2009-32 (3265)
Kultuuripealinn läheb lasteala, rattaparklate ja bändidega SEB Tallinna Sügisjooksule
Lisaks armastatud rattaparklatele, tegevust täis lastealale ja live-muusikaga täidetud jooksukilomeetritele kingib Kultuuripealinn SEB Tallinna Sügisjooksu 2011. finišeerijale priipääsme 2010. aasta sügisel toimuvale Istanbuli maratonile.
1 minut
Hooaja avapidu toob pärimusmuusika esimese lipulaeva meeskonna taas kokku
Viljandi lossimägedes paiknev Pärimusmuusika Ait avab reedel, 11. septembril oma teise hooaja. Suures saalis kell 19 algaval peol astub pärast kümnendi pikkust pausi lavale Eesti pärimusmuusika esimeseks lipulaevaks tituleeritud ansambel Alle-aa.
2 minutit
Ave Alavainu andis Betti Alveri käevõru Elo Viidingule edasi
9. 09. 2009 kell 9:09 algas Kärdlas Ave Vita keskuses Kahaneva Kuu Luulefestival. Laulude, luule ja filosoofiliste mõtisklustega astusid üles Elo Viiding, Jaak Johanson, Karl-Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Veiko Tubin, Juku-Kalle Raid, Tiit Nieler, Avo Tamme, Jaanus Kõrv ja muidugi Ave Alavainu ise. Sündmus kulmineeris Ave Alavainu suure üllatusega: nimelt…
1 minut
Uus Sirp!
33. Sirbis ei ole peaaegu sõnagi Tallinna kammerorkestri saatusest, mustast pilvest Eesti muusikataevas. Küllap öeldakse, kui on jälle otsuseid ja fakte emotsioonide kõrvale.
Kultuuriministeeriumis valmis nn protsendiseaduse eelnõu. Kui see lõpuks jõustuma peaks, tähendab see, et iga hoone, mida avaliku raha eest ja avalikuks tarbeks ehitatakse või renoveeritakse, saab ka eesti…
Kultuuriministeeriumis valmis nn protsendiseaduse eelnõu. Kui see lõpuks jõustuma peaks, tähendab see, et iga hoone, mida avaliku raha eest ja avalikuks tarbeks ehitatakse või renoveeritakse, saab ka eesti…
1 minut
Näitus “Korporatsioon Lembela – 85” TLÜ Akadeemilises Raamatukogus
Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (Rävala pst 10) on avatud näitus “Korporatsioon Lembela – 85”. Korporatsioon Lembela on üliõpilasorganisatsioon, mille liikmeks võivad astuda kõik eestimeelsed naisüliõpilased, kes oskavad eesti keelt.
1 minut
Kunstnik Endel Saarepuu kutsub juubelinäitusele
Kolmapäeval, 9. septembril kell 19 avab Tam Galeriis näituse kunstnik Endel Saarepuu, kes tutvustab oma 60. juubeli künnisel viimasel kümnendil tehtud loomingut.
1 minut
Nimekas kunstikuraator Simon Rees annab Tallinnas kaks avalikku loengut
Kolmapäevast 9. septembrist kuni pühapäeva 13. septembrini külastab Tallinna Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse kuraator Simon Rees. Ta annab Eesti Kunstiakadeemias kaks avalikku loengut ning kohtub SA Tallinn 2011-ga, et valmistuda ühiselt Tallinna Graafikatriennaaliks.
1 minut
Eesti saatkonnas Helsingis saab näha haruldasi Eduard Wiiralti töid
Kolmapäeval, 9. septembril avatakse Eesti saatkonnas Helsingis tuntuima eesti graafiku Eduard Wiiralti näitus „Armastus Strasbourgis”. Näitusel olev Wiiralti looming on osa soome helilooja Juhani Komulaineni erakogust. Esmakordselt on kunstipublikul võimalik näha haruldast versiooni kuulsast graafilisest teosest „Lamav tiiger”.
1 minut
Kihnu filmid nädalavahetusel Kinomajas
Tallinna Kinomaja ja stuudio Rühm Pluss Null kutsuvad vaatama Meelis Muhu dokumentaalfilme “Kihnu kosjad” ja “Kihnu pulm” reedel, 11. septembril kell 19.00 ning laupäeval, 12. septembril ja pühapäeval, 13. septembril kell 17.00.
2 minutit
Eesti kunstnikud osalevad Venemaa suurimal graafikabiennaalil
Eesti kunstnikud Aapo Ilves, Peeter Laurits, Martin Pedanik ja Mats Õun osalevad oma töödega Novosibirski biennaalil, Venemaa suurimal ja olulisimal rahvusvahelisel kaasaegse graafika näitusel.
1 minut
Roerichi prohvetlikud maalid
Eesti Roerichi Selts tähistab oma 20. aastapäeva näitusega “Roerichi prohvetlikud maalid” Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna (Liivalaia 40) fuajees. Avatud 07. septembrist 16. oktoobrini (E-R 10-19; L 10-17). Külastamine tasuta.
2 minutit
PostUganda – esietendus Von Krahli Teatris 12. septembril!
Lugupeetud meesterahvas, armas härra – kui Sul oleks võimalik naksaka eksperimendi korras üks päev oma elust veeta naisena – siis, mida Sa tahaksid PÄRISELT kogeda? Flirtimist? Magusat alistumist võrgutuse survele? Make-up´i ja võrksukki?Aga äkki hoopis kuupuhastust, tagantseksi, rasedust ja keisrilõiget?Või näpiksid lihtsalt niisama oma tisse, hüsteeritseksid ning takistaksid oma kana-ajudega …
1 minut
Lestbergi ja Mossi vürtsine sünergia
Kolmapäeval, 9. septembril kell 18.00 avatakse Vaal galeriis Ly Lestbergi ja Rauno Thomas Mossi näitus “Polyreality”. Lestbergi ja Mossi koostöö sai alguse suvel ja keris ennast lahti Lestbergi varase loomingu säravaimast peatükist – maskuliinse mehekeha ilu uurivast ja kinnitavast aktifotost. Polyreality huvisfääris on flirt 21. sajandi erootikadiskursustega, mida iseloomustab paljude…
2 minutit
Kunstimaastik Kastellaanimajas
Eduard Vilde Muuseumi osana tegutseva kunstigalerii loomisest möödub septembris 15 aastat. Muuseum tähistab seda mitmekülgse ja põneva kunstinädalaga.
2 minutit
Varsti algab Viljandi kitarrifestival 2009. Piletid müügil!
22.- 26. septembril 2009 toimub Viljandis teine improvisatsioonilise kitarri festival. Viljandi kitarrifestivali eesmärgiks on edendada improvisatsioonilist ja stiiliülest kitarrimängu ning korraldajad Ain Agan, Aleksei Saks ja Robert Jürjendal usuvad, et uue festivaliga on õnnestunud luua koondatud väljund.
1 minut
Triin Ruubel võitis Saksamaal viiuldajate konkursi
Uue põlvkonna andekas viiuldaja Triin Ruubel (s.1988) osales tänavu teist korda Saksamaal, Kloster Schöntalis toimuval rahvusvahelises viiuldajate konkursil. Kui ta 2007. aastal pälvis seal II koha ja eripreemia, siis nüüd tuli ta oma vanuserühmas võitjaks Vene, Kreeka, Rumeenia ja Poola viiuldajate ees ning pälvis ka virtuoosi eripreemia.
1 minut
Vene küla briti silmade läbi
Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Tartus Vanemuise 42) avatakse 10. septembril fotonäitus “Vene küla briti silmade läbi”. Elizabeth Warneri fotod kujutavad elu Põhja-Venemaal Vologda ja Arhangelski aladel alates 2004. aastast.
1 minut
Maailmakuulus rastapoeet Eestis!
Macka B oli juba varasest noorusest saadik muusikast huvitatud, aga just reggae-rütm leidis koha tema südames ja on jäänud sinna tänase päevani. Tema muusikat saab peagi kuulda Tallinnas Bashmenti peol, mida korraldab Bashment Kingz Sound-i meeskond, eesotsas kunstniku/DJ Tarrvi Laamanniga. Nimelt on 19. septembril Tallinnas von Krahlis suur Bashmenti 11. tegutsemisaastat tähistav…
2 minutit
Noored hääled ja Monteverdi sulnis rahu
Sarja „Ooper raekojas” lõppkontsert „Barokkooperi varasalvest”: Teele Jõks (metsosopran), Kädy Plaas ja Aurelia Eespere (sopran), Elar Kuiv ja Anu Gehlert (barokkviiul), Mall Help (vioola), Egmont Välja (barokktšello) ja Reinut Tepp (klavessiin) 28. VIII Tallinna raekojas.
Olen ammu oodanud, et Raekoja saalis kõlaks barokkooperi muusika originaalpillide ja heade noorte lauljate koosluses. Eelmise…
Olen ammu oodanud, et Raekoja saalis kõlaks barokkooperi muusika originaalpillide ja heade noorte lauljate koosluses. Eelmise…
2 minutit
Kallistav poogen, palju värve
Eesti Kontserdi hooaja avakontsert: Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester, solist Janine Jansen (viiul), dirigent Paavo Järvi, kavas Bartóki ja Bruckneri teosed. 27. VIII Estonia kontserdisaalis.
Eesti Kontserdi tänavuse hooaja avamise austav ülesanne oli antud Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestrile ja Hollandi viiuldajale Janine Jansenile. Kontserti Bartóki ja Bruckneri teostega juhatas orkestri peadirigent Paavo Järvi.…
Eesti Kontserdi tänavuse hooaja avamise austav ülesanne oli antud Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestrile ja Hollandi viiuldajale Janine Jansenile. Kontserti Bartóki ja Bruckneri teostega juhatas orkestri peadirigent Paavo Järvi.…
2 minutit
Palju me teame lähiajaloo „kodumaa” animatsioonfilmist?
Pealkirjas esitatud küsimus ei olegi ehk väga kummastav. Teatavasti on 1936. aastal Moskvas asutatud filmistuudio Sojuzmultfilm (vähem kui aasta kandis see nime Sojuzdetmultfilm) olnud üks maailma suurimaid omasuguste seas. Sojuzmultfilmis on seitsme aastakümne jooksul toodetud üle 1500 joonis-, kollaažja nukufilmi. Samas on teada, et vene animatsioonfilmi pioneer, poola rahvusest Vladislav…
2 minutit
Tusk ja piin
„Kaks armukest” on linateos, kus kogu süngus, masendus ja kultuurne tusk ei tule südamest, vaid on kunstlik ja kistud.
James Gray tusklik armudraama „Kaks armukest” on vastakas film. Ühest küljest pretendeerib see täitsa kõbusa ekraaniteose kvaliteedile, kuid teisest otsast justkui mädaneb. Hollywoodi filmide üldise tonaalsuse taustal on see süngetesse toonidesse vormistatud…
James Gray tusklik armudraama „Kaks armukest” on vastakas film. Ühest küljest pretendeerib see täitsa kõbusa ekraaniteose kvaliteedile, kuid teisest otsast justkui mädaneb. Hollywoodi filmide üldise tonaalsuse taustal on see süngetesse toonidesse vormistatud…
4 minutit
Nostalgiast ja õhupallidest
10 000 õhupalli tõstab maja kinnisvaravärdjate eest taevasse ja kardinatest tehtud purjede abil võetakse kurss Lõuna-Ameerikale.3D-animafilm „Üles” („Up”, USA 2009, 96 min), režissöör Pete Docter. Eestikeelsed hääled Tõnu Aav, Priit Võigemast, Aarne Üksküla jt. Linastub Tallinna kobarkinos, Tartu Cinamonis ja Narva Forum Cinemas Astris.
Kui tänapäeva kunstis on saavutusi, mida…
Kui tänapäeva kunstis on saavutusi, mida…
3 minutit
Naine toore elu ja teatrikunsti vahel
Tiia Kriisa toob varjamatult, meeleliselt, kuid peenetundeliselt esile kogu naiselike ihade ja tundmuste skaala.
Naised peavad tundma mehi palju rohkem kui mehed naisi, et omandada ühiskonnas mingitki jõudu. Meestel on jõud niigi olemas. („Naine”, lk 92) Tiia Kriisa on „Naise” kirjutamisega võtnud endale raskema ülesande kui kahe eelmise romaaniga. Kui „Tüdruk”…
Naised peavad tundma mehi palju rohkem kui mehed naisi, et omandada ühiskonnas mingitki jõudu. Meestel on jõud niigi olemas. („Naine”, lk 92) Tiia Kriisa on „Naise” kirjutamisega võtnud endale raskema ülesande kui kahe eelmise romaaniga. Kui „Tüdruk”…
3 minutit
Üks seitsmest tuhandest saarest
Derek Walcotti „Saared” on justkui mõtteline juurestik, millest senine Mathura luulelooming on võrsunud.Pidades silmas tõlkeluule rasket olukorda kirjastusturul, tuleb alati tunnustada, kui keegi võtab vaevaks selles osas midagi maailmamastaapset eesti keelde vahendada. Luuletaja Mathura on tõlkinud valiku 1992. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Derek Walcotti luulet. Muidugi, Walcotti panuse valguses moodustab…
4 minutit
Dekadents nooruslikes õites
Andra Teede „Atlas” on stiilselt välja peetud dekadents, ei puudu ka intellektuaalne aines ja nooruslik ind.
Kui Andra Teede 2006. aastal ilmutas oma esimese luulekogu „Takso Tallinna taevas”, suhtusin sellesse mujalt kostnud kiitusest hoolimata teatud reservatsioonidega. Kuigi Teede sõnakäsitluses võis tõepoolest märgata talenti, tundus mulle teismelisevõitu maailmavalu presenteerimine tõsiseltvõetava eksistentsiaalse ja…
Kui Andra Teede 2006. aastal ilmutas oma esimese luulekogu „Takso Tallinna taevas”, suhtusin sellesse mujalt kostnud kiitusest hoolimata teatud reservatsioonidega. Kuigi Teede sõnakäsitluses võis tõepoolest märgata talenti, tundus mulle teismelisevõitu maailmavalu presenteerimine tõsiseltvõetava eksistentsiaalse ja…
4 minutit
Unustatud poeesia – õnn ja ja hall igapäevasus
Lugu elu rusuvast argisusest ja võluvast poeesiast.„Unustatud poeesia”. Koreograaf Jaan Ulst, tantsivad Kaja Lindal, Raido Bergstein ja Jaan Ulst. Graafilise disaini teostaja Epp Kaavere. Tantsuteater Zick. Esietendus 24. VIII Kultuuritehases Polymer.
Tantsuteater Zick alustas uut hooaega mõtisklusega mälestuste, rusuva argisuse ja igapäeva halluse taga peituva väikese paradiisi üle. 24. augustil…
Tantsuteater Zick alustas uut hooaega mõtisklusega mälestuste, rusuva argisuse ja igapäeva halluse taga peituva väikese paradiisi üle. 24. augustil…
4 minutit
Suveteater kui nišitoode
Kas suveteater tähendab ka midagi muud kui suvel tehtnud teatrit?Suvi on läbi, on aeg teha kokkuvõtteid – tegelikult võiks nii iga kuu viimase Sirbi teatrikülge alustada (september on läbi, on aeg teha kokkuvõtteid), sest suveteater on ammu mõistena selge sisulise tähenduse kaotanud, olles vaid ähmane ajaline määratlus. (Eestis ei tea…
6 minutit
Lavastaja on üks neetud, saatanlik elukutse. Kõik lavastajad on lõpetanud üksinduses
Eelmisel neljapäeval esitleti Tartus Vanemuise teatri Shakespeare’i kohvikus ligi tuhandeleheküljelist Jaak Villeri (pildil) raamatut „Kandiline Kaarel Ird“. See on raamat legendaarsest Vanemuise teatrijuhist, kes, küll vaheaegadega, vedas Tartu teatrivankrit ligi 40 aastat. Irdil oli 100. sünnipäev. Vanemuise suure maja fuajees avati ka tema tütre Mari Irdi näitus „Vana Müristaja“. Kaarel…
7 minutit
Greenaway Kaana pulmas
3. VI laevaga San Marco vastaskaldal asuvale San Giorgio saarele Peter Greenaway Paolo Veronese kuulsast maalist „Kaana pulm” tehtud visiooni vaatama sõites taipasin, et polnud San Giorgio Maggioret enne külastanud. Doodžide palee rõdult hästi vaadeldava, heledast marmorist fassaadiga üle laguuni valendava Maggiore kiriku kellatornist avanevad vaated kogu arhipelaagile ja eriti…
3 minutit
Lünkadest. Tunnustavalt
Tänavuse Veneetsia biennaali muljetest kerkib esile – lisaks palju kiidetud ja pärjatud Taani (ja Põhjamaade) ning vähem kiidetud, aga siiski laiemat tähelepanu köitnud Saksamaa paviljonidele – kaks huvitavamat, ka tagantjärele värskelt mõjuvat rahvuspaviljoni Arsenalest: Araabia Ühendemiraatide ja Türgi väljapanek. Kaks väga täpset, intelligentset ja intrigeerivat „lünka” põhinäituse ja üldiselt valitsenud…
3 minutit
Mida teeb Cattelani koer Taani paviljonis?
Põhjamaade ehk Norra, Rootsi, Soome ja Taani paviljon Giardinis jagavad sel aastal nii „Kogujate”-nimelist projekti kui kuraatoreid. Biennaali ajaloos olevat see esimene kord, kui rahvuspaviljonide seinad ei määra ära rahvusekspositsiooni ulatust ja rahvusel lõppkokkuvõttes ei ole üldse Veneetsia kolonialistlikus ja imperiaalses universumis mingit tähendust. Kunstnike tandemina tuttavad Michael Elmgreen ja…
5 minutit
Ämbliku jäljed kivimüüril
Tänavusel 53. Veneetsia biennaalil esindab Suurbritanniat nimekas videokunstnik Steve McQueen (s 1969), kellel on filmiaustajate seas temast veelgi tuntum näitlejast nimekaim (1930–1980). Ühendkuningriigi Walesi, Šoti ja Põhja-Iirimaa saadikuteks olid John Cale, Martin Boyce ja Susan MacWilliam. Steve McQueeni puhul tasub mainimist, et ta on must homoseksuaalne mees. Kuigi ma ei…
3 minutit
Saalivalvuri märkmed
Paar kuud publikuga suhtlemistKoht: Eesti paviljon 53. Veneetsia kunstibiennaalil. Teema: KRISTINA NORMANI projekt „After-War” („Järelsõda”).
Ei anta aega atra seada. Normani etteaste jääb vaid vestluse lähtejaamaks. Siit lahkutakse kiirelt laiematele teemadele: Eesti-Vene tänased suhted, Baltikumi lähiajalugu, viimase ilmasõja traumad, eestlaste suhted vene kogukonnaga. Iga päev tatsub saalides inimesi kõnelemas Ida-Euroopa…
Ei anta aega atra seada. Normani etteaste jääb vaid vestluse lähtejaamaks. Siit lahkutakse kiirelt laiematele teemadele: Eesti-Vene tänased suhted, Baltikumi lähiajalugu, viimase ilmasõja traumad, eestlaste suhted vene kogukonnaga. Iga päev tatsub saalides inimesi kõnelemas Ida-Euroopa…
3 minutit
After-War
Kujutava kunstniku ja dokumentaalfilmirežissöörina uurin ma oma vahetut ümbrust ja sekkun sellesse. Olen maalt, kus minevik mõjutab tugevalt olevikku. Teise maailmasõja, või nagu seda tuntakse Venemaal, Suure Isamaasõja tagajärgi interpreteeritakse Eestis kahel moel. Eesti enamus ja vene vähemus moodustavad kaks eraldi seisvat „mälukogukonda” ning oma tausta tõttu paigutan mina end…
2 minutit
Maailmade loomine ja rahvuspaviljonid Veneetsias
53. VENEETSIA BIENNAAL „Making Worlds / Fare Mondi / Maailmu luues” 7. VI – 22. XI, kuraator Daniel Birnbaum
Põgusalt ülevaatlikke artikleid on 53. Veneetsia biennaali kohta Eesti meedias avaldanud nii Anders Härm1 kui Harry Liivrand2. Mõlema kriitiku hinnang kuraatorinäitusele Arsenales on hävitav. Pealkirja „Making Worlds” nimetatakse liialt ambitsioonikaks ning Daniel…
Põgusalt ülevaatlikke artikleid on 53. Veneetsia biennaali kohta Eesti meedias avaldanud nii Anders Härm1 kui Harry Liivrand2. Mõlema kriitiku hinnang kuraatorinäitusele Arsenales on hävitav. Pealkirja „Making Worlds” nimetatakse liialt ambitsioonikaks ning Daniel…
3 minutit
Riho Pätsi Koolimuusika Fond austab uusi laureaate
Täna annab Riho Pätsi Koolimuusika Fond juba kaheksandat korda laureaaditiitli silmapaistvale muusikaõpetajale, instrumendiõpetajale, heliloojale, muusikapedagoogika uurijale ja koolimuusika edendajale. Need on valdkonnad, mida hõlmas Riho Pätsi enda laiahaardeline muusika-alane tegevus. Seekord on laureaaditiitli ning koos sellega ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärgi ja stipendiumi (15 000 krooni) pälvinud Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi…
3 minutit
Mitte „Õllesummer”
Andreas Lend ( tšello) ja Maarit Saarmäe (klaver) ning klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai 29. VIII Tallinna raekojas.
Õllesegune platsisumin ei takistanud saalitäit muusikasõpru kogunemast raekotta festivali järjekordsele ettevõtmisele. Tore oli märgata, et tuttavatele nägudele publikus oli lisandunud ka ohtralt külalisi välisriikidest. Rahmaninovi Sonaat op.19 tšellole ja klaverile –…
Õllesegune platsisumin ei takistanud saalitäit muusikasõpru kogunemast raekotta festivali järjekordsele ettevõtmisele. Tore oli märgata, et tuttavatele nägudele publikus oli lisandunud ka ohtralt külalisi välisriikidest. Rahmaninovi Sonaat op.19 tšellole ja klaverile –…
1 minut
Viva jubilee!
Galakontsert: Ivari Ilja (klaver), Henry-David Varema ( tšello) ja Virgo Veldi (saksofon) 28. VIII Mustpeade majas.
Nagu armastatakse ütelda: muusika paneb taimed paremini kasvama, lehmad rohkem piima andma ning teeb inimesed rõõmsamaks ja lahkemaks. Eriti positiivset mõju peaks avaldama hea intiimne kammermuusika.
Nagu armastatakse ütelda: muusika paneb taimed paremini kasvama, lehmad rohkem piima andma ning teeb inimesed rõõmsamaks ja lahkemaks. Eriti positiivset mõju peaks avaldama hea intiimne kammermuusika.
2 minutit
Suve viimase festivali avas kolm Londoni taustaga eesti muusikut
Tallinna kammermuusika festivali avakontsert: Sigrid Kuulmann Martin (viiul), Marko Martin (klaver) ja Madis Kari (klarnet) 26. VIII Tallinna raekojas.
Pille Lille Muusikute Toetusfondi korraldusel toimus vahemikus 26. – 30. augustini üheksa kontserti, kus osales rohkem kui 50 väljapaistvat eesti interpreeti. Festival on leidnud oma rahuliku, kammermuusikale sobiva aja pärast suvist…
Pille Lille Muusikute Toetusfondi korraldusel toimus vahemikus 26. – 30. augustini üheksa kontserti, kus osales rohkem kui 50 väljapaistvat eesti interpreeti. Festival on leidnud oma rahuliku, kammermuusikale sobiva aja pärast suvist…
2 minutit
Tallinna Filharmooniast ja selle orkestrist
Olles Tallinna Filharmoonia (TF) direktorina oma teise ametiaja lõpusirgel, tunnen rahuldust paljudest värvikatest hooaegadest, muusikalistest eksperimentidest, meie muusikute tegevusgeograafia laienemisest ning sisulistest kordaminekutest, kuid siiski ei õnnestunud sel aastal ära hoida tööalaseid erimeelsusi Tallinna Kammerorkestri (TKO) ja TFi administratsiooni vahel. Tegemist on kindlasti ühe suurema konfliktiga Eesti muusikaelus läbi aegade:…
4 minutit
Avalik kiri
Eesti Keelpilliõpetajate Ühing (EKÜ) hindab kõrgelt Tallinna Kammerorkestri panust Eesti muusikaellu, sellest on andnud tunnistust nii kõrgetasemelised kontserdihooajad kodumaal kui ka kollektiivile osaks saanud rahvusvaheline tunnustus.
1 minut
Avalik kiri
Lp pr Laine Jänes, Eesti Vabariigi kultuuriminister
Lp pr Kaia Jäppinen, Tallinna abilinnapea
Lp pr Anu Kivilo, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja
Pöördume teie poole sügava murega seoses Eesti muusikakultuuri ühe tunnustatuma kollektiivi, Tallinna Kammerorkesteri (TKO) ümber toimuvaga.
Lp pr Kaia Jäppinen, Tallinna abilinnapea
Lp pr Anu Kivilo, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja
Pöördume teie poole sügava murega seoses Eesti muusikakultuuri ühe tunnustatuma kollektiivi, Tallinna Kammerorkesteri (TKO) ümber toimuvaga.
1 minut
TKO surnud? Nõuan lahkamist!
Olukord, mis võib lõppeda faktiga, et TKOd (Tallinna Kammerorkestrit) enam ei eksisteeri, häirib mind väga. Eriti masu ajal, kus üldisele olukorrale viidates on lihtne teha toimivas kollektiivis kärpeid. Tallinna Filharmoonia avakontserdi müürileht annab teada, et esineb Tallinna Sümfonietta. Mis toimub? Vabal nädalal ringi liikudes uurisin elu.
3 minutit
Avalik pöördumine
kultuuriavalikkuse, Tallinna linnapea, kultuuriministri ja Eesti Vabariigi Presidendi pooleRaske südamega jälgin Tallinna Kammerorkestri ümber toimuvat. Tekkinud on patiseis, kus võimu juures olevad inimesed on seadnud Tallinna Kammerorkestri muusikud – meie parimad keelpillimängijad – väljapääsmatusse olukorda. Tallinna Kammerorkestrit hallanud administratsioonil on kõik õigused, aga muusikutel, kes on ju olnud orkestri tegelikud…
2 minutit
Stiiliajaloo juurest edasi
„Euroopa kultuuri ajalugu aastast 1800 kuni tänapäevani” tekitab autori vastu tõsist aukartust. Raamatu maht keskmise suurusega šriftis on üle tuhande kahesaja lehekülje ning Sassoon näib ühtviisi hästi kodus olevat kõigis nendes kultuurivaldkondades, mida ta oma teoses käsitleb.
1 minut
Suurematest paradigmamuutustest mänglevalt mööda
Donald Sassooni „Euroopa kultuuri ajaloo” puhul on pealtnäha tegu ettevõtmisega, kus tulemuseks justkui raamat kõigest ja mitte millestki, sest konkreetset infot otsides tuleb huvilisel ikkagi pöörduda kas kitsamate uurimuste ja/või entsüklopeediate poole. Teiselt poolt annab seda sorti tellisformaat kätte suurema plaani, sidusama tervikpildi ja pikema narratiivi, mida üha enam fragmentideks…
2 minutit
Kainestav ja hariv Sassoon
Donald Sassooni kultuurilugu on äärmiselt hariv raamat. Enamik sellest, mis eestlased on oma „muistse vabadusvõitluse” või ärkamisaja kohta kirjutanud, on lapselikult etnotsentristlik. Ei ole püütudki seada siinseid sündmusi Euroopas samal ajal toimunu taustale. Sasooni lugemine mõjub kainestavalt. Eesti on Läänest vaadates niivõrd marginaalne, et ükski meie kuulsustest (paitsi Eduard Vilde,…
2 minutit
Teatriprotsessid Sassooni tõlgenduses
Raamat on oma stiili poolest haarav ja loetav ning kuna teos katab palju valdkondi, ei saagi eeldada kõikide nähtuste võrdse põhjalikkusega käsitlemist. Piirdutud ei ole faktireaga, vaid vastavalt autori eelistustele on üht või teist aspekti illustreeritud ka mõne ilmeka näitega. Mitmed n-ö proportsioonikõikumised torkavad siiski silma, jättes kohati mulje, et…
2 minutit
Kultuur, raha ja olematus
Sellist raamatut ei ole võimalik arvustada. Selles on materjali ja mõtteid liiga palju. Tuhat lehekülge tihedat teksti ja kaks tuhat viidatud allikat äratab iseenesest sügavat aukartust. Ja kui autor suudab asja ka koos hoida, säilitades põhilised niidid ja loogika, siis on väga hea hinne tagatud. Aga mõni katkendlik sõna siiski.…
4 minutit
