Kõik me oleme kogenud luterliku jutluse pehmet väge. Enamasti algab see mingi kirjakoha, piiblist pärit loo või selle katkendi esitamisega, millele järgneb manitsev-hoiatav tõlgendamine. Jutluse maagiat toetab erinemine argikõnest, monotoonselt ninahäälne, hüpnootiline intoneerimine – teatrikunstiga lähedane artistlik võte. Tähelepanuväärseim on lugude võime saavutada kõikehõlmav tähendus ja totaalne mõjujõud.
PÕHJAMAADE SÜMFOONIAORKESTRI hooaja avakontsert
CD ANDRES UIBO “Apocalypsis Symphony”: Andres Uibo (orel), Aivars Kalējs (orel) ja Aare Tammesalu (tšello). Salvestatud Riia toomkirikus, © 2006 Eres.
Eesti Arhitektide Liidu eestseisus võttis 2. novembril 2006 toimunud eestseisuse istungil vastu otsuse vaidlustada halduskohtus Sakala keskuse lammutusluba. EAL on seisukohal, et kehtivas detailplaneeringus ette nähtud Sakala keskuse säilitamine on ühtlasi ülekaalukas avalik huvi ning lammutusloa väljastamine linnavalitsuse poolt ei ole õiguspärane. Samuti oli EALi osalusel korraldatud arhitektuurivõistluse tingimuseks Sakala…
Kierkegaardi järgi on objektiivne mõte, erinevalt subjektiivsest, huvitu omaenese eksistentsi suhtes.
Eesti riigi ja munitsipaalvõimude poole
Yutangi raamat annab aimu, kui veider tundub meie
maailm väljastpoolt.
Näitus “Loodusfoto 2005” Kumus kuni 12. XI.
On lahkunud skulptor Signe Mölder. Kaasaegsed mäletavad teda koos lahutamatu abikaasa Arseni Möldriga osalemas pea kõikidel kunstiüritustel, konverentsidel ja suurnäituste avamistel. Ent Signe Mölder oli ka osaline Emakeele Seltsi ettevõtmistes ja innukas muusikasõber. Lähiaastaist on jäänud meelde tema ühisnäitus abikaasaga Eesti Rahvusraamatukogus ning avatud ateljeepäevad Tallinna Kunstihoones.
Selgitusi annab Eesti Keele Instituudi grammatika- ja keelekorraldussektori teadur SIRJE MÄEARU.
Mängufilm kultusbändi Rolling Stones asutajast Brian Jonesist. “Stoned”/“Rolling Stones”, 2005, 102 min. Režissöör Stephen Wolley, stsenaristid Neal Purvis ja Robert Wade. Osades Leo Gregory (Brian Jones), Monet Mazur (Anita Pallenburg), Paddy Considine (Frank Thoroughgood), David Morrissey (Tom Keylock), Luke de Woolfson (Mick Jagger), Amelia Warner (Janet). Linastus Tallinna Kinomajas.
Ootamatult on lahkunud näitleja ja lavastaja Dajan Ahmet.
Nikolai Baturin, Sõnajalg kivis. Eesti Raamat, 2006. 192 lk.
Räägitakse üht lugu. Kui Eesti ülemnõukogu oli vastu võtnud iseseisvusdeklaratsiooni ja Pika Hermanni otsa oli tõmmatud üle pika aja sinimustvalge lipp, otsustas üks perekonnapea Tallinn-Nõmme kandis, et nüüd tuleb küll minna õue ja koos kõigi teistega rõõmustada. Pereisa viskas pintsaku selga ja tõttas trepist alla. Tänavale jõudes ei märganud ta…
Nikolai Baturini viimane romaan tuletas mulle meelde ühe teise hiljuti loetud teose, nimelt tšehhi kirjaniku Karel Čapeki iroonilise ulmeka “Sõda salamandritega” (“Válka s mloky”). Mõistagi pole need raamatud põrmugi ühe vitsaga löödud: kui romaani “Sõnajalg kivis” peateema on üksikisiku saatus ja sellega leppimine, siis Čapek vaagib oma kriitilises teoses põhiliselt…
Üksnes vanakurat teab, kui palju on Venes loomingulisi ideid jäänud sunnitult realiseerimata. Igatahes – lugematu arv, mustmiljon! Iseäranis on kahju, et Eisensteinil jäi filmikeelde tõlkimata Joyce’i “Ulysses”. Valmisolek selleks teoks oli olemas nii kirjanikul kui režissööril. Joyce olla kinnitanud, et teab maailmas vaid kaht kineasti, kes on võimelised ta suurromaani…
Teatreid kontrollivad kohalikud omavalitsused ehk valitsevad parteid.
Romaani headus sõltub suuresti võimest veenda lugejat. See eeldab teose vastavust autori taotlustele. Samas on täiesti ükskõik, kas veenvus, autori loodud maailma usutavus, vastab meid ümbritsevas maailmas kehtivatele reeglitele või on see saavutatud mingite muude vahenditega. Olgu nendeks sürrealism, absurd, stereoskoopilisus või miski muu – oluline on vahendite terviklikkus. Tõsi,…
Laulatusest pulmadeni ja neitsilikkusest Poolas
Etendust ei fikseerita ega vormistata, see kujuneb ja kaob kordumatuna
Tanel Veenre “Ehted, mida ei ole” Hopi galeriis 20. X – 7. XI.
Jüri Arrakust vestlevad Eero Epner ja Andreas Trossek.
Viinavabrikandid on puhtakujulised kultuuriinimesed. Ainuüksi alkoholiaktsiisi ja kultuurkapitali kaudu on loojad ja viinavabrikandid nagu nabanööri pidi seotud. Pole ainult lõplikult selge, kumb on ema ja kumb loode, muna ja kana probleem on veel lahendamata. Kaalukauss kaldub aina kindlamalt vabrikantide poole. Nemad oleksid ju ilma loojate abita ka olemas, loojaid viinatootmiseta…
Anders Härmi kuraatorinäitusest “Kuritöö ja karistus” Tallinna Kunstihoones kuni 10. XII.
Traditsioonilised graafikatehnikad ei ole stagneerunud ega kuhugi kadunud.
Oleks väga veider, kui Saaremaal leiduks oma Tartu maantee. Maailma ainukene Keeleuuenduse maantee võiks olla seal vabalt, sest piki Kuivastu – Kuressaare vana postmaanteed liikusid palju kordi nii Johannes Aavik kui Villem Ridalagi. Tartu maanteed pole ka näiteks Mõisakülas, kust otseteed Tartusse ei tule.
Missugune tulevik ootab nüüd Estonia talveaeda?
Mõelge, kui palju on teile huvi pakkunud Slovakkia, Nepali või Benini välispoliitika. Siis mõistate, kui palju maailmas jälgitakse Eesti välispoliitikat.
Küll oleks mõnus jäädagi kahekümneaastaseks!
Ricky Nelson