Ado Eigi 26. VIII 1938 – 28. I 2008
28. jaanuaril suri 69aasta vanusena arhitekt Ado Eigi. Eigi looming haaras erinäolisi kümnendeid arhitektuuris, ta käis kaasas postmodernismi vormimuutuste ja murrangutega, pidades alati silmas arhitektuuri ülesannet luua paremat elukeskkonda.
Ado Eigi sündis 26. augustil 1938. aastal Rakveres, 1957. aastal lõpetas ta Rakvere I keskkooli. Sellele järgnesid lühikesed otsingud EPAs (1958) ja TPIs (1959) ning…
Ado Eigi sündis 26. augustil 1938. aastal Rakveres, 1957. aastal lõpetas ta Rakvere I keskkooli. Sellele järgnesid lühikesed otsingud EPAs (1958) ja TPIs (1959) ning…
2 minutit
Elmo Moskvas! Üksi?
Kas meie (kultuuri)poliitikas pole tõesti inimest, kes vajalikul hetkel (ja sõjaolukorras!) ütleks vastuvaidlematu:„Peab!”?
„451 kraadi Fahrenheiti”: professor Faber – Sergei Dreiden, Montaq – Elmo Nüganen. 2 X ZURAB MTŠEVETARIDZE
„451 kraadi Fahrenheiti”: professor Faber – Sergei Dreiden, Montaq – Elmo Nüganen. 2 X ZURAB MTŠEVETARIDZE
5 minutit
Inimesed põhjaöös
Algusest lõpuni aus, rustikaalne ja rahvasaagalik „Runar ja Kyllikki”
„Runar ja Kyllikki”: Runar Karlsson – Karol Kuntsel. RENE LIIVAMÄGI
„Runar ja Kyllikki”: Runar Karlsson – Karol Kuntsel. RENE LIIVAMÄGI
4 minutit
Paragrahvide muusika
Kummaline lugu. Rahandusminister Ivari Padar, kelle tööülesannete hulka kuulub riigi rahakotiraudade valvamine ja nende nii napp paotamine kui võimalik, ütleb, et teatrite pealt küll ei tohiks kokku hoida. Kultuuriminister Laine Jänes, kelle tööülesannete hulka kuulub kultuuri ja kultuuri leviku rahastamine, hoolitsemine selle eest, et teatrietendusi saaksid vaadata ka vähem kindlustatud inimesed, palub muuta seadust, et riik…
2 minutit
HARMOONIA
TÕUKUNUNA TEEMU MÄKI ETENDUSEST-PERFORMANCE’IST-INSTALLATSIOONIST-LOENGUST-JUTLUSEST
„Tarbija”on soome keeles „kuluttaja”
„Tarbija”on soome keeles „kuluttaja”
1 minut
Poliitiline provokatsioon
„Õigusloome võrdsus nõuab seda, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab…
2 minutit
Aeg lugeda kümneni
Üks mu endine kolleeg, kes on nüüd suundunud uuele ja vastutusrikkale tööpostile (kultuurivallas), ütles mulle pronksiöö kuumuses sõnad, mis jäävad ilmselt minu mällu veel kauaks. Juhtus kuidagi nii, et vaatasime koos televiisorist videolõike Tallinna kesklinnas märatsevatest marodööridest. „Nad tuleks kõik maha lasta,” teatas mu kallis endine kolleeg ühtäkki. Ma küsisin, kas tal on püss. Tema prilliklaasid välgatasid…
3 minutit
Nihkes rahvuslus
Läänes eeldatakse valitsuselt vastutust kogu riigi territooriumil elava rahvastiku eest, sõltumata selle keelelisest ja etnilisest liigendusest.
Eesti rahvuslus, selle alusmõisted ja suunaseadmised on Euroopa peavooluga võrreldes liigestest lahti. Seda suurel määral Eestist sõltumata, meie ajaloo lahkujooksu tõttu Lääne-Euroopa omast viimase sajandi vältel. Sel olukorral on negatiivne mõju nii rahvuslusele kitsamalt kui ka Eestile laiemalt.
Eesti rahvuslus, selle alusmõisted ja suunaseadmised on Euroopa peavooluga võrreldes liigestest lahti. Seda suurel määral Eestist sõltumata, meie ajaloo lahkujooksu tõttu Lääne-Euroopa omast viimase sajandi vältel. Sel olukorral on negatiivne mõju nii rahvuslusele kitsamalt kui ka Eestile laiemalt.
5 minutit
Pärisnimed seovad tänapäeva kultuuri mütoloogilise teadmisega
Fragmente EKA üliõpilase Kristina Timmeri tööst eesti noorte neti-identiteedi ainetel.
Tartus toimus läinud aasta 14. ja 15. detsembril rahvusvaheline konverents „Naming in Text, Naming in Culture” („Nimetamine tekstis ja kultuuris”), mille organiseerijateks olid TÜ semiootika osakonna nime- ja ruumisemiootika teemaliste projektide juures tegutsevad töörühmad. Valdavalt semiootika osakonna…
Tartus toimus läinud aasta 14. ja 15. detsembril rahvusvaheline konverents „Naming in Text, Naming in Culture” („Nimetamine tekstis ja kultuuris”), mille organiseerijateks olid TÜ semiootika osakonna nime- ja ruumisemiootika teemaliste projektide juures tegutsevad töörühmad. Valdavalt semiootika osakonna…
4 minutit
Semiootilise hegemooniateooria võimalikkusest
Nimetamine Juri Lotmani ja Ernesto Laclau töödes
Ernesto Laclau netifoto
Ernesto Laclau netifoto
3 minutit
Kultuurilise ruumi ajalisustamine linnasemiootikas
Milliseid erinevusi varjab nimi „9/11”? netifoto
Erinevate distsipliinide lähenemiste toel püüab üha kasvav linnauurimuste hulk mõista paremini linna ja sellega seonduvaid nähtusi. Linn seostub pea alati ruumilisusega, ent linnauurimisega seoses kerkib ikka ja jälle ka ajalisuse küsimus. Ajalisuse all mõistetakse harilikult kas reaalaega kogu linna arengu või inimese igapäevatoimingute tausta ja…
Erinevate distsipliinide lähenemiste toel püüab üha kasvav linnauurimuste hulk mõista paremini linna ja sellega seonduvaid nähtusi. Linn seostub pea alati ruumilisusega, ent linnauurimisega seoses kerkib ikka ja jälle ka ajalisuse küsimus. Ajalisuse all mõistetakse harilikult kas reaalaega kogu linna arengu või inimese igapäevatoimingute tausta ja…
3 minutit
Võime olla õnnelikud, et Jumal lõi Lotmani ja Tartu
Folklorist Vilmos Voigt: „Eesti muinasjuttudes on vähe pärisnimesid. See tuleneb tõigast, et eestlastele anti perekonnanimed suhteliselt hilja”.
5 minutit
Kas pärisnimi on kunstitekstis ikka pärisnimi?
Kontseptuaalsed troobid nagu Ruum, Aeg, Asi, Tolm ja Eimiski annavad Jossif Brodski luulele metafüüsilise karkassi.
Jossif Brodski
Jossif Brodski
6 minutit
Ühe lause võimalused
Umbes sellal, kui Põhiseaduslik Assamblee oli jõudnud oma tööga keskkohast üle, pani Tartu ülikooli tollane rektor professor Jüri Kärner ette, et võtaksin käsile kõrgkoolide ja teadusasutuste autonoomia. Küsimus ise oli täiesti arusaadav: kui palju tohib riik – erakapitalist me otseselt ei rääkinud – kirjutada õpetamis- ja uurimistöös ette? Me ei kasutanud nii paatoslikke sõnu kui „lojaalsus”…
4 minutit
Seitse mõtet seoses Olle Lauli „Niguliste õpilastega”
Eesti kirjandusloo ilmselt kõige paksema ilmunud debüütromaani keskne küsimus on: mis on õnn ja kuidas seda ära tunda?
5 minutit
Romaanivõistluse tüsedamast poolest
Ei saa eitada, et Olle Lauli sulg jookseb sujuvalt juttu koguneb raskusteta tohutul hulgal romaani mahus.
Romaanivõistluse teise koha teos, Olle Lauli „Niguliste õpilased” on lihtne realistliku koega lugu inimestest, suhetest, keskkonnast, peaaegu traditsiooniline realism tänapäevases kontekstis, millele lisatud tugev dekadentlik tendents. Kuid romaani jääb selle mahukusele vaatamata valdama pigem kerge ajaviitelise lektüüri maik…
Romaanivõistluse teise koha teos, Olle Lauli „Niguliste õpilased” on lihtne realistliku koega lugu inimestest, suhetest, keskkonnast, peaaegu traditsiooniline realism tänapäevases kontekstis, millele lisatud tugev dekadentlik tendents. Kuid romaani jääb selle mahukusele vaatamata valdama pigem kerge ajaviitelise lektüüri maik…
5 minutit
Tallinna linna Tammsaare romaanipreemia Indrek Harglale
liis treimann / scanpix
Tallinna linn andis 2003. aastal Anton Hansen Tammsaare 125. sünniaastapäeva puhul välja esmakordselt Tammsaare romaanipreemia. Preemia statuudis seisab kirjas, auhind (rahaline väärtus 50 000 krooni) antakse välja iga viie aasta tagant. Seega – selle nädala kolmapäeval, A. H. Tammsaare 130. sünniaastapäeval, koguneti jälle raekotta, et autasustada…
Tallinna linn andis 2003. aastal Anton Hansen Tammsaare 125. sünniaastapäeva puhul välja esmakordselt Tammsaare romaanipreemia. Preemia statuudis seisab kirjas, auhind (rahaline väärtus 50 000 krooni) antakse välja iga viie aasta tagant. Seega – selle nädala kolmapäeval, A. H. Tammsaare 130. sünniaastapäeval, koguneti jälle raekotta, et autasustada…
2 minutit
Veel kord kirjandusauhindadest
Näib, et kirjandusauhindade praegu justkui olematut mõju kritiseerides on segi aetud kulka sihtkapitali aastapreemia kajastamine massimeedias ja preemia mõju inimeste ostu- ja lugemiseelistustele.
4 minutit
Assotsiatsioonid, kaadrid ja muusika
„Dirigendi kõla” saab pidada montaažiteoseks.
Perekond Klas juudi kalmistul. Dirigent Eri Klas põhirollis. 2x kaader filmist
Perekond Klas juudi kalmistul. Dirigent Eri Klas põhirollis. 2x kaader filmist
5 minutit
Auhinnasaarekesed keset kirjanduse merd
Alanud aasta Sirbi (kirjandus)veergudel on tekkinud elav – või vähemalt tavapärasest elavam keskustelu kirjandusauhindade ja kirjanduse ühiskondliku nähtavuse üle. Keskustelu on vajalik ning mis puudutab näiteks kulka kirjanduse žanriauhindu, siis ehk peaks üha rohkem panustama ideele, et juba nominatsioon ise tähendab teatud sorti auhindamist – või kui mitte seda, siis ikkagi au. Praegu…
3 minutit
Enn säde silmast ja meelest
Foto on tehtud Taimõril 13. juulil 1977. aastal. Lennart Merel on käsil tähtis tehing: nganassaani šamaan Demnime ja tema poeg Dülsimaku nõuavad esinemistasuks viit vodkat, sestap need iseäralikud käed üsna ühemõttelistes asendites. Tänaseni on meeles ebameeldiv mekk sellelt jutuajamiselt otsekui valgete kolonisaatorite aegadest kusagil Aafrikas. Tõsi, andsime need õnnetud viis „asunikku” üle alles kolme päeva…
1 minut
Integreeritud „In graafika”
Ehk läbi kaose korra poole.
Martin Mazorra ja Mike Houston. Pealtpanemise korvpall. Puulõige, papier-mâché. 2006. Pärnu uue kunsti muuseum. Press
Martin Mazorra ja Mike Houston. Pealtpanemise korvpall. Puulõige, papier-mâché. 2006. Pärnu uue kunsti muuseum. Press
3 minutit
Sündinud on kunstirühmitus Stiilne Viisnurk
Jasper Zoova töö seeriast „Missioonilt puuduvad”. 2007.
Orienteeruvalt kümne aasta eest eesti kultuuriruumi tagaukse kaudu sisenenud tegelastest – Kiwast, Andres Lõost, Martin Pedanikust, Hanno Soansist ja Jasper Zoovast olude sunnil (koos taotleti näitust Ku galeriisse 2008. aastal) moodustunud rühmitus Stiilne Viisnurk teeb läbi oma esimese tuleproovi. Ja kus siis ikka võiks…
Orienteeruvalt kümne aasta eest eesti kultuuriruumi tagaukse kaudu sisenenud tegelastest – Kiwast, Andres Lõost, Martin Pedanikust, Hanno Soansist ja Jasper Zoovast olude sunnil (koos taotleti näitust Ku galeriisse 2008. aastal) moodustunud rühmitus Stiilne Viisnurk teeb läbi oma esimese tuleproovi. Ja kus siis ikka võiks…
1 minut
Toores ruum suurtükitornis
Lisa Rasmusseni näitus „Toores ruum” „Impacti” raames Kiek in die Kökis 17. X 2007 – 26. I.
3 minutit
Eesti saatkonna ehitamisest Riiga 1938. aastal
Võidutöö märgusõnaga „E. V. Saatkond”: perspektiivvaade, Edgar Jacoby ja Hermann Berg.
Eesti Vabariik on ehitanud välisriikidesse kaks uut saatkonnahoonet: 1933. aastal Helsingisse ning 1997. aastal Vilniusesse. 1938. aastal tehti arhitektuurikonkurss Eesti saatkonna hoone ehitamiseks Riiga, kuid siis jäi see ehitamata. Nüüd, mil saatkonna ehitamine Riiga taas käsil, on põhjust tagasi vaadata, millised…
Eesti Vabariik on ehitanud välisriikidesse kaks uut saatkonnahoonet: 1933. aastal Helsingisse ning 1997. aastal Vilniusesse. 1938. aastal tehti arhitektuurikonkurss Eesti saatkonna hoone ehitamiseks Riiga, kuid siis jäi see ehitamata. Nüüd, mil saatkonna ehitamine Riiga taas käsil, on põhjust tagasi vaadata, millised…
6 minutit
Muusikakultuuri tasandite avanemisest
Põhjamaade Sümfooniaorkester ja RENAUD CAPUÇON (viiul, Prantsusmaa) ANU TALI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 24. I.
Eelmisel neljapäeval andis Estonia kontserdisaalis Anu Tali dirigeerimisel kontserdi Põhjamaade Sümfooniaorkester (PSO), solistiks prantsuse päritolu viiuldaja Renaud Capuçon. PSO puhul on tegemist koosseisuga, mis on kasvanud välja Eesti-Soome Sümfooniaorkestrist ja koondab tänaseks eri rahvusest muusikuid. Läinud aasta novembris tähistas orkester oma…
Eelmisel neljapäeval andis Estonia kontserdisaalis Anu Tali dirigeerimisel kontserdi Põhjamaade Sümfooniaorkester (PSO), solistiks prantsuse päritolu viiuldaja Renaud Capuçon. PSO puhul on tegemist koosseisuga, mis on kasvanud välja Eesti-Soome Sümfooniaorkestrist ja koondab tänaseks eri rahvusest muusikuid. Läinud aasta novembris tähistas orkester oma…
3 minutit
Credo – kreedo
Pealkirjas tooduist on neist esimene usutunnistus ja teine seesama maakeeles, kuid loodetavasti ka vabameelsemalt laiema raamistusega, mis võiks sisaldada otsusekindlat veendumust. Ning miks ka mitte selle veendumuse sama kindlat järgimist.
Minulgi on oma väike kreedo. Nimelt olen veendunud, et mitmete asjaolude kokkulangemisel on Kadrioru lossi saal parim paik Eestis, kus korraldada keelpillikvarteti kontserte. Tollel saalil on just nimelt…
Minulgi on oma väike kreedo. Nimelt olen veendunud, et mitmete asjaolude kokkulangemisel on Kadrioru lossi saal parim paik Eestis, kus korraldada keelpillikvarteti kontserte. Tollel saalil on just nimelt…
3 minutit
Noored lõvid meie muusikamaastikul
Kontserdisarjas „Noored dirigendid”: MIKK MURDVEE (viiul, dirigent) ja TALLINNA KAMMERORKESTER Tallinna Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea keskuses 24. I.
Iga ajastu toob laineharjale andekaid kunstnikke. On hea ja õige märgata ning rakendada neid kohe, noorte ja arenevatena, et nad võiksid kinnitada vanemate generatsioonide usku järjepidevusse ning tulevikku. Tallinna Filharmoonia egiidi all toimunud Tallinna Kammerorkestri kontsert…
Iga ajastu toob laineharjale andekaid kunstnikke. On hea ja õige märgata ning rakendada neid kohe, noorte ja arenevatena, et nad võiksid kinnitada vanemate generatsioonide usku järjepidevusse ning tulevikku. Tallinna Filharmoonia egiidi all toimunud Tallinna Kammerorkestri kontsert…
3 minutit
KÕLAKODA – muusika tekib imiteerimisest
Miks ahv ahvib? Miks lind jäljendab teise linnu laulu? Miks meie, inimesed, hindame kõrgelt säherdusi artiste, kes suudavad lahedalt ja täpselt jäljendada teisi inimesi, aga miks mitte ka ahve ja linde? Miks näiteks Vladimir Sapožnini esinemine oli alati nõnda võluv ja sööbis mällu? Ja lõpuks, ent mitte viimseks – kui suur osa…
4 minutit
Null hea käitumise eest
Tegemist on päris lihtsa kriminaallooga, kus on Cronenbergile iseloomulikult graafilist vägivalda, morbiidseid detaile ja karikeeritud jälkust.
Vene mafioosot kehastava Viggo Mortenseni seljanahal pole tinti kokku hoitud. KAADER FILMIST
Vene mafioosot kehastava Viggo Mortenseni seljanahal pole tinti kokku hoitud. KAADER FILMIST
3 minutit
Kaaluta olekus
Ainus koht, kus Alex ennast elusana tunneb, on Paranoid Parkiks nimetatud rulapark.
Alex on 16, ta on keskklassi ameeriklane, tal on ilus tüdruk, tema vanemad lahutavad, ta sõidab rulaga, ta elab vaikses Ameerika linnakeses, ta tapab kogemata ühe turvamehe, talle meeldib rulapark Paranoid Park, ta käib keskkoolis, tal on sõber Jared ja ilusad mõtlikud pruunid silmad.
Alex on 16, ta on keskklassi ameeriklane, tal on ilus tüdruk, tema vanemad lahutavad, ta sõidab rulaga, ta elab vaikses Ameerika linnakeses, ta tapab kogemata ühe turvamehe, talle meeldib rulapark Paranoid Park, ta käib keskkoolis, tal on sõber Jared ja ilusad mõtlikud pruunid silmad.
3 minutit
