2008-4 (3189)

Aarne Saluveer – AASTA MUUSIK 2007

piia ruber
Eesti rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks seoses noorte laulupeo „Ilmapuu” loomingulise juhtimisega Aarne Saluveere – määravaks sai samuti tema pikaajaline töö ühe eesti parema noortekoori, ETV tütarlastekoori juhendamisel. Aasta muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures koostööd Eesti Raadioga.

Vilma Tugi 20. II 1924 – 24. XII 2007

Jõululaupäeva varahommikul katkes pallaslasest maalija Vilma Toe maine tee. Kaks päeva varem põles tema elamine Tartus Supilinnas, Lepiku tänava majas, kus kunagi oli Tartu Riikliku Kunstiinstituudi ühiselamu ja kus Vilma Tugi elas 1945. aastast saadik. Hävis osa kunstniku loomingust ja arhiiv.
Vilma Tugi sündis tollasel Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kudina vallas…

Metspardi äratundmised ja samastumisvõimalused

Kohtumisõhtu Draamateatri seksikate näitlejate ja oma madalate mõtetega.
„Metspart”: Hjalmar Ekdal – Mait Malmsten, Hedvig – Kleer Maibaum, Gina Ekdal – Merle Palmiste.

Lauldes soome töölisklassi juurde

„Jõgi voolab läbi linna” õpetab üht-teist põhjamaa mehe hingeelu kohta.
„Jõgi voolab läbi linna”, mehed autos: Seppo Pihlaja – Ivo Uukkivi, Ilmari Autio – Anti Reinthal, taksojuht – Lauri Lagle. 2X TEET MALSROOS

Kes ta on, see teatripublik?

Eelmisel nädalal teatris. Eesti Draamateatri suures saalis mängiti Antti Tuuri romaani „Jõgi voolab läbi linna” dramatiseeringut. Oli detsembris esietendunud uuslavastuse kolmas mängukord. Nagu meie teatrites viimasel ajal enamasti ikka, oli saal publikut täis. Kuigi, jah, teine ja kolmas rõdu olid asustatud hõredalt – aga tegu pole ka publikut püüdva meelelahutusmenukiga.…

Võim vajab vaimu, aga lõa otsa

Pühapäeval, 13. I esietendus Eesti Draamateatris Jaan Unduski näidend „Boulgakoff”, mille tõi väikeses saalis lavale Margus Kasterpalu (külalisena). Kirjanik Mihhail Bulgakovit (näidendis Boulgakoff) kehastab Hendrik Toompere jr. TEET MALSROOS

Uus tee vaimupimedusse

Harva tuleb meie raamatuturul ette sedavõrd ulatuslikke reklaamikampaaniaid, nagu on aastavahetusel algatanud rahvalt üleliigset raha kokku korjav TEA kirjastus („Uus ajastu, uus entsüklopeedia!”). Kirjastusel on lisaks nimetatule veel kaks õilsat eesmärki: rahva vaimu valgustada ning ka ise kenasti teenida ehk turgutada jahtuvat majandust. Ent nagu heade kavatsustega alatasa juhtub, nii…

Kultuurkapital jagas tunnustust

Eesti Kultuurkapitali aastapreemia laureaadid 2007
Kirjandus

SIHTKAPITALIDE AASTAPREEMIAD 2007

Vello Asi
Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital

Raamatumüük ja kirjandusauhinnad

Jälle on jõuluaeg läbi ja raamatupoed inimestest tühjad. Üle kuu aja Helsingis poodi astudes leidsin eest vaid suured reklaamid, mis kuulutasid traditsiooniliste odavate väljamüükide algust juba enne jaanuari lõppu.

Muinasjutuline psühhoanalüüs

Psühhoanalüüs näib niisiis tõepoolest eeldavat uskumist omalaadsesse muinasjuttu ja psühhoanalüüsi teraapiline eesmärk näib tõepoolest kattuvat muinasjuttude omaga.

Populaarne Euroopa

Juba on märke, et Euroopa Liit peab minema kompromissidele oma põhimõtetega.
Mark Leonard, Uus Euroopa sajand. Tõlkinud Märt Väljataga. Tänapäev, 2007. 152 lk.

Internetist, ühiskonnast ja noortest

Täiskasvanutele pakub ikka huvi, mida noored seal Internetis teevad ja üleüldse – mis seal toimub? Nagu aeg-ajalt ajalehtedest lugeda saab, paistavad päris paljud arvamusliidrid sel teemal sõna võtvat. Väike otsing uudiste arhiivides andis muu hulgas teada, et noored Internetis kindlasti ropendavad, samuti eksponeerivad noored naisisikud end ebasobivates poosides, riideid on…

Reeglistatud kirjakeele kaitseks

Olen veendunud, et kõikvõimalikud jututoad ja reeglitest ahistamata veebiavarused on üks keele muutumise imeväärne avaldumisvõimalus. Ent inimesed ei peaks ennast ilma jätma ka võimalusest teha end teistele arusaadavaks selgelt ja vähemate vahendite ning liigse sõnalasuta. Selle võimaluse tagavad keelereeglid ja keelekorralduslikud juhised. Eelmisel aastal ilmus mitugi väljendusõpetusele ja teksti koostamisele…

Vahingu rihmata kell

Kui tahame teada saada 1960.-1970. aastate võimalikust originaalsest vaimsusest, siis on ehk just Vaino Vahingu päevikud mitmeski mõttes paratamatu materjal.
Scanpix / Margus Ansu

Tavaliselt lähevad nad lihtsalt hulluks

Ambjørnsen on väga karmile tasandile viidud Hemingway: selgub, et üksilduse, valu ja joomise mõttes ei ole just eriti tähtis, kas meil on tegu Hispaania, Norra, Eesti vms linnakese/külaga.
Ingvar Ambjørnsen, Öö vastu sünget homset. Norra keelest tõlkinud Eha Vain. Loomingu Raamatukogu 2007, nr 33-34. 104 lk.

Indrek Koff

kirjutatud on sina pead oma jumalat kartma ja armastama
meil on palju niisuguseid kes enam ei armasta aga kardavad küll ja kardavad vägevalt kardavad nagu tuld

Igor Kotjuh

Vene keelest tõlkinud autor.
 

Auditiivse ja visuaalse suhe linnaruumis

Arenenud ühiskonnas mõistetakse, et linnaruumi-tunnetus on nii visuaalne kui ka auditiivne.
Descartes on leidnud, et kui hääl või heli meid hingeliselt puudutab, vallutab see meid samaaegselt valuga. Puudutusest jääb ometi meeldiv tunne, sest imelikul kombel ei toida valu küllaldaselt meie meeli. Illustratsioonil on Athanasius Kircheri ettekujutus helide transleerimisest ühest ruumist teise.

Ahvenamaa fenomen

Amos Andersoni muuseumi näitusega on astutud soome kunstiajaloos oluline samm.
Elin Danielson-Gambogi. Sadamasild, 1901. Pressifoto

Jalutuskäik galeriides

jaanus heinla
Surmatants XXI sajandi alguses

Geomeetriasse kootud tunded

Lea Walteri looming on kulgenud kindlat trajektoori mööda, kuid üllatanud ikka värvi- ja valgusemänguga.
Lea Walter. Ussikuningas. 1997. Vill, põime. ETDM

Artistlik triumviraat

Sten Lassmann eesti kontsert
Möödunud neljapäeval toimus Mustpeade majas kolmas kontsert sarjast „Klaveripalavik”, kus esinesid pianist Sten Lassmann, leedulannast viiuldaja Rūta Lipinaitytė ning Tallinna Kammerorkester (TKO) Mihhail Gertsi juhatusel. „Klaveripalaviku” sarja kontserdid on olnud väga põnevad nii võimekate esinejate kui huvitava kava poolest. Sellel kontserdil esinenud muusikaline kolmik on samuti pälvinud…

Risk oli kaalutud

Kontserdikorraldajad teavad, et jaanuarikuise kontserdiga kaasneb alati suur risk jääda publikuta ning seega ka tähelepanuta üldse. Jõulude ja aastavahetuse ajal pakutu on tühjaks pumbanud publiku huvi, tähelepanu ja rahakoti. Eriline risk on aga korraldada 5. jaanuaril eesti vokaalmuusika kontsert. Veel mõned aastad-hooajad tagasi ei tuldud mõttelegi vokaalmuusika kontserte korraldada, sest keegi…

Cd-fookus

CD Kaia Urb (sopran) / Corelli Consort. Jõulud iidses Tallinnas. © 2007 Corelli Music.
Jõulud on selleks korraks küll läbi, kuid sopran Kaia Urbi ja barokkmuusika ansambli Corelli Consort itaalia barokkmuusikaga plaati „Jõulud iidses Tallinnas” tasub kuulata ka näiteks jüri- või jaanipäeva paiku. Sest ega Corelli, Torelli, Manfredini ja Scarlatti, kelle teoseid albumil…

Rahvusvaheline orelifestival Visbys

27. – 29. detsembrini toimus Gotlandil Visbys rahvusvaheline orelifestival „Listen to our history – told by sound!”, mille eestvedajateks olid Visby toomkiriku esindajad ja rahvusvaheline heliloojate keskus. Festivalil osalesid heliloojad, organistid ja muusikateadlased viiest riigist: Rootsist, Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast. Viielt heliloojalt neljast riigist (s.t välja arvatud Rootsi) olid…

KÕLAKODA me peas loob omaenese muusikat

„Tinn-tinn-tinn” helistab keegi kõrvus kutsuvalt. Lõpuks hakkab see muusika küll ära tüütama, muudkui „tinn-tinn-tinn” Või siis hoopis „pinn-pinn-pinn” ja „piiks-piiks-piiks”. Hea kui asi sellega lõpeb. Vahel haaravad kõrvad ei tea kust ja kes teab millal kuuldud viisijupi järele ja muudkui mängivad seda iseendale ette, tahtes kõrvade omanikku justkui hulluks ajada.…

Serbluse vastu mässav serblane

Kusturica jätkab vanas vaimus: pilkab serblaste ksenofoobiat, õigeusku, kosimis- ja abiellumistavasid, paljastab seksuaaleetika variserlikkust.
Jasna (Marija Petronijević) pääseb õnnega pooleks bordelliorjusest. 3x kaader filmist

Puškin eduka detektiivina

Armutakse, pidutsetakse, hakatakse võimudele vastu ja luuletatakse.
2x kaader filmist

Vene saatuse irooniline eripära

Vene filmi kõva tegija Konstantin Habenski. kaader filmist
Teatavasti on Hollywood rajatud vene-juudi ettevõtlikkusele: saatuse iroonia sättis kahe suurima filmikompanii loojateks Vene impeeriumist pagenud juudid. Venelasi (juute) on läbi aastakümnete tegutsenud Hollywoodis palju. Meile tuntum on hulga filme vändanud ja palju pärjatud Andrei Kontšalovski. Vähem on tuntud Kiievist pärit noorema põlve…

Kollide maailm

Jaanus Piirsalu kirjutab Päevalehele lugusid Tšukotkast: „[…] veel 2000. aastal, mille viimastel päevadel määras Putin Abramovitši Tšukotka kuberneriks, iseloomustas üks Vene oligarh pärast külaskäiku Tšukotkale sealset olukorda ühele mu tuttavale nii: ainult surm on halvem kui Tšukotka. “Raske haigus, Tšukotka ja surm – selline on järjestus,” öelnud oligarh mitu korda…
Sirp