Toimetaja toimetajaks
9. septembril saab 80aastaseks humanitaar Heldur Niit. Kõige kauem, aastatel 1972–2007, on ta töötanud ajakirja Keel ja Kirjandus osakonnatoimetajana, ühendades oma isikus nii erisugused valdkonnad nagu kirjandusteadus ja kirjanduslugu, folkloristika ning ajalugu. Viimane oli selle kuukirja veergudel aastakümneid õieti kontrabant, kuid ajaloolastel siis oma perioodikat polnud. Hariduse poolest folklorist, toimetas Heldur Niit nagu entsüklopedist, keda ta…
2 minutit
Lembit MÄGEDI 28. I 1923 – 31. VIII 2008
Eesti Näitlejate Liidu staažikaima näitleja ja selle pere auväärseima härrasmehe Lembit Mägedi tee sai lõikuskuu viimasel päeval käiduks. Tema reibas samm ja virgas vaim ei näidanud kuni lõpuni ometigi vähimatki väsimust.
Lembit Mägedi sündis Rakveres meisterkondiitri pojana, omandas samas gümnaasiumihariduse ja lõpetas 1946. aastal Rakvere teatri õppestuudio. 1933. aastal oli ta astunud Kaitseliidu…
Lembit Mägedi sündis Rakveres meisterkondiitri pojana, omandas samas gümnaasiumihariduse ja lõpetas 1946. aastal Rakvere teatri õppestuudio. 1933. aastal oli ta astunud Kaitseliidu…
1 minut
PAULA PADRIK 29. IV 1926 – 2. IX 2008
2. septembril lahkus Estonia teatri kunagine väljapaistev sopran, omaaegne Eesti NSV teeneline kunstnik Paula Padrik. Teatris töötas ta suhteliselt lühikest aega, kuid tema esinemisi Estonias aastail 1955–69 mäletatakse tänaseni. Paula Padrik võlus oma musikaalsuse ja lihtsusega, tal oli looduslikult kaunis ja tämbriliselt paindlik hääl, tänu laulja peenele žanritajule ja lavapartnerite heale tunnetamisele õnnestus…
1 minut
MATI UNT: „Tegelikult ei elanud ma ühte, vaid mitut elu.”
Festival „UNT!” läheb täna lahti suure teatripeoga „Öös on asju”. Vanemuise teatri laval astuvad üles ka luuletajad-kirjanikud ‘Doris Kareva, Maarja Kangro, Jan Kaus, Jürgen Rooste, Karl-Martin Sinijärv ja Urmas Vadi, kandes (peast!) ette neile olulisi Mati Undi tekste. Sirp pakub valikuliselt pihutäie sellest tsitaadikogumikust, mis kõlab täna õhtul…
6 minutit
Tartu saab Mati Unti täis
Mälestuskild 1992 aasta kevadest: Ku-Ku klubist sätiti Mati Undi eestvõttel teatrijuttu vestma ja keelekastet võtma muruplatsile Vabaduse väljaku ääres, kohta, kuhu nüüd kerkimas Vabadussammas. Undi seltskonda nautisid Priit Pedajas ja Margot Visnap. Nagu ikka, sattus õigel hetkel õiges kohas olema Kalju Suur.
Undi festival Tartus. Ega Mati Unt ise suur festivalimees vist olnud, kuigi seltskonda ta…
Undi festival Tartus. Ega Mati Unt ise suur festivalimees vist olnud, kuigi seltskonda ta…
2 minutit
Ei maksa kaubelda. Vähese rahaga ei tehta suuri asju
Peeter Tammearu: kui eelarve väheneb tõesti 20 protsenti, nagu sosistatakse, siis mõjub see teatrile laastavalt.
4 minutit
Mees kassi varjuga
Ülikoolis õpetati meile, et kõik, mis laval, on tähenduslik. Kahtlen, kas igal tulekustutil ja punasel lõngakeral Mati Undi lavastustes oli enamat eesmärki eneseviitelisusest, kuid see polegi oluline – kriitikutena on meie kohus seda vähemalt otsida. Ega pole festivali „UNT!” logogi – mees kassi varjuga – pikkade teoreetiliste arutelude tulemus, pigem sündis see assotsiatiivselt kuskil teadvuse ja alateadvuse…
2 minutit
Raisus päevad
Lugu sellest, kuidas kultuurielule heasoovijate pingutused tšernomõrdinlikult ehk nagu alati välja kukkusid.
6 minutit
Lõuna-Osseetia ja Eesti sündroomidest
Poliitika on täis paradokse: Venemaa karistas Gruusiat eeskätt NATOsse pürgimise ehk USA käpa alla mineku üritamise eest, Gruusiat kaitsma ja Venemaad nahutama hakkas aga hoopiski Euroopa Liit. Mõistagi on mõlemad organisatsioonid väljas ühiste väärtuste eest, ent ikkagi. . . . Samas on raske loota, et Moskva kuuletub ELi ja Sarkozy soovidele, sest Prantsuse presidenti (Saksa kantslerit…
4 minutit
Luuletaja vabadus ja presidendi vabadus
Jüri Üdil on proosaluuletus „Kõned sisemaal”, kus ta nimetab kogu oma elutegevust „lõputuks eelmänguks”: see olevat „elusuuruse pildi eluaegne joonistamine eluaegses vangistuses”. Sellele vangistusele vastandub vabadus, mille paraku saavad vaid need, kes on sisemaal lõpuni kuulanud tema kõned, „ühekordsed kõned vabadusest”. „Neile,” kuulutab Üdi, „annan ma siis oma vabaduse, mis minust läbi lendas.”
Selline…
Selline…
3 minutit
Õpikutarkust Locke’i kohta
Kui üldse kellelegi omistada au olla välja mõelnud praeguse läänemaise ühiskonnakorralduse alused, vähemalt kitsamalt, liberaalse mõtlemise alused, oleks vahest ainus tõsine kandidaat John Locke.
6 minutit
Niklas Luhmanni vastuoluline sotsioloogia
Süsteem ise määratleb operatsioonid, mis sinna kuuluvad, ehk poliitika ütleb, mis on poliitika.
5 minutit
Põhiseadus kui kunstiline tekst
Non Grata. 2005. non grata
Kui aus olla, siis olen varem Eesti Vabariigi põhiseadust lugenud ainult seoses kunstiliste kontseptidega, olen seda ise performance’is kasutanud ja ka mõningad kolleegid on sama teinud. Juriidilisi probleeme, mille puhul aitaks põhiseadusele viitamine, pole olnud, seega ei ole mul tarvis olnud kõnealusesse teksti suhtuda kui tarbeteksti. Eesti kodanikuna ei ole…
Kui aus olla, siis olen varem Eesti Vabariigi põhiseadust lugenud ainult seoses kunstiliste kontseptidega, olen seda ise performance’is kasutanud ja ka mõningad kolleegid on sama teinud. Juriidilisi probleeme, mille puhul aitaks põhiseadusele viitamine, pole olnud, seega ei ole mul tarvis olnud kõnealusesse teksti suhtuda kui tarbeteksti. Eesti kodanikuna ei ole…
4 minutit
Kindral, aadlik ja Jüri Üdi
Jaan Klõšeiko
Senistes kirjanduskäsitlustes on minu meelest paar kaalukamat lahendust, mis aitavad avada Jüri Üdi loomingu ainulaadsust ja näha selle erinemist varasemast eesti luulest. Asjalikku kirjavara Üdi kohta on rohkemgi, kuid paljudes neist on keskendutud kitsamale teemale või siis pole kirjutajal olnud kavatsustki välja tuua Üdi ja ülejäänud kirjanduse lahknemist. Üks produktiivne lahendus selle lahknemise iseloomustamiseks…
Senistes kirjanduskäsitlustes on minu meelest paar kaalukamat lahendust, mis aitavad avada Jüri Üdi loomingu ainulaadsust ja näha selle erinemist varasemast eesti luulest. Asjalikku kirjavara Üdi kohta on rohkemgi, kuid paljudes neist on keskendutud kitsamale teemale või siis pole kirjutajal olnud kavatsustki välja tuua Üdi ja ülejäänud kirjanduse lahknemist. Üks produktiivne lahendus selle lahknemise iseloomustamiseks…
5 minutit
Juhan Viidingu eitamine
Erakogu
Juhan Viidingut ei tuleks lugeda mitte kontekstis, vaid teda ennast tuleks lugeda kui konteksti.
Juhan Viidingut ei tuleks lugeda mitte kontekstis, vaid teda ennast tuleks lugeda kui konteksti.
15 minutit
Kaaren nõela otsas: Üdi siirdamine*
„Rohi võetakse ära” ehk neelatakse alla ja „rohi võetakse ära” ehk murumätas kooritakse üles. Kokkuvõttes ei ole olulisem emb-kumb, vaid vastuoluline harmoonia tervikuna.
Jaan Klõšeiko
Jaan Klõšeiko
8 minutit
Jalutuskäik galeriides
Vaade näitusele. Indrek Grigor
PisiplastikaKuraator Anne Rudanovski rõhutas näituse avasõnas ennekõike vajadust tunnustada pisiplastikat kui iseseisvat kunstiliiki, vastandades selle suveniiritööstusele. Olemata skulptuuri-asjatundja, julgeksin sellist probleemiasetust natuke liialdatuks pidada või kui see siiski põhjendatuks lugeda, siis usun, et kõnealune pisiplastika näitus täidab igati ülesande tõestada vastupidist.
PisiplastikaKuraator Anne Rudanovski rõhutas näituse avasõnas ennekõike vajadust tunnustada pisiplastikat kui iseseisvat kunstiliiki, vastandades selle suveniiritööstusele. Olemata skulptuuri-asjatundja, julgeksin sellist probleemiasetust natuke liialdatuks pidada või kui see siiski põhjendatuks lugeda, siis usun, et kõnealune pisiplastika näitus täidab igati ülesande tõestada vastupidist.
5 minutit
Aino Lehis, eesti nahakunsti lendlev sabatäht
Reedel, 29. augustil avas Nõmmel Kristjan Raua muuseumis oma väikese, ent tihedakoelise nahakunstinäituse äsja kaheksakümneseks saanud Aino Lehis. Et muuseum enam aktiivselt ei tööta, pole tööd kahjuks laiemale publikule iga päev vaadata ja näitus on väljas vaid mõned päevad. Põline nõmmekas Aino Lehis käib oma loomingut naabertänavast ise sõpradele ja kolleegidele…
2 minutit
Kas kunst kuulub rahvale?
Kunsti ei pea armastama, ent kunstita kultuur ei toimi.
26. augustil tähistas Hausi galeriile kuuluv kaasaegse kunsti galerii ArtDepoo oma kolmandat tegutsemisaastat. Tavapärase õnnitluste kuulamise ja tordi lahtilõikamise asemel kutsus galerii kokku mitmete ametlike kunstiinstitutsioonide esindajad, et arutada nendega hilise hommikusöögi vormis küsimusi, mis kerkivad üles kaasaegse kunsti toomisel ja jõudmisel laiema publikuni.
26. augustil tähistas Hausi galeriile kuuluv kaasaegse kunsti galerii ArtDepoo oma kolmandat tegutsemisaastat. Tavapärase õnnitluste kuulamise ja tordi lahtilõikamise asemel kutsus galerii kokku mitmete ametlike kunstiinstitutsioonide esindajad, et arutada nendega hilise hommikusöögi vormis küsimusi, mis kerkivad üles kaasaegse kunsti toomisel ja jõudmisel laiema publikuni.
3 minutit
Pealelend
Marge Paas, visuaalsete helide festival „Plektrum”, Eesti Meediakunstnike Ühing
8. – 14. IX on Tallinn visuaalsete helide festivali „Plektrum” päralt. See on juba kuues. Mäletan, et esimesed korrad oli see festival tõeline sündmus, millest räägiti kõikjal. Kõnelesid ka need, kes mingil põhjusel sinna ei jõudnud. Nüüd on kultuurielu märgatavalt tihedamaks läinud: liialdusega võib öelda, et tegijaid on rohkem kui vaatajaid-kuulajaid.…
8. – 14. IX on Tallinn visuaalsete helide festivali „Plektrum” päralt. See on juba kuues. Mäletan, et esimesed korrad oli see festival tõeline sündmus, millest räägiti kõikjal. Kõnelesid ka need, kes mingil põhjusel sinna ei jõudnud. Nüüd on kultuurielu märgatavalt tihedamaks läinud: liialdusega võib öelda, et tegijaid on rohkem kui vaatajaid-kuulajaid.…
2 minutit
Tõnis Mägi: „Sa loo, sa loo, sa loo…”
On sündinud tähelepanuväärne teos, mis jääb südamesse helisema.
Henri Laupmaa
Henri Laupmaa
3 minutit
Joost, Meldere, Joost, Tarum, Joost!
Kui laval on kolm iseseisvat-teadvat muusikut, siis on alati probleem, kuidas neid kavalehel üles lugeda, s.t kes on esimene ja kes viimane, kuigi ei tea, mis siis olulisemana tundub. Kui helilooja on neid kõiki kasutanud ühes teoses, siis aitab partituuri järjekord (ülalt alla). Kui nad esinevad vaheldumisi, siis on abiks teoste järjekord. Kirjeldatava…
3 minutit
Keith Emersoni vägev etteaste Tallinnas
Vladislav Reinfeldt
Ülemöödunud reedel esines Tallinnas legendaarne klahvpillimängija Keith Emerson koos oma ansambliga Keith Emerson Band. Enne kõnealuse kontserdi algust klubis Von Überblingen valitses omapärane atmosfäär, mis ühest küljest oli pisut pingeline ja teisest – üsna lahe. Ei julgeks täpselt määratleda, milline pool oli tingitud napi õllevaliku pärast baaris (mis? ainult kaks õllesorti??…
Ülemöödunud reedel esines Tallinnas legendaarne klahvpillimängija Keith Emerson koos oma ansambliga Keith Emerson Band. Enne kõnealuse kontserdi algust klubis Von Überblingen valitses omapärane atmosfäär, mis ühest küljest oli pisut pingeline ja teisest – üsna lahe. Ei julgeks täpselt määratleda, milline pool oli tingitud napi õllevaliku pärast baaris (mis? ainult kaks õllesorti??…
3 minutit
Muinasjutud Maria teatri orkestrilt
Peaks vist alustama nii, et meid külastas ja ühtlasi avas Eesti Kontserdi sügistalvise hooaja 1. septembril Venemaa põhja pealinna Peterburi Maria teatri sümfooniaorkester. Olen nõus, „põhja pealinn” kõlab eesti keeles halvasti, kuid mis teha, nii nad kangekaelselt Peterburi ise kutsuvad vähemalt kaheksa viimase aasta vältel.
Eesti Kontserdi 2008. aasta suvehooaega alustas mäletatavasti üks teine…
Eesti Kontserdi 2008. aasta suvehooaega alustas mäletatavasti üks teine…
3 minutit
Teod
PEETER VÄHI, helilooja
Alles hiljaaegu tuli Viinis esiettekandele Ülo Kriguli vokaaltsükkel Indrek Hirve sõnadele, kirjutatud Ain Angeri soolokontserdiks Viini Musikvereini Klaassaalis. Viini pidunädalail juhatas Kristjan Järvi Arvo Pärdi „Stabat Mater’i” esiettekannet. Nüüd kõlas 30. augustil sinu uus teos esmakordselt Viini lähistel Grafeneggi lossifestivalil. Millega on tegemist, kes esitasid?
Alles hiljaaegu tuli Viinis esiettekandele Ülo Kriguli vokaaltsükkel Indrek Hirve sõnadele, kirjutatud Ain Angeri soolokontserdiks Viini Musikvereini Klaassaalis. Viini pidunädalail juhatas Kristjan Järvi Arvo Pärdi „Stabat Mater’i” esiettekannet. Nüüd kõlas 30. augustil sinu uus teos esmakordselt Viini lähistel Grafeneggi lossifestivalil. Millega on tegemist, kes esitasid?
3 minutit
Tartus avati Baltimaade kaasaegseim kino
Cinamoni kinosaali moodsas toolis filmi vaadates võib nii kiikuda kui uinuda. CINAMON
Eelmise nädala neljapäeval leidis aset Eesti kinoelu tähelepanuväärne sündmus: Tartu uues moe- ja vabaajakeskuses Tasku avas uksed Baltimaade moodsaim, viie saaliga kinokeskus Cinamon. Uut multiplex’i kutsuti uudistama ajakirjanikud Tallinnast. Huvi kino vastu polnud just eriti suur, kultuuriajakirjanikke võis kahe käe näppudel…
Eelmise nädala neljapäeval leidis aset Eesti kinoelu tähelepanuväärne sündmus: Tartu uues moe- ja vabaajakeskuses Tasku avas uksed Baltimaade moodsaim, viie saaliga kinokeskus Cinamon. Uut multiplex’i kutsuti uudistama ajakirjanikud Tallinnast. Huvi kino vastu polnud just eriti suur, kultuuriajakirjanikke võis kahe käe näppudel…
2 minutit
Klounaad paukpadrunitega
„Sleuth” (Suurbritannia 1972, 139 minutit). Režissöör Joseph L. Mankiewicz, stsenarist Anthony Shaffer, operaator Oswald Morris, kunstnik Ken Adam. Osades Laurence Olivier ja Michael Caine. Levitab Paramount Home Entertainment (UK).
„Sleuth” (USA 2007, 85 minutit). Režissöör Kenneth Branagh, stsenarist Harold Pinter, operaator Haris Zambarloukos, kunstnik Tim Harvey. Osades Jude Law ja Michael Caine. Levitab Sony Pictures Home…
„Sleuth” (USA 2007, 85 minutit). Režissöör Kenneth Branagh, stsenarist Harold Pinter, operaator Haris Zambarloukos, kunstnik Tim Harvey. Osades Jude Law ja Michael Caine. Levitab Sony Pictures Home…
3 minutit
Esivanemate unustatud varjud
ERF Video SP algkoosseis. Vasakult: Hardi Kerde, Avo Kokmann, Raivo Suviste, Marina Asari, Jüri Jaanus, Rein Karemäe, Hillar Parkja, Jüri Suurevälja, Olav Osolin ja Priit Põldmaa.
1988. aasta 20. aprillil avaldas propagandaleht Kodumaa oma esikülje pöördel Eesti Kinoliidu esimehe Mark Soosaare kirjutise „Filmimehed teelahkmel”. 20 aasta kaugusest vaatevinklist on see üpris huvitav jutt, tänastele filmiüliõpilastele võib-olla…
1988. aasta 20. aprillil avaldas propagandaleht Kodumaa oma esikülje pöördel Eesti Kinoliidu esimehe Mark Soosaare kirjutise „Filmimehed teelahkmel”. 20 aasta kaugusest vaatevinklist on see üpris huvitav jutt, tänastele filmiüliõpilastele võib-olla…
5 minutit
Lühidalt lühifilmide lühifestivalist
Vanad tegijad ja taastatud klassika kõrvuti tudengitöödega, animafilm ja lühimängufilm ühes potis.
Bassovskaja-Girlini nukufilm „Kleit” kujutab naist, kelle kleit mäletab elu argiste köögiriistade taustal. Aeg-ajalt ilmuvad putukad, kes vihjavad kaduvikule ja surmale. KAADER FILMIST
Bassovskaja-Girlini nukufilm „Kleit” kujutab naist, kelle kleit mäletab elu argiste köögiriistade taustal. Aeg-ajalt ilmuvad putukad, kes vihjavad kaduvikule ja surmale. KAADER FILMIST
4 minutit
Enn säde silmast ja meelest
Üks soojemaid mälestuspilte maikuust 1974. Dokfilmi võttepäev Rõuge kandi orelimeistritest vennaste Kriisade Meelaku talus on õhtule saamas. Režissöör Olav Neuland surub lahkumisel kätt Jenny Siimonil, professor Hugo Lepnurm kõrval muhelemas, oma igivana portfelliga on ligi astunud ka Rolf Uusväli.
1 minut
