2008-36 (3221)

(:)tõe abjektsioon

Sõna „abjektsioon” ei kuulu minu kõnepruuki ja ma ei ürita sellega kõnetada neid väheseid. . . ., otse vastupidi, minu taotlus on alandada laiu masse, kes abjektsiooni ei mõika. Ma räägin vastsest telesaatest „Tõehetk“, mis kuulub Kanal 2 programmi ja ühtlasi on tõusnud telereitingu tabelite absoluutsesse tippu, mõlemas vanusekategoorias, seljatades kõik presidendijoodud, eurovisioonid ja olümpiatühisused.
Ma olen tõe fänn, selle saate…

Raamatud

Jaan Vares
KAHE PEAGA JAANUS

KERSTI NEEM 24. V 1945 – 9. IX 2008

Lahkunud on Vanemuise teatri kauaaegne näitleja Kersti Neem. Sündinud Kohtla Järvel, jõudis Kersti Neem oma õpingutega  Vanemuise teatrisse Kaarel Irdi  õppe­stuu­diosse (1961–63). Aastatel 1969–2001 oli Kersti Neem Vanemuise näitleja, luues rolle paljude lavastajate käe all, alates Kaarel Irdist ja lõpetades Jaan Toomingaga. Näitlejaloomelt ja oma olemuselt sobis Kersti Neem Vanemuises hiilgavalt toonastesse  lastelavastustesse.…

Sirje-Mall Reitav 26. IX 1941–13. IX 2008

Tekstiilikunstnik Sirje-Mall Reitav sündis Tartus ülikooli filoloogiaõppejõudude perekonnas, õppis  1956–61 Tartu Kunstikoolis maali, kus jäi meelde harukordse koloristina , seejärel tekstiili Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1967. aastal. 
Tema töö ja loomingu olulisemad aastad on olnud seotud kombinaadiga Ars, seal toodetud kodudesse ja ühiskondlikesse hoonetesse mõeldud tekstiilide kavandamisega (Pärnu raekoda, Tallinna Tehnikaülikooli …

JELENA SOLOVJOVA-VAŽINSKAJA 25. VIII 1934 – 11. IX 2008

Pärast rasket haigust lahkus Kuressaares Estonia teatri kunagine solist ja laulupedagoog Jelena Solovjova-Važinskaja.
Jelena Solovjova sündis 1934. aastal Kemerovos. 1946. aastal tuli nende perekond elama Tallinna. Tallinna 19. keskkoolis saadud küpsustunnistusele järgnesid lauluõpingud: 1956. aastal lõpetas ta Tallinna muusikakooli Jenny Siimoni ja 1961. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Linda Sauli…

ÕS {Ilma osas} ilma poolest, ilmaga

Üks õigekeelsussõnaraamatu ülesandeid on hinnata keeles laialt kasutatavaid väljendeid ja soovitada vajaduse korral nende asemele ladusamaid või täpsemaid sõnu. Paraku on sõnaraamatu maht piiratud ja seetõttu ei ole võimalik ebasoovitavate sõnade juures anda hinnangule pikemaid põhjendusi. Seda aitavad korvata ÕSi koostajate ja teiste keelenõuandjate kirjutised keelenõuandekogumikes, ajakirjas Oma Keel, ajalehtedes, Eesti Keele Instituudi…

Pealelend

Maris Johannes, „Keelekõrva” toimetaja
Oled ette võtnud saateteema „Kas võõrkeel on võõras keel” ja jutukaaslasteks muukeelsed. Kas eesti keelest rääkimine on ära tüüdanud?

Maailma suurim festival

Kui sind tuhandete seas märgatakse, on tee Londoni lavadele avatud.
Poolakate „Mullatoidule” räägib Tadeusz Różewiczi kogemustest Poola vastupanuarmees Teise maailmasõja ajal. PRESSIFOTOD

Balti teatrifestivali ühtlane tase

Kes võiks Eestis terava poliitilise satiiri lavale tuua?
Läti Rahvusteater: „Kodus”

Kas Läti, Leedu ja Eesti teatril

Teatrifestivali žürii kahanes neljaliikmeliseks, kuna viies kutsutu Slovakkiast ei ilmunud kohale. Lavastusi vaagisid ja hindasid Läti režissöör-näitleja Juris Rijnieks, Leedu teatrikriitik Jurgita Staniskaitė, Eestist allakirjutanu. Paratamatult erapoolik kooslus sai toimida üksnes tänu žürii esimehele Inglismaalt, õnneks valdas Ian Herbert oma rolli elegantse iroonia ja tasakaaluka huumoriga. Žüriis peaks olema rohkem liikmeid, neist vähemalt pool…

Misantroope on meil ju palju, rohkem kui keegi jaksab välja kannatada

Aare Toikka: Poliitikud tehku oma tööd hästi, aga teater peab olema vaba.
Inga Vares

Eesti rahvas on raamatute laviini alla uppumas

Piia Ruber
Uksed sulgeb kirjastus Vagabund. Sellest on väga kahju, sest väiksest mahust hoolimata on kirjastuses avaldatud teoste nimekiri väga esinduslik. Õieti kuulub Vagabund nende väikeste eesti kirjastuste hulka, kelle tähendus on võrreldamatult suurem nende käibest.

Vagabundi väljaanded

1991
Joel Sang, „Looma riik”

Kalevistel on mõõn

 
Jättes kõrvale selle, et Tartu poliitika- ja riigiteadlastel on üks valem, mille järgi nad valitsuskoalitsioonile veel mõne kuu eluiga välja on arvutanud, ning selle, et meedia teab vähemasti korra nädalas välja pakkuda peaministri või terve valitsuse väljavahetamist koos uute kandidaatidega, võib tõdeda, et, nagu arvata oligi, valitsuskoalitsioon sai harjumatutes oludes riigieelarve eelnõu koostamisega siiski õigeaegselt hakkama.…

Minarett ja muezzin

Pöörane edu, mis saatis jõulude eel müüki tulnud koraani tõlget, on märk, et Eesti on vaimustunult valmis islamit vastu võtma.

Kas mošee õhutab äärmuslust rohkem kui sünagoog?

Ka Eestimaa kunagine ristiusustamine ei läinud nõnda, et enne ehitati korralikud kirikud ja alles siis hakati jumalasõna kuulutama, ikka teisipidi.
Diskussiooni võimaliku mošee ehitamise üle Tallinna võiks alustada meenutustega uue juudi sünagoogi ehitamise loost Karu tänavale. Juba üle kümne aasta tagasi kirjutasid Eesti ajalehed Eesti juudi kogukonna soovist ehitada endale uus…

Pankur poris

Ammu enne tänaseid finantsmullistusi kirjeldas Marx, kuidas kapitalism satub perioodiliselt üha tõsisematesse kriisidesse. Ammu enne moodsaid võimuteoreetikuid on ta kirjeldanud ka seda, kuis tegelikud võimusuhted peidetakse ja selle kaudu kapitalistlikku süsteemi taastoodetakse. Kapitalistidest silmamoondajad, kui Marxi uskuda, suudavad oma mainet kriisidest hoolimata kõrgel hoida ja lahutada enda tegevuse inimlikud dimensioonid poolmüütilisest majanduse tsüklilisest arengust.

Baltikumi küsimus külma sõja ajal

Kuigi lääne suurvõimud uhkeldasid oma retoorikas õiguse ja moraaliga, ajasid nad külmaverelist reaalpoliitikat.
John Hiden, Vahur Made, David Smith (toim), The Baltic Question during the Cold War, London – New York 2008 (Cold War history series, 20). 212 lk.

Võõrkeel kui võõras ja oma: kaks vastandlikku vaadet

a.
Kas võõrkeel on võõras keel? Jah, muidugi. Enamgi – isegi emakeel on mingist vaatenurgast võõras keel. Keel pole ju midagi seespool kasvavat, kaasa antut, vastupidi. Emakeel on vaimne emapiim. Emaks on sellisel juhul kultuur, sümboolne kord, mille reeglite, tabude ja kokkulepete esindajaks ja sõnastajaks võib keelt pidada. Lapsel ei…

Istung jätkub ehk kuidas me Marimaal käisime

Ülestähendusi X soome-ugri kirjanike kongressilt, mis peeti Joškar-Olas 10.–13. septembrini.
Tšavainuri külas Marimaa idaosas asub mari kirjanduse looja Sergei Tšavaini majamuuseum. Kõiki kirjanike kongressi üritusi saatis korralik miilitsajärelvalve, sõidul maale liikusid meie bussid kolonnis, mida juhtis tee keskel sõitev miilitsaauto, kes sundis kõiki vastutulijaid sõitma mööda teeperve. peeter helme

Mida teha miljööväärtuslike rannaaladega?

Objektide ja struktuuride kaitse asemel tuleks keskenduda miljööd toitvate protsesside toetamisele, mis tagab elanike motivatsiooni ka üksikobjekte ülal pidada, kuna radikaalne museumifitseerimine eeldab lisarahastust ja haldust. Muhumaa Rootsivere küla Mihkli talu. Heiki Pärdi
Publikuks oodati rannaäärsete valdade ehitusspetsialiste ning ehitushuvilisi ja nii ka läks: osaluslehele jäädvustas end kakskümmend seitse inimest, enamus mitmesugused…

Kunstnikuhing ja sektsioonkapp

Looduslaps Virve (Helen Lokuta) tunded on ooperis sügavad. ants liigus
 „Eesti Vabariik 90” raames on kapist välja toodud ja tolm pealt pühitud juba kahel eesti ooperil. Suvel sai kuulda Villem Kapi „Lembitut” ja nüüd Pärnu kontserdimaja hooaja avamisel Veljo Tormise „Luigelendu” (1966). Kui Soome riigis valitseb olukord, kus vanu oopereid ei mängita seetõttu, et nii…

Annus päikeselist Austraaliat

Austraalia arhitektuur = progressiivne modernism = dünaamiline, kohandumisvõimeline, keskkonnasäästlik arhitektuur.
Ernst Kesa üks südamelähedasemaid projekte, valminud kolmekümnendate lõpus. Praegu asub siin puhkekeskus Valkla rand. Renoveeritud, kuid ümberehitatud katusekorrusega. Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum

Looduse pärimine

17. – 21. IX peeti Lihulas VI Matsalu loodusfilmide festivali.
Matsalu loodusfilmide festivali peaauhinna võitis saksa režissööride Ralf Kiefneri ja Peter Spielmanni ookeanifilm „Pidusöök”. KAADER FILMIST

Just must

Vaiksed kõnelused intiimsetest asjadest.

Heade kavatsustega sillutatud kannatuste rada

Kaadrid filmist
Kes oli see 1920.-1930. aastate Estonia särav operetitäht ja jumaldatud lauluhääl, kes piinles aastatel1941–1946 Gulagi arhipelaagi tosinas laagris, tõusis pärast sõda Eesti sõnateatri lavalaudade staariks, rehabiliteeriti alles 1983. aastal, sai NSV Liidu rahvakunstniku tiitli ja valiti Eesti sajandi saja suurmehe hulka?

Klaas Paides: raekojas ja kirikus

Koha valikul on klaasikunstnike ühendus seegi kord ilmutanud otsivat vaimu. Läinudaastane ülevaatenäitus peeti Albu mõisa ajatult härrandlikus miljöös, tänavune aga hoopis teist laadi ruumides: Paide vastrenoveeritud raekojas ja sellest vaid paarikümne sammu kaugusel Püha Risti kirikus. Traditsioon niisiis toimib ja nüüdne väljapanek annab tasakaalustatud pildi sellest, millega tegeldakse: eri põlvkonnad on otse perekondlikus harmoonias…

Enn Säde silmast ja meelest

1970. aastate kultuuriministeerium tellis aeg-ajalt portreefilme kunstnikest. Nüüd oli päevakorral kunstnikuhärra Peeter Linzbach. Sestap olemegi Olav Neulandiga roninud Ott Kangilaski hüperboheemlikku ateljeesse Tallinna Kunstihoones, et siin Peeter Linzbachiga kokku leppida, millal ja kus saaksime teda filmida. Budafok, Ungari konjakilaadne vedelik, kulub kiiresti, Peeter on kõnehoos ja tõukab vahetevahel minu mikrofoni eemale. Tema ainulaadne eesti-saksa-vene aktsendiga…

Tallinna Filharmoonia avakontsert ja millega üllatab uus hooaeg

Vadim Gluzman vallo kruuser / eesti ekspress
Hooaja avamine on tähendusrikas sündmus. Seda nii muusikutele kui ka suvega regulaarse kontserdielu järele igatsema hakanud publikule. Ja sellest, milline ja kuidas saab võetud esimene noot, kui hääles on esimene akord, sõltub ka hooaeg.

Esivanemate unustatud varjud

Režissöör Peeter Brambat ja peaosatäitja Marika Blossfeldt EKFi ühe viimase toodangu „Kuu faas” võttel. ERAKOGU
1931. aastal loodud, aga tegelikult alles 1936. aastal  tänu riigi otsustavale moraalsele toele ja märkimisväärsele rahasüstile õieti jalad alla saanud propagandasihtasutus Eesti Kultuurfilm (EKF) lõpetas tegevuse 1940. aastaga. Okupeeriv riik „natsionaliseeris” eestluse arengusse tõhusa jälje jätnud  kinopilditööstuse ja rubladega hakkas 1941.…

Sügishooaeg tõotab uusi sarju ja värskust kammerorkestrilt

Tallinna Filharmoonia eristub akadeemilisematest ERSO ja Eesti Kontserdi hooaegadest suurema innovatiivsuse, eksperimenteerimise ja maailmas oluliste uute suundade publiku ette toomise poolest. Lausa uutest käivituvad kaasaegse kirikumuusika sari „Viva oratorio!” ja kammerorkestri särav seeria „Virtuoosid”. Viimane panustab kammerorkestri uuele näole ja näitab orkestrante (pigem ansambliste) võrdväärsete partneritena oma loominguliste…

Teekond Hispaaniasse

Taimo Toomasti laulukunsti väärtuseks tuleb lugeda nn keelemuusika valdamist.vallo kruuser / eesti ekspress
Taimo Toomast netifoto

Tanel Joamets ja saksa meistrite helilooming

Joametsa Schuberti-tõlgendus oli üles ehitatud suurtele dünaamilistele, emotsionaalsetele ja tempolistele kontrastidele.
Eelmisel laupäeval oli Kadrioru lossis „Akadeemilise kammermuusika” kontserdisarjas pianist Tanel Joametsa sooloõhtu. Kuigi kaheaastase intervalliga festival „Klaver”, mille raames saab tavaliselt külastada mitmeid sooloõhtuid, annab hea ülevaate klaverimängu „välisuudistest”, siis sääraseid võimalusi, kus kohalikud pianistid saaksid end solistina rakendada, ei kipu siinsed…

Rõõmus Bach Kadriorus

Kuigi tänavu kümneaastaseks saava Eesti Interpreetide Liidu kontserdisari „Akadeemiline kammermuusika” kestab pausideta alates 2001. aasta 15. aprillist, siis sümboolselt on hooaeg avatud ikka septembrikuu esimesel kontserdil. Nii ka tänavu 13. septembril, kui Kadrioru lossi saalis kõlas Johann Sebastian Bachi looming ning esitajateks Urmas Vulp (viiul) ja Lembit Orgse (klavessiin).
Kuna, nagu öeldud, on tegemist juba kaheksanda ja…
Sirp