Raamatututvustus
Raivo KuuskSÕNA SISSE MINNESSirbi raamatututvustuse osakonna töötajate andmetel on Raivo Kuuse näol tegemist pedagoogiga. Igatahes eesti luulesse väga kiindunud pedagoogiga, mis on suurepärane. Raamat ise on kui mitte suurepärane, siis vähemalt suurejooneline, Kuusk on kirjutanud esseed meie kireva ja jõulise luule tähtedest, alates Kristjan Jaagust ja Lydia Koidulast, lõpetades Hando Runneli ja Doris Karevaga. Vahepeale jääb suur…
5 minutit
Teatrifestival „Spielart”, kõigele vaatamata*
Teater, mis iseenda piirid kahtluse alla seab, on elujõuline.
Belgia trupi CREW viimaste aastate huvi on virtuaalmaailmas toimuvad etendused. Korraga on vaid üks vaataja, kelle silmad kaetakse videoprillide ning kõrvad klappidega, lõigates ta täielikult reaalsusest ning jättes ta absoluutselt läbi kõrvaklappide käsklusi jagava näitleja meelevalda.
Belgia trupi CREW viimaste aastate huvi on virtuaalmaailmas toimuvad etendused. Korraga on vaid üks vaataja, kelle silmad kaetakse videoprillide ning kõrvad klappidega, lõigates ta täielikult reaalsusest ning jättes ta absoluutselt läbi kõrvaklappide käsklusi jagava näitleja meelevalda.
3 minutit
Sillaehitaja
scanpix/PEETER LANGOVITS
Saksa-Poola linn Görlitz/Zgorzelec Neiße jõe ääres autasustab 1993. aastast auhinnaga Brückepreis der Europastadt Görlitz/Zgorzelec väljapaistvaid isiksusi, kes on aidanud kaasa Euroopa rahvaste vahele silla ehitamisele, paremale üksteisemõistmisele. Kõiki auhinnatuid ühendab tahe ületada lõhe rahvaste vahel, ehitada sildu ja aidata kujundada Euroopa rahulikku tulevikku.
Saksa-Poola linn Görlitz/Zgorzelec Neiße jõe ääres autasustab 1993. aastast auhinnaga Brückepreis der Europastadt Görlitz/Zgorzelec väljapaistvaid isiksusi, kes on aidanud kaasa Euroopa rahvaste vahele silla ehitamisele, paremale üksteisemõistmisele. Kõiki auhinnatuid ühendab tahe ületada lõhe rahvaste vahel, ehitada sildu ja aidata kujundada Euroopa rahulikku tulevikku.
3 minutit
„Mida vähem tead vanadest asjadest,
President Toomas Hendrik Ilves vaeb Sirbi aastalõpu-usutluses klassikatekstide ja kõrgkultuuri ellujäämisvõimalusi mürarohkes infoühiskonnas.
11 minutit
Tunnete aeg
Raske on lõpuni nõustuda justkui üldtunnustatud arvamusega, et suurte sotsiaalsete kataklüsmide ja ebaõigluse korral on ainsana süüdi mingi suur lugu ehk ideoloogia – puhas intellektuaalne konstruktsioon. Ideoloogia sees on alati mingi märgatavalt vanem käitumismudel või kogemus, mille ajalugu ja juured on inimese kui elusolendi ja liigi mälus. See on kultuuri (paljuski universaalne) bioloogiline allhoovus, mis peidab ennast lihas…
2 minutit
Alternatiividega ajalugu
Robert Cowley, Läinuks ajalugu teisiti. I ja II. Tõlkinud Toomas Taul. Varrak, 2003 ja 2007. 392 ja 496 lk.
Kes meist poleks kas või kord elus mõelnud võimalusele, et midagi oleks võinud minna hoopis teisiti. Näiteks oleks ju põhimõtteliselt saanud realiseeruda suur kooliaegne unistus näitlejakarjäärist. Kuid nagu kiuste pidi just sellel, koolilõpu aastal juhtuma nii,…
Kes meist poleks kas või kord elus mõelnud võimalusele, et midagi oleks võinud minna hoopis teisiti. Näiteks oleks ju põhimõtteliselt saanud realiseeruda suur kooliaegne unistus näitlejakarjäärist. Kuid nagu kiuste pidi just sellel, koolilõpu aastal juhtuma nii,…
4 minutit
Kommarid on õigustajatetagi pedestaalil
Paar aastat tagasi lisas Toomas Hendrik Ilves heakskiiduga särgiaktsioonile „Kommarid ahju!” uut hoogu küsimusele EKP liikmete vastutusest nõukogude võimu kuritegude eest: „Oleme ise korduvalt nentinud Venemaa kohta: kuni ta ei tunnista oma ajalugu ja teistele tehtud ülekohut, siis pole ka oodata, et ta muutub demokraatlikuks ja euroopalikuks riigiks. Aga kas see ei…
3 minutit
Teisitimäletamise asjus
Kuna Jüri Saar oma 30. novembril Sirbis ilmunud artiklis „Eesti lähimineviku tõlgendamine” mainis kuuel korral minu nime, siis olen sunnitud esitama mõned kommentaarid. Minu lugu „Põlvili või püsti?” ei kujuta endast mitte heast peast sündinud ”endise ideoloogiatöötaja lärmakat õigustust”, vaid Sirbi tellitud ajaloolaste T. Karjahärmi ja V. Sirgu uurimusele „Kohanemine ja vastupanu” retsensiooni. Seetõttu on ka…
1 minut
Avaliku ruumi asjus
Ruumist rääkimine puudub meie koolihariduses, kasvatuses ja vestlustes, ruumist rääkides oleme abitud.
Avalik ruum on ühiskondlik hüve. Me vajame kvaliteetset avalikku ruumi, nagu laps vajab ema ja jumala armastust. Ilma seda teadvustamata ja lausumata.
Avalik ruum on ühiskondlik hüve. Me vajame kvaliteetset avalikku ruumi, nagu laps vajab ema ja jumala armastust. Ilma seda teadvustamata ja lausumata.
6 minutit
Tõde on alati seotud objektiivsusega
Intervjuu filosoofiaprofessor Wolfgang Spohniga
Professor Wolfgang Spohn kuulub saksa kaasaegse filosoofia ning rahvusvahelise teadusfilosoofia kõrgliigasse. Sündinud 1950. aastal, õppis ta filosoofiat, loogikat, teadusteooriat ja matemaatikat Müncheni ülikoolis, peaasjalikult Wolfgang Stegmülleri juures, kes väärib meelespidamist ka seetõttu, et tõi Saksamaale tagasi analüütilise filosoofia, mis natside tõttu Ameerikasse tõrjuti. Stegmülleri instituudis promoveerus Spohn 1976. aastal…
Professor Wolfgang Spohn kuulub saksa kaasaegse filosoofia ning rahvusvahelise teadusfilosoofia kõrgliigasse. Sündinud 1950. aastal, õppis ta filosoofiat, loogikat, teadusteooriat ja matemaatikat Müncheni ülikoolis, peaasjalikult Wolfgang Stegmülleri juures, kes väärib meelespidamist ka seetõttu, et tõi Saksamaale tagasi analüütilise filosoofia, mis natside tõttu Ameerikasse tõrjuti. Stegmülleri instituudis promoveerus Spohn 1976. aastal…
6 minutit
Raamatuid Tammsaarelt ja Tammsaarest aastal 2007
Nii „Kõrboja peremehe” kui ka „Ma armastasin sakslast” puhul on otse hämmastav, kui visalt vaadatakse mööda nende romaanide seosest eestlaste rahvusliku ajaloo ja identiteedi probleemidega.
4 minutit
Konservatiivne revolutsioon
Kriteeriumi suund on tähtis seetõttu, et ta näitab, et maailmas mõeldakse ka teistmoodi ja teistelt alustelt, kui oleme oma igapäeva postmodernistlikus kudrutamises harjunud.
Kriteerium. Valitud artikleid 2006–2007. Toimetaja Peeter Helme, Tallinn 2007. 191 lk.
Kriteerium. Valitud artikleid 2006–2007. Toimetaja Peeter Helme, Tallinn 2007. 191 lk.
3 minutit
Doris Kareva – uhke eesti keele ja
Kaks aastat tagasi ilmus Eesti ühe populaarseima luuletaja Doris Kareva luulekogu „Aja kuju” (Verb). Raamat osutus lausa fenomenaalseks menukiks ning tekitas elavat huvi ka kriitikute seas. Just äsja ilmus aga poelettidele lakooniliselt kujundatud luuleraamat „Lõige” (Verb), sel aastal juba teine Kareva raamat (esimene oli samuti Verbi märgi all ilmunud artiklikogu „Tähendused”). Uue kogu…
5 minutit
Eesti keele- ja kultuuriruum
Kas me anname käest oma viimase kaitseliini?
Vabadussõjas taandumise lõppu tähistav mälestuskivi Jägala jõe Valkla silla juures. Kuupäev 3. I 1919 märgib vabastuspealetungi algust.
Vabadussõjas taandumise lõppu tähistav mälestuskivi Jägala jõe Valkla silla juures. Kuupäev 3. I 1919 märgib vabastuspealetungi algust.
6 minutit
„Ma armastan oma perekonda”
Intervjuu Marko Mäetammega, kes esindas tänavu Eestit Veneetsias ja kellel oli äsja Hobusepeas näitus.
21. XI lõppes järjekordne Veneetsia biennaal, seekord juba 52. Ka Eestile oli see oluline, sest kümme aastat tagasi, 1997. aastal, oli eesti kunst Veneetsia biennaalil esimest korda riigi tasandil väljas. Tollal küll ilma paviljoni või galerii kaitsvate seinteta Giardini lähedal…
21. XI lõppes järjekordne Veneetsia biennaal, seekord juba 52. Ka Eestile oli see oluline, sest kümme aastat tagasi, 1997. aastal, oli eesti kunst Veneetsia biennaalil esimest korda riigi tasandil väljas. Tollal küll ilma paviljoni või galerii kaitsvate seinteta Giardini lähedal…
9 minutit
Uudiseid Moskvast
Aruanne ministeeriumile
Dmitri Vrubel, Victoria Timofejeva. 2007. Maal oli väljas Vinzavodis fondi ArtChronica asutatud Kandinski-nimelise kaasaegse kunsti preemia kandidaatide näitusel (ainus koht, kus Putini õukonnale suunatud kriitikat nägime).
Dmitri Vrubel, Victoria Timofejeva. 2007. Maal oli väljas Vinzavodis fondi ArtChronica asutatud Kandinski-nimelise kaasaegse kunsti preemia kandidaatide näitusel (ainus koht, kus Putini õukonnale suunatud kriitikat nägime).
4 minutit
JUKEBOX – KUUEKÜMNENDAD – THE beatles
Kui Hitler oleks elanud 60ndatel, poleks saksa tüdrukud lubanud tal pommitada Londonit juhul, kui seal oleks olnud The Beatles.
7 minutit
Kuidas armastada fantoomi?
Christinet (Hanna-Liina Võsa) tõmbab Fantoomi (Chalice) poole salapära. pressifoto
Linnahalli „Fantoom” on lavastus, mis püüab võita korraga kahes kategoorias: laia publiku menu ja tõsise professionaalsuse vallas. See on võimalik, aga raske, sest mingid käärid ikka tekivad. Ning seda on antud projektist näha. Plusspoolel särab näitlejate valik ja meie noore muusikateatri lavastaja osalus.
Linnahalli „Fantoom” on lavastus, mis püüab võita korraga kahes kategoorias: laia publiku menu ja tõsise professionaalsuse vallas. See on võimalik, aga raske, sest mingid käärid ikka tekivad. Ning seda on antud projektist näha. Plusspoolel särab näitlejate valik ja meie noore muusikateatri lavastaja osalus.
3 minutit
„Aida” Metropolitanis
Giuseppe Verdi „Aida” on ooperimajade repertuaari kaunistanud 1871. aastast, maailma esiooperiteatris on „Aida” laval 1891. aastast. 27. X etendus oli „Aida” 1099. etendus Metis – teatris, kus kõik on paigas ja läbi mõeldud ning ooperielamus alati garanteeritud. Nii ka „Aidas”, mille hiilgava solistide koosseisu moodustasid Peterburi Maria teatri metsosopran Olga Borodina Amnerisena, Roomast pärit, korduvalt La…
4 minutit
Pöff muusikas
Michael Nyman andis oma ansambliga Tallinnas kontserdi. netifoto
Tänavune Pimedate Ööde filmifestival oli muusikaliselt eriti rikkalik. Oli mitmeid otseselt muusikaga seotud filme ning festivali avalöök kulges suuresti grand old man Michael Nymani tähe all, kes tuli Tallinnasse oma ansambliga.
Tänavune Pimedate Ööde filmifestival oli muusikaliselt eriti rikkalik. Oli mitmeid otseselt muusikaga seotud filme ning festivali avalöök kulges suuresti grand old man Michael Nymani tähe all, kes tuli Tallinnasse oma ansambliga.
4 minutit
Austusavaldus Buxtehudele
Kontserdisarjas „Akadeemiline kammermuusika” MARJU RIISIKAMP (klavessiin) Kadrioru lossis 1. XII.
Tänavu tähistab maailm taani-saksa helilooja Dieterich (Dietrich, Diderik) Buxtehudega (1637–1707, pildil) seotud tähtpäevi: 370 aastat sünnist ja 300 aastat surmast. Helilooja teoste kataloogis „Buxtehude-Werke-Verzeichnis” (BuxWV) on kasutatub siiski eesnime varianti Dietrich.
Tänavu tähistab maailm taani-saksa helilooja Dieterich (Dietrich, Diderik) Buxtehudega (1637–1707, pildil) seotud tähtpäevi: 370 aastat sünnist ja 300 aastat surmast. Helilooja teoste kataloogis „Buxtehude-Werke-Verzeichnis” (BuxWV) on kasutatub siiski eesnime varianti Dietrich.
3 minutit
Täna räägime läti keelt!
„Riia kaitsjad” on kõigi aegade kalleim Läti film, mis läks maksma ca 50 miljonit krooni. Temaatika poolest on sellele lähedane meie „Nimed marmortahvlil”.
5 minutit
Kosmopoliit ja patrioot
12 vandemehe psühholoogiline mudamaadlus Nikita Mihhalkovi filmis „12”. kaader filmist
Tänavu jõudsid meie idanaabri kinodesse ja videolevisse Nikita Mihhalkovi „12” ja Andrei Kontšalovski „Sära”. Nagu tavaliselt, ülistati ühe venna uusimat filmilavastust taevani (linateos kandideerib parima võõrkeelse filmi Oscarile), teise venna puhul (kelle „šedööver” teataval põhjusel PÖFFile ei jõudnudki) kehitati enamasti õlgu.
Tänavu jõudsid meie idanaabri kinodesse ja videolevisse Nikita Mihhalkovi „12” ja Andrei Kontšalovski „Sära”. Nagu tavaliselt, ülistati ühe venna uusimat filmilavastust taevani (linateos kandideerib parima võõrkeelse filmi Oscarile), teise venna puhul (kelle „šedööver” teataval põhjusel PÖFFile ei jõudnudki) kehitati enamasti õlgu.
3 minutit
PÖFF käib vaikselt edasi
Hiina režissööri Wong Kar-Wai filmi „Minu mustikakarva ööd“ saab Eestis vaadata 28. detsembrist kinos Sõprus. kaader filmist
PÖFF on selleks aastaks jälle läbi saanud, korraldajad on statistika kokku löönud ja tulemuseks saanud, et ka sel aastal on kohaliku filmifestivali populaarsus rahva seas kasvanud. Pikki pimedaid õhtuid ja öid veetis kinosaalides üle 50 000 vaataja.
PÖFF on selleks aastaks jälle läbi saanud, korraldajad on statistika kokku löönud ja tulemuseks saanud, et ka sel aastal on kohaliku filmifestivali populaarsus rahva seas kasvanud. Pikki pimedaid õhtuid ja öid veetis kinosaalides üle 50 000 vaataja.
2 minutit
