2009-10 (3243)
Uus Sirp, üheteistkümnes
Sirbi ERI – mälestised. Mälestiste olukorda ja tulevikku ning muinsuskaitse mõtet kaaluvad näituse “Ultima memoria” taustal Riin Alatalu, Lea Stroh, Jaan Tamm ja Andri Ksenofontov.
Kultuurkapitali luuleauhinna laureaat Maarja Kangro: “Moraalilugemine kunstis on kole.”
Mitu elu on kultuuriministril ja miks viimane neist on läinud. Pausipidamise vajalikkusest.
Loomastumine või lepitus? Olukorrast Ugalas.
Mart Kivimäe eneseteadvuse…
Kultuurkapitali luuleauhinna laureaat Maarja Kangro: “Moraalilugemine kunstis on kole.”
Mitu elu on kultuuriministril ja miks viimane neist on läinud. Pausipidamise vajalikkusest.
Loomastumine või lepitus? Olukorrast Ugalas.
Mart Kivimäe eneseteadvuse…
1 minut
Uues eesti film “Suits” kogus nädalaga üle 50 000 vaataja
Nädal tagasi esilinastunud lühifilm “Suits” on seitsme päevaga kogunud üle 50 000 vaataja. Ainuüksi filmi eestikeelse verisooni esimest osa Youtube’ist vaadatud 45 524 korda, mis on Eesti filmi kohta väljapaistev saavutus. “Suits” oli pühapäeval Youtube nädala enim vaadatud klippide seas maailma edetabelis “People and blogs” alajaotuses 26. kohal ja 21.…
2 minutit
Andrej Jegorovi kahe maali tutvustus Narva Muuseumi Kunstigaleriis
Ainult ühel päeval 20. märtsil, reedel kell 10.00-18.00 tutvustatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis Andrej Jegorovi kahte maali, mis mõlemad kannavad ühe nime “Talvine maastik”, üks on valmistunud 1934. aastal ja asub Narva Muuseumi kogudes ning teine 1930. aastal ja tuuakse päevaks kunstigaleriisse erakogust.
1 minut
Liina Siib Hobusepea galeriis
Kolmapäeval, 18. III 2009 kell 18.00 avatakse Hobusepea galeriis Liina Siibi (1963) isikunäitus “Naine võtab vähe ruumi“.
1 minut
Aasta keeletegu on väikelastekeskkond mudila.lastekas.ee
2008. aasta keeleteo auhinna pälvis Janika Leoste loodud eestikeelne väikelastekeskkond http://mudila.lastekas.ee Täna, emakeelepäeva eel Haridus- ja Teadusministeeriumis toimunud aasta keeleteo konkursi lõpuüritusel andis minister Tõnis Lukas auhinna laureaadile üle.
1 minut
Meistri rännuteed mööda
18. märtsil kell 16.00 avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis Ljudmila Šapošnikova fotonäitus “ Meistri rännuteed mööda”. Näitusel eksponeeritud tööd on pühendatud Nikolai Roerichi (1874-1947) Kesk-Aasia ekspeditsioonile. Aastatel 1975-1980 kordas Ljudmila Šapošnikova üksinda tema kaht teekonda. “Meistri rännuteed mööda” sisaldab neil ekspeditsioonidel võetud kaadreid, avastamaks Ida ja Lääne kultuurilis-ajaloolisi seaduspärasusi ja…
1 minut
Välitööd Kihelkonna vallas – Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi teabepäev Tallinnas
18. märtsil kell 17 toimub Tallinna Rahvaülikoolis (Estonia pst 5A) Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi korraldatud teabepäev teemal „Eesti argielu dokumenteerimine. Välitööd Kihelkonna vallas 2008“, kus esineb muuseumi teadussekretär Agnes Aljas.
1 minut
Tekstiiliauhinnad
12. märtsil 2009 premeeris Eesti Tekstiilikunstnike Liit oma 2008. aasta parimaid tegijaid. Samal päeval avati nominentide näitus Hop galeriis (Hobusepea tn. 2) ning toimus traditsiooni kohaselt preemiate üleandmine Lühikese Jala Galeriis (Lühike Jalg 6).
2 minutit
Jututarõ
Kolmapäävä, urbõkuu 18. pääväl kell 18 TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõn: Võro Instituudi tiidemeistri Saarõ Evar kõnõlõs Võromaa kotussõnimist: “Mink perrä võrokõsõq hariligult kotussit ärq tundvaq”. Kõik huvilisõq ommaq oodõduq! Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Triin Iva, tel 737 5422 vai lekeskus@ut.ee.
1 minut
Vanemuine korraldab lastele ja noortele koolivaheaja teatripäeva
Vanemuine tähistab reedel, 20. märtsil rahvusvahelist laste- ja noorteteatri päeva ooperitunni ja -loengu, teatriteemaliste joonistuste ja kirjutiste näituse ning „Peeter Paani“ etendusega.
1 minut
Sihtasutuse Ugala Teatri nõukogusse määrati Siim Sukles
Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Tõnu Lensment esitas täna kultuuriministrile sooviavalduse astuda sihtasutuse Ugala Teater nõukogu kooseisust välja. “Vältimaks pingete kuhjumist minu isiku ümber, pidasin vajalikuks astuda tagasi nõukogu koosseisust ja eemalduda Ugala juhtimisega seotud teemadest”, põhjendas Tõnu Lensment.
1 minut
Tallinna ettevalmistused Euroopa kultuuripealinnana on heaks kiidetud
Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnade projekti hindamis- ja järelevalvekomitee kiitis oma äsja valminud vaheraportis heaks Tallinna senised ettevalmistused. Samas märgiti, et on vaja kiiresti saavutada kokkulepped riigi osaluses programmi rahastamisel ning jätkata tööd Tallinna multikultuurse elanikkonna kaasamiseks programmi.
2 minutit
Kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid selgunud
Emakeelepäeval, 14.märtsil, andis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital üle 10 000 kuni 50 000 krooni suurused aastaauhinnad.
1 minut
Lavastaja, kes otsis identiteeti
Anthony Minghella filmid kinnitavad usku ellu ja tunnetesse. Eelmise aasta 18. märtsil lahkus meie hulgast itaalia juurtega briti filmilavastaja ja stsenarist Anthony Minghella. Tunnustatud autor suri ootamatult, 54aastaselt vähioperatsiooni järel tekkinud sisemise verejooksu tõttu. Kuigi Minghella sai lavastada vaid pool tosinat täispikka mängufilmi, jõudis ta filmiajaloo suurte režissööride hulka, kelle…
5 minutit
19. märtsil tuleb Eestisse ametlikule visiidile Euroopa Komisjoni keelelise mitmekesisuse volinik Leonard Orban
Volinik külastab riigikogu kultuurikomisjoni ja Tallinna ülikooli, kohtub rahvastikuministri Urve Palo ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasega ja peab kõne Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Eesti Koostöö Kogu korraldatud seminaril „Majanduskriis ja inimene”. Visiidi käigus räägitakse Euroopa Liidu mitmekeelsuse poliitikast, väikeste keelte ja vähemuskeelte võimalustest, terminoloogiatööst, tõlkijate koolitamisest ja tööst…
1 minut
Identiteedimuutuste taga on majandus
Kõigepealt isiklikku. Mitmes keeles saate enam-vähem vabalt suhelda ja mis on teile selle võimaluse andnud?
VEIKO SPOLĪTIS: Kui vastata Paul Ariste arusaama kohaselt, siis valdan kaht emakeelt, sest olen isa poolt lätlane ja ema on mul eestlanna, ja oskan nelja võõrkeelt. Põhjuseks kakskeelne kasvatus perekonnas ja soov õppida Euroopas keeli.…
VEIKO SPOLĪTIS: Kui vastata Paul Ariste arusaama kohaselt, siis valdan kaht emakeelt, sest olen isa poolt lätlane ja ema on mul eestlanna, ja oskan nelja võõrkeelt. Põhjuseks kakskeelne kasvatus perekonnas ja soov õppida Euroopas keeli.…
5 minutit
Millised on põhivead
Kuna igal eestlasel tuleb praegu ilma naljata olla iga päev tõlkija – nii konverentsidel (sageli muide vabatahtlikult, sest tõlge on olemas), Eesti raadiot kuulates, Eesti televisiooni vaadates ja eesti ajalehti lugedes kui ka filmi-, kontserdi- ja muude plakatite ette sattudes jne, rääkimata arvuti kasutamisest ja vabatahtlikust netis surfamisest – ja…
2 minutit
…? keel eesti sõnadega
… kui palju elusid säästis (eesti keeles: kui paljude elu säästis), suhtumised pole hinnangut andvad (suhtumisega ei anta hinnangut, pole hinnanguline), kavandame oma tegevusi jätkata (jätkame oma kavakohast tegevust), praegusel kriisiajastul (kriisiajal), mõjutab täna toimivaid poliitikaid (praegust poliitikat), programm on võrreldes eelmise aastaga erinev (erineb eelmise aasta programmist, on teistsugune…
2 minutit
Kas inglise keelt peaks kartma või armastama?
Praeguseks on vist enamik kaasmaalasi märganud, et eesti keelt mõjutab tugevasti inglise keel: „tungib peale”, „surub peale”, „lämmatab”, „ahistab”, „risustab”, „sööb end märkamatult igale poole sisse”, kui tsiteerida ajakirjanduses ja võrgukommentaarides kasutatud väljendeid. Sealtsamast võib leida arvamusi, et inglise keel on „nagu kuldvõtmeke, mis palju uksi avab”, „tänapäeva ladina keel”,…
4 minutit
Eesti keelekeskkond lähiaasta(kümne)tel
Keel täidab kaht olulist ülesannet: võimaldab infot vahetada ja märgib ühtlasi inimese kollektiivset identiteeti, niihästi etnilist, piirkondlikku kui ka sotsiaalset. Infovahetuse seisukohalt oleks hea, kui oleks ainult üks keel. Kõik oleks palju lihtsam ja kokkuhoid tohutu. Samas on inimesele oluline ka kuulumine mingisse rühma ja selle liikmena vastandumine teistele.
2 minutit
Mitmekeelsuse paradoks Euroopas
Mitmekeelsus kui üks eesmärke on graveeritud kõigisse Euroopa Liidu lepingutesse, alates 19. detsembril 1954. aastal Pariisis allkirjastatud Euroopa kultuurikonventsioonist, mis näeb ette, et liikmesriigid „õpivad vastastikku tundma üksteise keelt, ajalugu, üldkultuuri ja ka nende riikide ühist kultuuri”. Märkimisväärseid summasid on kulutatud Lingua, Erasmuse, Grundtvigi, Leonardo jt programmide raames. Väga aktiivselt…
4 minutit
Keelestrateegia mõttekusest kõrvaltvaataja pilguga
Selle aasta jaanuaris sai 20 aastat taasiseseisvumise ühe põhimootori, keeleseaduse vastuvõtmisest. See tegu tõukas tagant iseseisvumist ning oma keele, kultuuri ja riigi arengut, mõjus ka äratuskellana nii teistes Balti (vaba) riikides kui ka mujal. Just keeleküsimuste valdkond tõi Eestile laiemat tuntust: meid väisas mitukümmend delegatsiooni, kes meie keelealase tegevusega tutvusid…
3 minutit
Eesti keele hea käekäik. Ülestähendusi keelefoorumi järel
Homme on emakeele päev. Siinkohal on põhjust meenutada, et 21. jaanuaril peeti Tallinnas teine keelefoorum, kus teemaks 2007. ja 2008. aasta keelevaldkonnale olulise tutvustamine, saavutuste ja vajakajäämiste analüüs, aluseks seire „Eesti keele arendamise strateegia (2004–2010) elluviimine 20072008” (Tartu 2009, 52 lk) ja pikem strateegia täitmise analüüs, mille leiab Eesti keelenõukogu veebilehelt…
3 minutit
Eiratud ilming: muukeelne laps eesti õppekeelega koolis
Eesti keelenõukogu 21. jaanuaril korraldatud keelefoorumil tehti kokkuvõtteid „Eesti keele arendamise strateegia (2004–2010)” täitmisest aastail 2007-2008. Ettekannetele järgnenud kahes töötoas – „Keel ja majandus”, „Keel ja haridus” – tulid kõne alla juba ka järgmise, 2011. aastast keelealast tööd koordineerima hakkava eesti keele arendamise strateegia põhimõtted.
2 minutit
Vähemusrahvused ja lõimumine – kas tegelik või näiline küsimuseasetus?
Enamiku eurooplaste jaoks vähemusrahvuste ja lõimumise (ehk integratsiooni – kuidas kellelegi meeldib) teema ei haaku. Kuna vähemusrahvusena käsitletakse Euroopa riikides enamasti üksnes põlisvähemusi ja mitte välispäritolu ehk immigrantjuurtega rahvastikku, siis on need rühmad ühiskonda lõimunud niikuinii. Pigem on küsimuse all nende identiteedi kaitse, kuna vähemusrahvuste kultuurijoonte ja keele taandumine ning…
5 minutit
Alfred Kordelini Sihtasutuse Eesti allfondi 2009. aasta abiraha
Soomes 1920. aastal tegevust alustanud Alfred Kordelini Sihtasutuse juurde moodustati 1994. aastal Eesti allfond, mis annab kord aastas stipendiume Eestis tegutsevatele eesti ja teiste soome-ugri keelte uurijatele ning soome kirjanduse eesti keelde tõlkijatele.
1 minut
Surmatants ja Gerd Kanter
Eesti filminduses valitseb kaamerakultus, operaatoritöö meisterlikkust eelistatakse filmi sõnumile. Suur osa meie filmimaestroid on puhtalt operaatoriharidusega.
Dokumentaalfilm „Seal, kus lõpeb luule…”, (114 min), režissöör, operaator Arko Okk. Osalised Evald Okas, Jaan Kross (mentaalselt ja postuumselt), Tiina Väljako, Jüri Kuuskemaa, Jaanus Nuut, Alla Okk, Karina Tõeleid, Lauri Leesi, Leo Kunnas, Kaino Oja, Endel…
Dokumentaalfilm „Seal, kus lõpeb luule…”, (114 min), režissöör, operaator Arko Okk. Osalised Evald Okas, Jaan Kross (mentaalselt ja postuumselt), Tiina Väljako, Jüri Kuuskemaa, Jaanus Nuut, Alla Okk, Karina Tõeleid, Lauri Leesi, Leo Kunnas, Kaino Oja, Endel…
5 minutit
Mängufilm „Buratino” teostati raskuste kiuste
Režissöör Rasmus Merivoo: „see tegemine käis ajude peale, oli tohutu pinge, kuristik lähenes, teadsin, et pean õieti keelt oskamata kohe võttesse minema, meedia tähelepanu oli suur.”
Täna on Eesti filmisõpradel võimalus näha uut täispikka kunstilist mängufilmi „Buratino”, mis tuleb linale Tallinna, Tartu ja Pärnu viies kinosaalis. Film tehti valmis Eesti…
Täna on Eesti filmisõpradel võimalus näha uut täispikka kunstilist mängufilmi „Buratino”, mis tuleb linale Tallinna, Tartu ja Pärnu viies kinosaalis. Film tehti valmis Eesti…
5 minutit
Taevaredel, külatraagikud ja tammepuust kaartega paat
Jüri Tuulik: las need kriisid tulevad ja lähevad, aga harrastusteater jääb.
Harrastusteatrite festival „Meretagune asi” 27. ja 28. veebruaril Kuressaare Linnateatris. Festivali idee autorja kunstiline juht Lea Kuldsepp.
Kahel kenal küünlakuu lõpupäeval mängiti Kuressaare Linnateatris Jüri Tuuliku tekstide kaheksat lavastust. Pealekauba peeti konverents „Ah, need meie poisid!?”, teemaks kirjanikest kaksikvennad Tuulikud. Kõnelesid…
Harrastusteatrite festival „Meretagune asi” 27. ja 28. veebruaril Kuressaare Linnateatris. Festivali idee autorja kunstiline juht Lea Kuldsepp.
Kahel kenal küünlakuu lõpupäeval mängiti Kuressaare Linnateatris Jüri Tuuliku tekstide kaheksat lavastust. Pealekauba peeti konverents „Ah, need meie poisid!?”, teemaks kirjanikest kaksikvennad Tuulikud. Kõnelesid…
3 minutit
Margus Mikomägi – elus viiekümnene, teatris pea saja-aastane (Masingu eas)
Vägev, et Mikomägi istub ikka veel selles rongis, millest paljud teekaaslased on maha jäänud, vagunitest välja rebitud või ise maha hüpanud.
Teatrikirjutaja Margus Mikomägi on näitlejate ringkonnas teada-tuntud ja „oma”, teatrikriitikute ringis mõnevõrra vähem tuntud ja mitte nii „oma”. Raplamaa Nädalise lehelugejatele väga oma ja tuntud, kirjutagu ta teatrist või…
Teatrikirjutaja Margus Mikomägi on näitlejate ringkonnas teada-tuntud ja „oma”, teatrikriitikute ringis mõnevõrra vähem tuntud ja mitte nii „oma”. Raplamaa Nädalise lehelugejatele väga oma ja tuntud, kirjutagu ta teatrist või…
8 minutit
Süvapõhi
Kunsti- ja digikultuuri festival „TRA NSME DIALE 09. Deep North” Berliinis 22. I – 1. II .
Ükskõik mismoodi selle aasta „transmediale” ingliskeelset pealkirja, ülddeviisi ka eesti keelde ei tõlgiks, lisandub sellele tähendusi: peale ilmakaare on sõnal „põhi” eesti keeles veel teisigi konnotatsioone, nii positiivseid (põhjani ulatuma) kui ka negatiivseid…
Ükskõik mismoodi selle aasta „transmediale” ingliskeelset pealkirja, ülddeviisi ka eesti keelde ei tõlgiks, lisandub sellele tähendusi: peale ilmakaare on sõnal „põhi” eesti keeles veel teisigi konnotatsioone, nii positiivseid (põhjani ulatuma) kui ka negatiivseid…
3 minutit
„Uue kunsti” kuu
Seekordne Tartu kunstikuu algas mulle kosutava intellektuaalse sürpriisiga, mida nagu ei osanud oodatagi. 5. veebruaril ühisavati Tartu Kunstimajas näituste komplekt, kus ühendatud peen variatiivsus ja kindlakäeline struktureeritus, hõlmatud n-ö kunstivälise teemaasetusega üldnäitus (Andrus Lauringsoni kureeritud „Lihtne elu”), (maali)kunsti-sisene probleemnäitus (R. T. Mossi „The Accident of Painting” /„Maali juhuslikkus”) ja autorikeskne …
6 minutit
Flöödimängijast on koorunud helilooja
„Opus Tempus”, Insight Company ja Küberstuudio muusika- ja tantsulavastus. Koreograafia ja esitus Kaja Lindal ja Mari Mägi, helilooja Monika Mattiesen, kvartett Una Corda: Liis Jürgens (harf), Ene Nael (klavessiin), Kristi Mühling (kannel), Monika Mattiesen (flööt), live-elektroonika ja helirežii Tammo Sumera, valgus, lavakujundus, kostüümid Inga Vares. 3. II Kumus.
Täiesti hämmastav…
Täiesti hämmastav…
2 minutit
Noored talendid on noored talendid
„Noored talendid”: Mari Targo (viiul), Jaan Kapp (klaver) ja Tallinna Kammerorkester (TK O), dirigent Mikk Murdvee 2. II Estonia kontserdisaalis.
Pealkirja all „Noored talendid” ei anta kontserte sageli ja ega tõsiseltvõetavaid talente saagi massiliselt esile kerkida. Eelkõige peab neid otsima ja seda tööd ei ole Eesti Kontsert jätnud kellegi teise…
Pealkirja all „Noored talendid” ei anta kontserte sageli ja ega tõsiseltvõetavaid talente saagi massiliselt esile kerkida. Eelkõige peab neid otsima ja seda tööd ei ole Eesti Kontsert jätnud kellegi teise…
2 minutit
Täiuslik Jaakko Ryhänen tõstis lati kõrgele
Giuseppe Verdi „Don Carlos” 1. II Tampere-talos.
Bass Jaakko Ryhänen on olnud 2003. aastast EM TA lauluosakonna juhataja ning sõna tõsises mõttes laulutudengite kaitseingel – paljud tema klassis õppinuist on saanud tugevad tiivad selga ja veenva solististaatuse meie mõlemas muusikateatris. Kahel neist, Helen Lokutal ja Märt Jakobsonil oli äsja võimalus laulda…
Bass Jaakko Ryhänen on olnud 2003. aastast EM TA lauluosakonna juhataja ning sõna tõsises mõttes laulutudengite kaitseingel – paljud tema klassis õppinuist on saanud tugevad tiivad selga ja veenva solististaatuse meie mõlemas muusikateatris. Kahel neist, Helen Lokutal ja Märt Jakobsonil oli äsja võimalus laulda…
3 minutit
Kolm pilti Metropolitani juubelihooajast
On selge, et maailma esiooperiteatris on igal etendusel elamus tagatud. Samuti on selge, et muusikaliselt on selle maja lavastused filigraanselt läbi töötatud ning solistide tase kindlustab erilise ja seletamatu miski, mis ME Tile aastakümneid iseloomulik olnud. See teater on iga laulja, aga ka paljude ooperigurmaanide unistus. Õnneks saab tänapäeva tehnika…
4 minutit
Armastus + surm = surematu armastus?
Erich Wolfgang Korngoldi „Die tote Stadt” 27. I – 17. II 2009 Londoni Covent Gardenis.
Ka XXI sajandi alguses elab maailma juhtivate ooperimajade hulka arvatud Covent Garden veel ikka XIX sajandis, või vähemalt selle arvel. Londoni kuninglikus ooperiteatris on kujunenud nii, et kõigi Rossinist varasemate (v.a Mozart) ning Puccinist hilisemate (v.a…
Ka XXI sajandi alguses elab maailma juhtivate ooperimajade hulka arvatud Covent Garden veel ikka XIX sajandis, või vähemalt selle arvel. Londoni kuninglikus ooperiteatris on kujunenud nii, et kõigi Rossinist varasemate (v.a Mozart) ning Puccinist hilisemate (v.a…
3 minutit
Ooper ühe andeka žesti ja heade lauljatega
Giuseppe Verdi „Maskiball”. Muusikaline juht Arvo Volmer, lavastaja Arne Mikk, solistid, rahvusooperi koor ja orkester. Estonia etendused 5., 18. ja 20. II .
Arne Miku „Maskiball” on mahukas, kolme koosseisuga ettevõtmine, kaasatud on välissolist ja Eestist mujale suundunud lauljad. Võimalus kogu trupile pilk heita on ka projekti üks põhiväärtusi. Lavastuse uudsus…
Arne Miku „Maskiball” on mahukas, kolme koosseisuga ettevõtmine, kaasatud on välissolist ja Eestist mujale suundunud lauljad. Võimalus kogu trupile pilk heita on ka projekti üks põhiväärtusi. Lavastuse uudsus…
3 minutit
Astro- ja kvanteepika praeguses Eestis
Romaanikirjanduses või eepilises proosas võiks näha astrofüüsika ja kvantmehaanika kirjakultuurilist vastet.
Vesteldes selle aasta jaanuarikuu Loomingus Peeter Helmega, ütlesin, et Eesti 2008. aasta proosatoodang ähvardab jääda õhukeseks. See mõte jäi mu jaoks kõlama häirivalt kahemõttelisena, mida nüüd võimalik täpsustada. Ma ei pidanud sõna „õhuke” all silmas mitte algupäraste proosateoste vähesust…
Vesteldes selle aasta jaanuarikuu Loomingus Peeter Helmega, ütlesin, et Eesti 2008. aasta proosatoodang ähvardab jääda õhukeseks. See mõte jäi mu jaoks kõlama häirivalt kahemõttelisena, mida nüüd võimalik täpsustada. Ma ei pidanud sõna „õhuke” all silmas mitte algupäraste proosateoste vähesust…
6 minutit
Paariad ja kirjandusseparatistid VIII. Krokodill ja lunastus
Võib-olla kulub kirjanduses uusaususe kõrvale ära ka kübeke uusreligioossust, metafüüsilisi püüdlusi ja otsinguid.
Praegu räägivad kõik elulugudest. Kui vaadata kirjanike vastuseid „mida loed?” tüüpi küsimustele või kuulata kohvitoavestlusi või küsida kõrtsis mõnelt kirjutavalt semult, siis on tüüpvastus: ilukirjandus on kuidagi ära tüüdanud. Kõik loevad (auto)biograafiaid ja ajalooraamatuid. Pole ka ime,…
Praegu räägivad kõik elulugudest. Kui vaadata kirjanike vastuseid „mida loed?” tüüpi küsimustele või kuulata kohvitoavestlusi või küsida kõrtsis mõnelt kirjutavalt semult, siis on tüüpvastus: ilukirjandus on kuidagi ära tüüdanud. Kõik loevad (auto)biograafiaid ja ajalooraamatuid. Pole ka ime,…
7 minutit
Ootame sind pimedusemaal
Charlotte Weitze vihjeline assotsiatiivsus meenutab Jüri Ehlvesti või Urmas Vadi jutte, kuid erinevalt Ehlvestist, kes kohati paaniliselt korda ja loogikat taga ajas, tuleb Weitze puhul jätta liinid nagu nad on – analoogiliseks. Nagu luules.
Charlotte Weitze, Pimeduse pärusmaa. Tõlkinud Kai-Mai Aja. Pegasus, 2008. 124 lk.
Charlotte Weitze (s 1973) on…
Charlotte Weitze, Pimeduse pärusmaa. Tõlkinud Kai-Mai Aja. Pegasus, 2008. 124 lk.
Charlotte Weitze (s 1973) on…
7 minutit
Päripidine mõte
Enn Soosaar, Nuripidine aastasada. Ajast isast ja teistest. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 229 lk.
Mälestuste lugemine on huvitav, vanema inimesena meeldib see mulle üha rohkem, aga – mida on neis arvustada? Jah, minagi tean seda Hageri maja, kirikut ja surnuaeda, millest kirjutab Enn. Need kõik olid mu kodupaiga lähedal. Aga ma mäletan…
Mälestuste lugemine on huvitav, vanema inimesena meeldib see mulle üha rohkem, aga – mida on neis arvustada? Jah, minagi tean seda Hageri maja, kirikut ja surnuaeda, millest kirjutab Enn. Need kõik olid mu kodupaiga lähedal. Aga ma mäletan…
2 minutit
Tallinna linnaarhiivi rikkused
„Vana Tallinn” on saavutus, millega haardeulatuselt ei suuda võistelda ei Riia ega Helsingi linn.
Mõned asjad (aga ka inimesed) paistavad olevat igavikulised. Nende olemasolu on saanud sedavõrd enesestmõistetavaks, et tegelik erakordsus kipub pikapeale ununema. Nad lihtsalt on ja kõik. Meist sõltumata ning nagu võluväel tekkinud ja toimivad. Selliste imeliste nähtuste hulka…
Mõned asjad (aga ka inimesed) paistavad olevat igavikulised. Nende olemasolu on saanud sedavõrd enesestmõistetavaks, et tegelik erakordsus kipub pikapeale ununema. Nad lihtsalt on ja kõik. Meist sõltumata ning nagu võluväel tekkinud ja toimivad. Selliste imeliste nähtuste hulka…
4 minutit
Eesti meedia suletud aiad
Meie riigis tuleb korralikult läbi mõelda, kuidas kasutada peavoolu võrguplatvorme nii enda tutvustamiseks maailmas kui ka omaenda kodanike paremaks informeerimiseks.Interneti „suletud aiad” on nähtus, mille üle võrgumeedia majandajad, korraldajad, regulaatorid jms on piike murdnud juba üle kümnendi. Kui suletud aedadest on räägitud juba ka kaabeltelevisiooniga seoses, tõusis see ühiskonnas fookusse…
5 minutit
Katse mõista „Uskmatu Tooma lugu”
Okupatsiooni alt vabanenud taas iseseisvas Eestis on varem avalikkuses vaikima sunnitud Toomas Paulist – kui jätta kõrvale kirjanduse valdkond – kujunenud vist üldse üks viljakamaid autoreid. Mitmesuguseid raamatuid on ilmunud rohkem kui kümme. Igatahes on Paulist saanud Eesti laiemas avalikkuses kindlasti kõige tuntum teoloog. Tema esseed, analüüsid ja arvustused on…
6 minutit
Kuidas raha küsida?
Hiljutisel Maailma Muusikanõukogu (IMC) ja Muusikainfokeskuste Ülemaailmse Liidu (IAMIC) seminaril Budapesti satelliitlinnakeses oli muu kõrval kõneks, kuidas peaks muusikute huvisid vahendama poliitikutele ja avalikkusele. Üks huvitav mõte kõlas küsimuse vormis: kas poliitik on ka inimene? Teine oli „definitsioon”: muusik on näljane kerjus. Poliitiku kohta jäi kõlama arvamus, et too on…
2 minutit
Miks on Eestit haaranud reformisuutmatuse sündroom?
Kaheksa miljardini ulatuvate kärbete puhul ei räägita kahjuks riigivalitsemissüsteemi efektiivsemaks muutmisest. Selle raha eest ei nähta ette ühtegi reformi, mille tulemusena mõni sihtrühm või ka kogu ühiskond mingi aja kannatab, kuid mis teeks edaspidi riigi toimimise efektiivsemaks, adekvaatsemaks ja jätkusuutlikumaks. Kärpijaid tuleb muidugi mõista – katsu sa paari nädalaga see…
2 minutit
Vastuseks Jaak Valgele
Niall Fergusoni „Maailmasõja” arvustuses „Ajalugu kui toode” (Sirp 27. II 2009) poogib Jaak Valge raamatu autorile seisukohti, mis tollele päriselt ei kuulu. Ferguson ei poolda Suurbritannia ja NSVLi liitu enne 1940. aastat ega püüa õigeks mõista liitlaste pommirünnakuid, ega arenda antisemiitlikku loogikat, kui seletab, miks Auschwitzi raudteed ei pommitatud. Sinna,…
2 minutit
