, ja minule ka sugulase Indrek Jürjo vaimset pärandit, siis peatume tavaliselt ja esmajoones temal kui XVIII -XIX sajandi kultuuriajaloo silmapaistval ja süvenenud uurijal. Samas ei saa kuidagi jätta rõhutamata tema väga…
Kui nüüd meenutame hea kolleegi, ja minule ka sugulase Indrek Jürjo vaimset pärandit, siis peatume tavaliselt ja esmajoones temal kui XVIII -XIX sajandi kultuuriajaloo silmapaistval ja süvenenud uurijal. Samas ei saa kuidagi jätta rõhutamata tema väga…
5 minutit
Kammermuusika kui elustiil
Tallinna Keelpillikvartett 25Eesti keelpillikvarteti ajalugu on lühike, vaid 103 aastat. Selle teadmise taustal on kõikvõimalike takistuste kiuste veerandsada aastat vastu pidanud kvartett ainulaadne ja püstitanud lausa rekordi. Võib ju küsida: kui ansamblistid vahetuvad, kas ansambel on siis sama? See on keelpillikvarteti puhul võimalik ainult siis, kui tegemist on vähemalt kahe…
5 minutit
Habras kui klaas
Sellise võrdluse poetas oma teksti Alar Haak, kes juhtis ooperi-galakontserti, millega tähistati Vello Jürna sünniaastapäeva – ta saanuks 1. detsembril 50! Kui elavate hulgast on lahkunud kunstnik, kelle loomeprotsess jäi ilmselgelt pooleli, tekib paratamatult küsimusi ja hinge kriibib ebaõigluse tunne. Leheveerud ei võimalda lahata kõiki faktoreid, mis võisid kaasa mängida…
4 minutit
25 aastat muusikat Nigulistes
„Händel 250”: Teele Jõks, Arvo Leibur, Marge Uus, Aare Tammesalu ja Andres Uibo 6. XII Nigulistes.
Metsosopran Teele Jõks esines Nigulistes koos suurepärastest instrumentaalsolistidest moodustatud kammeransambliga koosseisus viiuldajad Arvo Leibur ja Marge Uus, tšellist Aare Tammesalu ning organist Andres Uibo. Kava koosnes Georg Friedrich Händeli loomingust – tema surmast möödus tänavu…
Metsosopran Teele Jõks esines Nigulistes koos suurepärastest instrumentaalsolistidest moodustatud kammeransambliga koosseisus viiuldajad Arvo Leibur ja Marge Uus, tšellist Aare Tammesalu ning organist Andres Uibo. Kava koosnes Georg Friedrich Händeli loomingust – tema surmast möödus tänavu…
2 minutit
Kadriorus lendasid liblikad
… ja mitte ainult. Seal siristasid veel linnud, vulisesid veed ja helisesid kellad. Kas jõulukellad? Oh ei, neid tuleb veel veidi oodata. Sellegipoolest süütame juba kodudes küünlaid aknast sisse pugeva ängistava pimeduse vastu ja igatseme kirglikult valget lund. See tähendab, et on tulnud aeg, mil aasta kontserdikalender näitab viimaseid lehekülgi.…
2 minutit
Saage tuttavaks: Revali Trubaduurid
Erakordselt mõnus on kirjutada lugu ühest vähepropageeritud, justkui oma radu käivast kollektiivist, kõrval mängimas heliplaat sama ansambli muusikaga. Tunnistan pisukest kimbatust: ei oskagi Revali Trubaduure meie mitmekesiste varajast muusikat viljelevate ansamblite seas mingile reale paigutada, sest nende lood on omapärased, ütleksin isegi – julgelt trubaduurlikult isepäised. Rohkesti on idamaiste intonatsioonidega…
3 minutit
Vaikuse karjuv pinge
„Pinge” ja „vaikus” on „Piinakambri” märksõnad ning nende vahenditega maalivad filmi autorid hämmastavalt dokumentaalse pildi.Mängufilm „Piinakamber” („The Hurt Locker”, US A 2008, 131 min), režissöör Kathryn Bigelow, stsenarist Mark Boal. Osades Jeremy Renner, Anthony Mackie, Brian Gegaghty, Guy Pearce, Ralph Fiennes, David Morse jt.
Sa oled ameeriklane, sa oled pommirühma…
Sa oled ameeriklane, sa oled pommirühma…
3 minutit
Nüüd juba täitsa suur laps
Muljeid 13. PÖFFi laste- ja noortefilmide „Just Film’ilt”.PÖFF on juba ammu nii suureks paisunud, et isegi fanaatikust festivalikülaline suudab pakutavast ära vaadata vaid murdosa. Nüüd on ka laste- ja noortefilmide festival „Just Film” paisunud nii suureks, et selle kohta võib öelda: juba täitsa suur. PÖFF uueneb igal aastal, kuid alati…
5 minutit
Külalised maailmalinnast Narvast
Stanislav Varkki on oma eriskummalisele trupile tänase päevani truuks jäänud ega ole läinud üksi laia maailma õnne otsima.
Narva on eestlastele enamasti koht, kust ei oodata maailmakultuuri. Seepärast on enesestmõistetav, et Tallinna väärtlavadele jõutakse aeg-ajalt koos niisuguste ürituste ja nimedega, mis sobivad kokku pigem maailmalinnade kui läbi-lõhki teada Narvaga, kuhu…
Narva on eestlastele enamasti koht, kust ei oodata maailmakultuuri. Seepärast on enesestmõistetav, et Tallinna väärtlavadele jõutakse aeg-ajalt koos niisuguste ürituste ja nimedega, mis sobivad kokku pigem maailmalinnade kui läbi-lõhki teada Narvaga, kuhu…
3 minutit
Uue näitekirjanduse lavastamise võimatusest Eestis Martin Crimpi näitel
Lihtsalt linnukese kirjasaamiseks tänapäeva näitekirjandust lavastada pole mõtet.
Martin Crimp, „Linn”, tõlkinud Laur Kaunissaare. Lavastaja Robert Annus, kunstnik Pille Jänes. Mängivad Maria Soomets, Margus Jaanovits, Kristel Leesmend, Hanna Brigita Jaanovits ja Liisa Sonn. Vanemuise esietendus Sadamateatris 5. XII .
Olgu siis kohe alguses ära öeldud: briti kaasaegse näitekirjaniku Martin Crimpi (sündinud…
Martin Crimp, „Linn”, tõlkinud Laur Kaunissaare. Lavastaja Robert Annus, kunstnik Pille Jänes. Mängivad Maria Soomets, Margus Jaanovits, Kristel Leesmend, Hanna Brigita Jaanovits ja Liisa Sonn. Vanemuise esietendus Sadamateatris 5. XII .
Olgu siis kohe alguses ära öeldud: briti kaasaegse näitekirjaniku Martin Crimpi (sündinud…
3 minutit
Õpetaja ja õpilane vahetavad päid
Kay Pollak, „Nii nagu taevas”, tõlkinud Ülev Aaloe. Lavastaja Ingo Normet, kunstnik Liina Unt, muusikalised kujundajad Ingo Normet ja Peeter Konovalov. Mängivad Indrek Sammul, Peeter Tammearu, Arvi Mägi, Kata-Riina Luide, Carita Vaikjärv, Tarvo Vridolin, Triinu Meriste, Andres Oja, Luule Komissarov, Margus Vaher, Martin Mill, Kiiri Tamm, Peeter Jürgens jt. Esietendus…
3 minutit
Geeniusest superstaarini
Pole saladus, et kultuurisituatsioon on viimastel kümnenditel tugevasti muutunud. Selle protsessi kaks võimsaimat suundumust on demokratiseerumine ja kaubastumine. Nii on üks vana püramiid enam-vähem tasapinnaliseks saanud: näiteks muusikas paikneb nn professionaalne klassika ühel mõttelisel real džässi, popi, roki ja mis tahes muu, ka väljaspool akadeemilist sfääri, rohujuuretasandilt võrsunud muusikaliigiga. Aga…
2 minutit
Mäleta kommunisti!
Mälu Instituudi asutamisega on kaasnenud püsiv vaidlus selle üle, kas me teame Eesti lähiminevikust piisavalt või ei tea, ja kas seda on vaja ikka uurida või ei ole vaja (eriti, kui sel pole kohtulikke tagajärgi niikuinii). President kui instituudi kokkukutsuja on mõistagi seisukohal, et „meil puudub ülevaade, mis täpselt juhtus…
2 minutit
Raamatukogu e-raamatu ajastul
Eesti Rahvusraamatukogu direktriss Janne Andresoo: „Kui oleks raha, oleksid raamatud lugejatele üleilmselt kättesaadavad. Praegu on see meie jaoks luksus”.
Foto: PIIA RUBER
Kuidas on RRi mõjutanud majanduskriis? Kas olete pidanud koondama? Kui palju on vähenenud palgafond?
Janne Andresoo: Oleme pidanud viimase kahe aasta jooksul koondama 81 ametikohta, üheks nädalaks võttis kogu…
Foto: PIIA RUBER
Kuidas on RRi mõjutanud majanduskriis? Kas olete pidanud koondama? Kui palju on vähenenud palgafond?
Janne Andresoo: Oleme pidanud viimase kahe aasta jooksul koondama 81 ametikohta, üheks nädalaks võttis kogu…
8 minutit
