Looming 2007, nr. 8
Looming 2007, nr. 8Haikusid Andres Ehinilt. Tugev novell Eeva Pargilt. Vahvad luuletused Asko Künnapilt. Võib-olla just seoses tõsiasjaga, mille kohaselt on Eesti selle sügise Göteborgi messi peakülaline, on Künnapilt ilmunud lk 1139 luuletus “Rootsi luuletaja Göteborgi raamatumessil”, mille sisuks on hulk silpe “myg” ja lõppjäreldus: “Palun, ära sure/ sinna lavale!/ Palun, jõua ikka/ luuletuse lõpuni!” Kalle Käsper…
1 minut
“Tallinna literaatide varandusinventarid 18. sajandil” kaante vahel
Kirjastuse Estopol väljaandel ja Tallinna ülikooli kunstide teaduskonna toel ilmus sel nädalal viieköitelise saksakeelse allikapublikatsiooni “Tallinna varandusinventarid 18. sajandil” viimane mahukas köide.
Tallinna Linnaarhiivi fondides paiknevate hindamatute arhivaalide üks oluline osa on nüüd täielikult publitseeritud. Viie saksakeelse köite kogumaht on 1800 lehekülge. Sari loob uue aluse Tallinna…
Tallinna Linnaarhiivi fondides paiknevate hindamatute arhivaalide üks oluline osa on nüüd täielikult publitseeritud. Viie saksakeelse köite kogumaht on 1800 lehekülge. Sari loob uue aluse Tallinna…
1 minut
Lisandusi teadetele lätieestlaste elust
Tore, et mõnedel entusiastlikel Läti eestlastel on jätkunud jõudu ja pealehakkamist jäädvustada omaenda ajalugu ja tänapäeva trükisõnas. Eestlased Lätist ja Eestist, keda seob ühine Läti-lembus, on selle ulatusliku ettevõtmisega kenasti hakkama saanud: Tallinna kirjastuses Välis-Eesti nägi trükivalgust kaksköitmiku “Eestlased Lätis” esimene raamat, rohkem kui 300-leheküljeline piltidega üllitis.
Raamatus kirjeldavad Läti eestlased ise eestlaste…
Raamatus kirjeldavad Läti eestlased ise eestlaste…
2 minutit
Vello Lattik 15. IX 1935 – 30. VIII 2007
30. augustil lahkus elavate kirjast viljakas kirjanik ja publitsist Vello Lattik. 1935. aastal Tartus töölisperes sündinud Vello Lattik lõpetas 1961. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja 1984. aastal Moskvas Gorki-nimelised kirjanduskursused ning töötas pikka aega Viiratsi Gagarini-nimelises näidissovhoostehnikumis juristi, ökonomisti ja töölisena. Ent tema ametite reas on ka perekonnaseisuaktide büroo juhataja, insener, katlamasinist,…
1 minut
Mikiver – elus, ent võõras
Mikiveri peale mõteldes näib praegu domineerivat filmist “Mikk” tuttav stiil, milles on esiplaanil geenius ja tema veidrused, joomad ja naised.
Mikk Mikiver. Kaader filmist “Mikk”.
Mikk Mikiver. Kaader filmist “Mikk”.
5 minutit
Kommunismi viimane ohe
Vaevalt on ükski teine raamat Eestis Magnus Ilmjärve “Hääletu alistumise” järel saanud sedavõrd ägeda rünnaku osaliseks nagu Väino Sirgu ja Toomas Karjahärmi “Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987”. Sirbis on üksteise järel ilmunud Jaak Alliku ja Rein Ruutsoo arvustus, mis teevad selle maatasa. Ausalt öeldes on sellist pahameelt raske mõista. Tegemist on sedavõrd ulatusliku teemaga, et…
8 minutit
Luuletamise kunst
Eestis luuletatakse palju. Olin seda varemgi kuulnud inimestelt, kes on olnud luulevõistluste žüriides; tänavu kevadel oli mul seesama kogemus, ja kõik kuuldu leidis kinnituse. Luuletusi kuhjus nagu murdu, nende lugemine oli omaette töö – vist esimest korda minu elus. Paratamatult hakkasin mõtisklema, mida tähendab tänapäeval luuletamise kunst.
3 minutit
Tähelepanu, mnemoturniir!
Monumendisõjad ei leia aset vaid Tallinnas. 1700. aastal peetud Narva lahingu auks 1936. aastal püstitatud, 1944. aastal hävitatud ning 2000. aastal uuesti avatud ja endisest asukohast lahingu oletatavas toimumispaigas piirijõe äärde kolinud nn. Narva lõvi monumendi saagat tutvustas TLÜ suvekoolis Nottinghami Trenti ülikooli museoloogia ja memoriaalkunsti ekspert Stuart Burch. Stuart Burch
Jälgides viimasel ajal järjest rutiinsemas…
Jälgides viimasel ajal järjest rutiinsemas…
4 minutit
Sulev Vahtre 7. VII 1926 – 31. VIII 2007
Igaviku teele on läinud Tartu ülikooli ajalooprofessor Sulev Vahtre, möödunud poolsajandi Eesti mõjukamaid ajaloolasi ja õpetajaid. Ülimalt mõtestatud tegevus Eesti ajaloo uurija ja tutvustajana tegi temast laialt tuntud ja hinnatud teadlase mitte ainult meil vaid ka kaugel väljaspool Eestit.
Pärit sügavate juurtega Laiuse kandi talupojaperest Põhja-Tartumaal, saatis teda sealt kaasa saadud rahvuslik-kristlik vaim,…
Pärit sügavate juurtega Laiuse kandi talupojaperest Põhja-Tartumaal, saatis teda sealt kaasa saadud rahvuslik-kristlik vaim,…
2 minutit
Mälusümpoosion ja -suvekool Tallinna ülikoolis
Tallinna ülikoolis leidis kesksuvel aset kaks mälule pühendatud rahvusvahelist üritust. 25. ja 26. juulil toimus Käsmu meremuuseumis sümpoosion “Kellele kuulub mälu? Mäletamise jõud” (“Who Owns Memory? The Power of Remembrance”), kus arutleti mälu ja võimu suhete üle. Mõttevahetusest võtsid osa kultuuriajaloolane Peter Burke (Cambridge’i ülikool), antropoloog Maurice Bloch (Londoni majanduskool), Ida-Euroopa…
1 minut
Tantsud kustuvate tulukestega
Šveitser Theo ja arhitekt Maureri naise Ulvi üürike põkkumine “Sügisballis”. pressifoto
Eile esilinastus Veneetsia filmifestivalil Veiko Õunpuu mängufilm “Sügisball”. Arvatavasti ei saa allakirjutanugi päris täpselt juhtunu mõõtkavast aru. Kuid filmi näinuna võib tõdeda, et Õunpuu on üks neid siinseid filmitegijaid, kelle teose lõppedes ei pea enam tõdema, et “eesti filmi kohta päris hea”, vaid võib piirduda…
Eile esilinastus Veneetsia filmifestivalil Veiko Õunpuu mängufilm “Sügisball”. Arvatavasti ei saa allakirjutanugi päris täpselt juhtunu mõõtkavast aru. Kuid filmi näinuna võib tõdeda, et Õunpuu on üks neid siinseid filmitegijaid, kelle teose lõppedes ei pea enam tõdema, et “eesti filmi kohta päris hea”, vaid võib piirduda…
1 minut
Praegust mälubuumi iseloomustab utoopiliste tulevikuvisioonide puudumine
Intervjuu Jeffrey Olickuga
Sotsioloogiadoktor ja Tallinna ülikooli humanitaarinstituudi dotsent Siobhan Kattago ning Virginia ülikooli sotsioloogia- ja ajalooprofessorJeffrey Olick. Priit Palomets
Sotsioloogiadoktor ja Tallinna ülikooli humanitaarinstituudi dotsent Siobhan Kattago ning Virginia ülikooli sotsioloogia- ja ajalooprofessorJeffrey Olick. Priit Palomets
11 minutit
Kes joob minu pere viina?
Meedia vahendab meile iga päev suurtes kogustes absoluut- ja suhtarve. Paraku ei ole vist suuremat osa andmete pakkujatestki õpetatud neid serveerima nii, et neist tarvitajal praktilist kasu oleks ja need ainult emotsioone ei toidaks. Hullem on lugu, kui valitsus hakkab kummaliste, vigaste või avamata taustaga arvude alusel tõsiselt riigi poliitikat kujundama.
Uue kooliaasta eelõhtul erutas riigikontroll…
Uue kooliaasta eelõhtul erutas riigikontroll…
3 minutit
Mineviku etendamine ja kollektiivne mälestamine
Tänapäeva üks tuntumaid ajaloolasi, Cambridge’i ülikooli emeriitprofessor Peter Burke esinemas 26. juulil TLÜs. Krista Männa
7 minutit
Asja pärast Brasiilias
Maailmas on vähe kaugeid paiku, kuhu olen tundnud endal päriselt “asja” olevat. Muidugi – mis võiks olla kus tahes reisimise vastu! Kuid näha tükikest Brasiiliat – selleks tundsin motiveeritud ihalust juba aastate eest. Ajapikku põhjendusi lisandus ja ühel hetkel sai mõõt täis. Esiteks muutus üha tungivamaks vana soov nuuskida väheke ringi neis paigus, kus sajandi keskpaiku…
6 minutit
Pastor Seiderist luuletaja Tammeni
Novellide kirjutamist pole Mats Traat võtnud sekundaartegevusena. Ning kui keegi arvab, et need on tekkinud romaanidest vabaks jäänud ainesejääkidest, siis nii see ei ole.
raigo pajula / eesti päevalehtKunagi “Kohviubadega” esimese Tuglase novelliauhinna saanud Mats Traat on tänaseks novellistina liikunud isikukeskselt, psühholoogilise realismi laadis teostatud lühiproosalt ajalooliste novellide juurde. Muidugi pole inimene neist kusagile kadunud,…
raigo pajula / eesti päevalehtKunagi “Kohviubadega” esimese Tuglase novelliauhinna saanud Mats Traat on tänaseks novellistina liikunud isikukeskselt, psühholoogilise realismi laadis teostatud lühiproosalt ajalooliste novellide juurde. Muidugi pole inimene neist kusagile kadunud,…
4 minutit
Fragmente taevase laega labürindist
Walter Benjamin, Ühesuunaline tänav. Tõlkinud Katrin Kaugver. Loomingu Raamatukogu 2007, nr 25-26. 72 lk.
Paar aastat tagasi toimunud kirjandusfoorumil “Paabeli raamatukogu” sõnastas Peeter Laurits päris täpselt ühe raamatute lugemise ideaalidest, nimetades seda ise “labürintlikuks lugemiseks”. Kunstnik räägib sellest muu hulgas ka nii: “Raamat tekitas mõtteid ja küsimusi, neile sai vastuseid ja riime teistest raamatutest.…
Paar aastat tagasi toimunud kirjandusfoorumil “Paabeli raamatukogu” sõnastas Peeter Laurits päris täpselt ühe raamatute lugemise ideaalidest, nimetades seda ise “labürintlikuks lugemiseks”. Kunstnik räägib sellest muu hulgas ka nii: “Raamat tekitas mõtteid ja küsimusi, neile sai vastuseid ja riime teistest raamatutest.…
6 minutit
Kaasaegne kunstiõpetus, uks praegusesse ülevisualiseeritud maailma
Heidelbergi pedagoogikaülikooli kunstiõpetamise tudengid tegid ühe Saksa telekanali tellimusel kongressist filmi. Nad kutsusid õpetajad maalima, kuid vähesed olid nõus. Vasakpoolse maali tegi Tõnu Talve. Heidelbergi tudengitele oli aga Eesti täiesti tundmatu paik. Võib-olla oli see pelgalt juhus, kuid me peame veel rohkem nähtaval olema nagu visuaalse kunsti…
9 minutit
Kuninga naasmine
jaan klõšeiko
Siim-Tanel Annuse kahekümne aasta taguse performance’i kordus 24. augusti hilisõhtul oli tänavuse kunstisuve kaunis lõppakord. Kuid kaugeltki mitte ainult: selles avaldus midagi sümptomaatilist kogu praeguse aja kohta.
Siim-Tanel Annuse kahekümne aasta taguse performance’i kordus 24. augusti hilisõhtul oli tänavuse kunstisuve kaunis lõppakord. Kuid kaugeltki mitte ainult: selles avaldus midagi sümptomaatilist kogu praeguse aja kohta.
3 minutit
Jagatud kriisid
Tanja Nellemann Poulsen. Võrdsuse korraldamine, ühtsuse paradoks ja aususe kompromiss; samad žestid – samad stsenaariumid? 2007. Installatsioon. 2xTeet Malsroos
Kuraatorid tutvustavad IV “Ars Baltica” fotokunstitriennaali kui näitust, kus vaatluse all praeguses ühiskonnas toimuvate muutuste põhjustatud probleemid ja hirmud. Need muutused, mida läänes tajutakse heaoluühiskonna kriisina ja idas kapitalismile ülemineku kõrvalnähtudena, põhjustavad nii siin kui seal sarnaseid reaktsioone: ebakindlust,…
Kuraatorid tutvustavad IV “Ars Baltica” fotokunstitriennaali kui näitust, kus vaatluse all praeguses ühiskonnas toimuvate muutuste põhjustatud probleemid ja hirmud. Need muutused, mida läänes tajutakse heaoluühiskonna kriisina ja idas kapitalismile ülemineku kõrvalnähtudena, põhjustavad nii siin kui seal sarnaseid reaktsioone: ebakindlust,…
3 minutit
“Fidelio”, Beethoven ja Kaljuste
“Fidelio” lavastus kummutas kivistunud müüte. pressifoto
Looduse mängud Viinistu taevalaotuses – raskete-tumedate pilverünkade servad peegeldamas loojuva päikese leegitsevat purpurit ning kõrval ka paljulubavat sinitaevast – olid ühel meelel “tormi ja tungi” meeleoludega, mis hoovasid sel õhtul Beethoveni muusikast. Tõnu Kaljuste oma viimaste aegade sõna otseses mõttes vastutuules liikuvate ettevõtmistega on muusikasõpradele kindlasti magnet: Viinistusse…
Looduse mängud Viinistu taevalaotuses – raskete-tumedate pilverünkade servad peegeldamas loojuva päikese leegitsevat purpurit ning kõrval ka paljulubavat sinitaevast – olid ühel meelel “tormi ja tungi” meeleoludega, mis hoovasid sel õhtul Beethoveni muusikast. Tõnu Kaljuste oma viimaste aegade sõna otseses mõttes vastutuules liikuvate ettevõtmistega on muusikasõpradele kindlasti magnet: Viinistusse…
3 minutit
KÕLAKODA – Inimene ei ole veel planeetide kõla kuulanud
Kujutame hetkeks ette, et õhk Maal kaob. Ja et juhtub ime ning me ei lämbu, nagu peaks, ja lennukid ning linnud ja liblikad ei kukugi alla. Kuid mis siis juhtuks kõlakodadega? Kõlakojad kaotaksid oma mõtte, olgu need siis lauluväljakutel või viiulikastide küljes. Sest kui õhk kaob, ei levi ka…
3 minutit
Iidselt ja tänapäevaselt tantsiv Hiina
Festival “Orient”: Hiina TIANJINI MUUSIKA- ja TANTSUTEATRI kava “Purpurne bambus” RO Estonias 30. VIII.
Hiina tsivilisatsioon on juba seetõttu tähelepanuväärne, et on suutnud säilitada oma ligi nelja tuhande aasta vanuse kultuuritraditsiooni läbi lugematute ajalooliste kataklüsmide, iseäranis läbi Mao Zedongi aegse kõikehävitava košmaari XXI sajandini välja. Ja vägagi elujõuliselt, mida näitavad kas või lugematud chinatown’id…
Hiina tsivilisatsioon on juba seetõttu tähelepanuväärne, et on suutnud säilitada oma ligi nelja tuhande aasta vanuse kultuuritraditsiooni läbi lugematute ajalooliste kataklüsmide, iseäranis läbi Mao Zedongi aegse kõikehävitava košmaari XXI sajandini välja. Ja vägagi elujõuliselt, mida näitavad kas või lugematud chinatown’id…
2 minutit
Schiff Beethoveni gigantses mastaabis
20. ja 23. VIII toimus Helsingi Finlandiatalos kaks klaveriõhtut, kus András Schiff viis lõpuni Ludwig van Beethoveni 32 klaverisonaadist koosneva tsükli. Aega oli ta selleks varunud neli aastat, igal aastal kaks kava. Sonaate mängis ta kronoloogilises järjekorras ja laval oli jälle ta isiklik pill. Seekordse kava ja saali jaoks oli ta pidanud Bösendorferi kõlaomadusi…
3 minutit
Fraktaalne algoritm
Pealkirjas toodud matemaatilise termini sain kätte eelmisel kolmapäeval Eestit külastanud Oslo Filharmooniaorkestri kavalehelt. Selline asi olevat norra helilooja Rolf Wallini (1957) matemaatiline meetod, millel põhineb tema loomingus nii meloodia kui harmoonia. Kuna matemaatika on teadus, millesse tuleb suhtuda surmtõsiselt, siis peaks teadma vähemalt ligikaudseltki, mis on fraktaalne algoritm.
Algoritmiga on asi lihtsam, see on “võti” ehk lahenduseeskiri, millega…
Algoritmiga on asi lihtsam, see on “võti” ehk lahenduseeskiri, millega…
2 minutit
Kaks elunägemist Edinburghi rahvusvaheliselt filmifestivalilt
Ortodoksi kloostri asutamine Taanis ja Michael Moore’i jälitamine.
7 minutit
Film, mille peale naera kas või kõveraks
Meie maavillase ja USA “peene” kultuuri segamisel juhtuks see, et Toots oleks salaagent ja õpetaja Laur CIA niiditõmbaja peakorteris Langleys.
CIA mustatööässad Bourne (Matt Damon) ja Desh (Joey Ansah). KAADER FILMIST
CIA mustatööässad Bourne (Matt Damon) ja Desh (Joey Ansah). KAADER FILMIST
4 minutit
Vene telesarjad sõnaga Sirbis (XII)
“Mjortvõje duši” (Mosfilm-Gosteleradio, 1984), draamasari, 5 jagu, 393 minutit. Stsenarist ja režissöör Mihhail Šveitser, operaator Dilšat Fatjuhhin. Osades Aleksandr Trofimov (Nikolai Gogol), Aleksandr Kaljagin (Tšitšikov), Vjatšeslav Nevinnõi (Sobakevitš), Innokenti Smoktunovski (Pljuškin), Vitali Šapovalov (Nozdrev), Juri Bogatõrjov (Manilov), Tamara Nossova (Korobotška), Aleksei Zaitsev (Selifan), Valeri Zolotuhhin (kapten Kopeikin) jt.
“Delo o mjortvõh dušah” (Telekompanija…
“Delo o mjortvõh dušah” (Telekompanija…
2 minutit
