2007-9 (3149)
“Berlinale” saksa kriitikute peeglis
Saksamaa ajalehed pühendasid “Berlinale’le” palju leheruumi. Üldiselt paistab, et nähtu ei vastanud ootustele. Kuid avafilmiga “Roosi elu” oldi rahul, õige mitmed olid lausa vaimustuses. Die Welti arvustaja nendib: ““Berlinale” avafilmid on sageli olnud keskpärased, pärast avafilmi on festival ikka pidanud kosuma. “Roosi elu” asetab festivali hoopis teistsuguse probleemi ette: film…
2 minutit
Kuidas saada kunstiteadlaseks?
Kunstiteadlaste ettevalmistamise plussid ja miinused kunstiakadeemias
4 minutit
Küsimus on palju laiemates mõõtmetes kui raha
Endla laval toimetavad inimesed, kelle ees poliitiliselt korrektne Soome heaoluühiskond silma kinni pigistab.
4 minutit
Kunstiteaduste instituudi talvefoorum: kellele, milleks, miks, kuidas
Kunstiteaduse instituudi tudengid korraldavad talvefoorumi sel aastal neljandat korda: seega võib seda pidada juba tekkivaks traditsiooniks. Tõuke ürituse algatamiseks andis tähelepanek: vaatamata sellele, et asutakse ühise katuse all, ei puutu kunstist rääkijad ja kunstiloojad sisuliselt kokku. Tundub, et puudu on off-record ajast ja kohast, et lahata kaasaegses (Eesti) kunstis toimuvaid…
1 minut
Teatri aastaauhindade nominendid 2006. aasta loomingu eest
SÕNALAVALASTUSE ALAL
Žürii: esinaine Reet Mikkel, Andres Keil, Madis Kolk, Mari-Liis Küla, Urmas Lennuk, Pille-Riin Purje ja Boris Tuch.
Žürii: esinaine Reet Mikkel, Andres Keil, Madis Kolk, Mari-Liis Küla, Urmas Lennuk, Pille-Riin Purje ja Boris Tuch.
4 minutit
Vaikimine oleks vale
Seoses ülehomme õhtul lõppevate riigikogu valimistega on mul öelda kolm asja.
3 minutit
Milleks meile veel üks kunstiajalugu?
“Kunstiajalugu” kui verstapost teel mineviku kunstiajaloost tuleviku kunstiajalukku.
3 minutit
Libaintegratsioon? Tehtud!
Ligi 20 aastat tagasi oli Eesti valiku ees: kas jätkata vaikset riiklikku ja kultuurilis-keelelist kustumist või kasutada ära kujunenud võimalused iseseisvuse taastamiseks. Otsustati viimase kasuks. Samas ei oleks olnud okupatsiooni tingimustes võõrkeelse ja -meelse kogukonna koorma saanud riigi elujõulisus piisav, mistõttu vajati ühiskonnas kiiresti piisavalt suurt eesti keele põhist ühisosa.…
3 minutit
Arhitektuurituul: Sõlmpunkt, pilv ja ühendus
Rahva osalusega linnaplaneerimine on teema, millest on palju räägitud ja mis sellele vaatamata ilmselges kriisis. Protsesse eemalt jälgides on kõik justkui korras, aga sisuliselt ei saa kinnitada, et planeeringulised otsused sünnivad piisava osalusega. Paljudes protsessides on demokraatiat, aga pole vabadust ja vice versa.
3 minutit
Müüdist põranda peal ja all
Karen Armstrong, Lühike müüdi ajalugu. Tõlkinud Tõnis Leemets. Eesti Päevalehe Kirjastus, 2006. 140 lk.
6 minutit
Kaksikkirves: Lume loomine
Meie pärimuses on olemas omaette kiht, kus maapinnavorme luuakse kahe looja koostööna. See koostöö ei ole päris üksmeelne, vaid jätab mulje, et teatav hulk vorme on tekkinud mingi viguri või vembu tõttu: üks kahest loojast on trikster, kellele miskipärast ei meeldi ühtlane ja sile, ettearvatav ja tasakaalustatud maailm. Nii peab…
2 minutit
Alfredo Catalani kirgede kütkes
Alfredo Catalani ooperi “LA WALLY” kontsertettekanne: RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAORKESTER ja koor ning solistid ARVO VOLMERI dirigeerimisel Estonias 16. II.
4 minutit
Muusika harmooniumiga
Kontserdisarjas “Akadeemiline kammermuusika”: AARE-PAUL LATTIK (harmoonium) ja MARTTI RAIDE (klaver) Kadrioru lossis 17. II, kavas Saint-Saëns, Liszt, Franck, Bizet ja Fessy.
2 minutit
Kivimäe virtuoosid vanalinnas
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI SÜMFOONIAORKESTER ja solistid RISTO JOOSTI dirigeerimisel Mustpeade majas 18. II.
2 minutit
Köögitüdruk parlamenti!
Kahtlemata on riigikogu järjekordsed, juba alanud valimised Eesti elu oluline sündmus. Poliitika poliitikaks, ent ilma selleta ka ei saa. Poliitika on igal pool, poliitika on meis kõigis, meie olemegi poliitika. Iseäranis täpselt käib see aga eesti kirjameeste/kirjanike kohta. Just nemad on olnud peaaegu poolteise sajandi jooksul Eesti poliitika (kui niisuguse)…
4 minutit
Seks, surm ja üleminekuriitused
Cees Noteboom, Rituaalid. Hollandi keelest tõlkinud Kerti Tergem. Olion, 2006. 142 lk.
3 minutit
Liina Roomet 5. III 1957 – 23. II 2007
Ootamatult lahkus meie hulgast pärast rasket haigust keraamik Liina Roomet. Meie mälestustesse jääb ta lõbusa, avameelse, otsekohese inimesena, suurepärase kaaslasena. Kahjuks katkes ta loometöö enne esimest juubelit.
1 minut
