“Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks,” kõlas umbkaudu saja aasta eest Noor-Eesti liikumise moto. Eurooplaste ühisosa ja erinäolisuse piir ning sellel tasakaalu hoidmine pole seejuures mitte üksnes Eesti mure, vaid mõlgub meeles teistelgi Euroopa rahvastel.
On lahkunud akvarellist ja paljude lasteraamatute illustraator Margareta Fuks.
Peterburis oskustöölise perekonnas sündinud Margareta Fuks jõudis Eestisse oma sünniaastal 1921. Ta lõpetas Tallinnas 1935. aastal vene algkooli ning asus edasi õppima Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal. 1940 ? 41 õppis ta Tallinnas Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis ning…
Elavate kirjast on lahkunud Gunnar Kilgas, teenekas lavastaja ja näitleja. Tema alati tasakaalukalt ja rahumeelselt häälestatud visa hing vabanes raske haiguse pikkadest piinadest 6. augusti ööl. Meie seast on hakanud tasapisi kaduma see vana töökultuuriga teatripõlvkond, kelle lapsepõlv jäi veel eelmise Eesti Vabariigi aega, noorukiaastad möödusid sõja jalus ning kelle…
Teater ja turism käivad käsikäes. Tänu teatrile oleme tutvunud Eesti hästi säilinud looduse ja tähendusrikaste kohtadega. Vaevalt et näiteks ?Soolaevata? oleksin juhtunud Soontagana maalinna, mis oma lagastamata looduse ja ajaloolisuse poolest mõjus kuidagi väga võimsalt (seal mängitud teatriga on pisut teised lood). Ja ei tea, millal ilma suunava ?Taarkata? oleksin…
Keskkonda hindav teater on pärimusteatri esimese lavastusega jõudnud massidesse
Skandaalne Dresdeni teatri ?Kangrud?
Täna esietendub Kadrioru ujumisbasseinides esimene ?Seitse samuraid?, ülehomme kell 12 teine. Kumba soovitate inimesele, kes läheb teatrisse üleüldse esmakordselt?
16. ? 31. augustini toimub Ganuti gildi saalis Augusti tantsufestival. Mis eesmärki festival kannab ja kas võib näha selle aasta festivalil midagi sellist, mida kohalik tantsusõber pole varem siin näinud?
KUNST
Tähesadu Kunstihoones Täna kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones Briti Nõukogu loodud näitus ?Supernoova?. Briti viimase aja kunstis on täheldatud varajase formalismi taaselustumist: kunstnikud soovivad näha, kuidas see võiks ka tänapäevas funktsioneerida. Caroline Douglase kuraatoriprojekt käsitlebki modernistliku maali, peamiselt abstraktsionismi muutumist ja mugandumist XXI sajandi medialiseeritud maailmas, pidades silmas urbanistliku…
Mineviku maailmapildi rekonstrueerimine nõuab empaatiat ja sümpaatiat.
Empiiriline reaalsus ilmub iga vaatleja jaoks eri kujul: korrektor ja poeet näevad ühel ja samal leheküljel erinevat. Pole võimalik märgata ühtki tõika, kui puudub nende valiku süsteem. Ajaloolist fakti kui asja iseeneses pole olemas. Iga ?fakt? on ühtlaselt voolava aja seiskamine, rohkem või vähem…
Eestlase suhtumine oma keelde ja kõigesse rahvusega seotusse on ambivalentne.
Millele tugineda propagandasõjas Venemaaga?
Ilmad on vihmaseks läinud ja linnas on märgata liikide rännet. Hommikul ei olnud Kristiine keskuse ees paiknevasse ühistranspordi ootepaviljoni vihma eest varjule minna võimalik: pingil külitas rahumeelselt hommikutualetti sooritav (kärnas ihu kratsiv) asotsiaal. Õhtul kontserdilt tulles Inglise kolled?i ees ? sama lugu. Mõlemal juhul hoidis paviljoni ümber bussi ootav inimmass…
Eestis ei ole tekkinud tugevat sotsiaaldemokraatiat. Miks? Esimene vastus kõlab: ühiskonnas puudub tugeva sotsiaaldemokraatliku erakonna järele nõudlus. Teine vastus: sotsid pole enda hulgast leidnud või enda hulka meelitada suutnud karismaatilist juhti. Kolmas vastus: too erakond on oma liitumiste ning nimevahetustega olnud häirivalt muutlik ? veereva kivi selga sammal ei kasva.
Küsimuse peale, miks Eestis ei ole seni tekkinud tugevat sotsiaaldemokraatiat, tuleb mulle meelde kaks olulisemat seletust. Mõlemad saab tagasi viia eestlase traditsioonilisele iseloomule ja eriti meie äärmuslikule individualismile. Üks seletus kurvastab mind, teisega aga kaldun paraku nõustuma. Need on ühiskondliku solidaarsustunde puudumine ning üldine usaldamatus kõrgemal seisvate ümberjagamismehhanismide vastu.
Ühiskondlikku solidaarsust,…
Püüdes selgitada, miks sotsiaaldemokraatia pole nii sügavalt lõhestatud ja samas Põhjala vahetus kultuuriväljas asuvas Eestis ikka veel korralikult jalgu alla saanud, viidatakse enamasti partei väidetavale oportunismile ? panusele minimaalriiki ehitanud Reformierakonna valitsuste võimuleaitamisel. Mida reformarite juhitud koalitsioonides on ära tehtud, seda on reavalijale raske selgitada. Jutt sotside pingutustest kõlab paraku…
Tänane Eesti ühiskond on minu meelest ikka veel revolutsioonijärgse iseloomuga. Viieteist-kümne aasta jooksul on küll palju muutunud, aga murrangu mälestus on väga ere ja valitseb veel tugevasti kogu poliitilist kõnepruuki.
Põhjuste otsimine on tänamatu tegevus, sest tavaliselt tehakse seda tagantjärele, kui lõpptulemus on teada. See aga moonutab pilti. Üldiselt paistab mulle siiski, et Eesti sotsiaaldemokraatia nõrgapoolse positsiooni põhjuste osas tuleks ringi vaadata ennekõike Eestis endas, mitte aga viidata maailma poliitilise kaardi ?globaliseerumisele? või ?postmoderniseerumisele?, kus traditsiooniline vasak-parem jaotus on kadumas.…
Sellel, et taasiseseisvunud Eestis ei ole tekkinud tugevat sotsiaaldemokraatiat, on kindlasti mitmeid põhjusi, nii ajaloolisi kui ka tänapäevaseid. Peamine põhjus on aga see, et meil pole ühtki parteid, kes tegelikult esindaks sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet. Nime poolest nüüd üks on, aga kuulates selle partei juhtide avaldusi, tekib sageli kahtlus, kas nad on…
Kui Eesti sotsiaaldemokraatia nõrkuse indikaatoriks pidada valijate vähest toetust, siis tuleb selle põhjusi otsida kolmest suunast: valijate psühholoogiast, Eesti erakonnamaastiku kujunemise eripärast ja sotsiaaldemokraatliku partei enda strateegilise juhtimise puudustest.
Üks rootsieestlane kõneles, kuidas tema ema oli veel paar aastakümmet pärast paadipõgenikuna võõrsile jõudmist punast värvi peljanud. Nii punaste kampsunite kui punaste tomatite näol kummitasid teda kõikjal kommunismitondid. Ka koolipapa Maurus arvas, et sotsiaaldemokraatiast sotsialismini on vaid üks samm. Kremli-meelse sotsialismi kokkuvarisemine sünnitas siinmail samuti nii ulatusliku punapelguse, et tööliste…
Vastates küsimusele, miks ei ole taasiseseisvunud Eestis tekkinud tugevat sotsiaaldemokraatiat, viidatakse tavaliselt Eesti sotsiaal-majandusliku olukorra paratamatule eripärale (olevat vaja aega parempoolse poliitika abil rikkuse loomiseks, et vaskpoolsed seda siis ümber jagada saaksid) või siis juba Mauruse aegadest eesti rahvasse juurdunud vastikusele kõigi ?sotsio?-tüvega sõnade vastu. Need viited ei osutu aga…
Eile õhtul sattusin kõigepealt riigiametnike foorumi aftekale. Tegelikult pidin pruudiga tudengiläbule minema, aga pruut ei võtnud toru. No ja siis läksingi hoopis riigiametnike pittu. Kodanluse diskreetne võlu. Raskelt süüa ja juua: pasteeditaskukesed, seenekorvikesed, kala taignas, kirsid ?okolaadis, vein, konjak, viski ja muidugi ?ampus, ämbritäied ?ampi. Aga tuttavaid (neid, kellega rääkida)…
Keskkooli algul, ühel talvel minestasin enne inglise keele tundi ära. Olin mitmele klassikaaslasele kodutööd nagu muuseas valmis visanud (lühikesed kriminaalsed lood) ja siis kuidagi pahkluualuse soone tooli- või lauanurga vastu niisuguse põrakaga ära löönud, et hing jäi kinni ja silmad virvendasid. Kummardusin kähku aknast välja ja hingeldasin jäist õhku ?…
Kumb sa nüüd rohkem saad olema, kas kultuuriministeeriumi kunsti- või arhitektuurinõunik? Urmo Raus heitis ette (Sirp 1. VI), et Eestil puudub selgesti jälgitav kunstipoliitika. Kas kunsti- ja arhitektuurinõuniku pädevusse kuulub selle suunamine?
Mõni aeg tagasi August Vommi mälestusnäitusele suurt tammepuust Lenini kuju vedades meenus, et viimase 15 aasta jooksul polegi muuseumihoidlatest ühtegi Lenini skulptuuri välja antud. Nad on unustatud ja ühes nendega ka pikal ajajärgul üles kerkinud vajadus portreteerida ühte XX sajandi poliitilist diktaatorit, kes tõmbas kogu tsiviliseeritud maailma ajalugu drastiliselt muutnud…
Deutsche Kammerphilharmonie Bremen
Seekord täismõõdulise soolokontserdiga. Kes on Erkki Rautio ja miks tema reis Eestisse kontserdiga on nii oluline? Professor Erkki Rautio (1931) on soome t?ellismi rajaja Yrjo Selini õpilane ja täiendanud ennast Itaalias legendaarse Enrico Mainardi (1897 ? 1976) ja Pariisis veelgi legendaarsema Pierre Fournier? (1906 ? 1986) juures. Aastatel 1965 ?…
?Klaaspärlimängu? festival on alati genereerinud põnevaid ideid, intrigeerivaid ja huvi tekitavaid. Alustades juba sellega, kuidas Kristjan Järvi ansambel katusel Zappat ja Beethovenit mängis. Tänavuse festivali puändiks oli Mozarti ja Salieri teoste kõrvutamine läbipõimituna filmikatketest.
Filmi ja sümfoonilise muusika ühendamine on viimase aja trend. Eredamaid katsetusi on teinud Esa-Pekka Salonen Los Angelese…
Tänavust orelifestivali ehtisid mitmed eesti muusikanähtused, mis on ennast tõestanud juba mitmete aastate vältel. Sven Grünbergi kontsert ?Õhtused meeleolud?, Virgo Veldi saksofoni särav virtuoossus, festivali kunstilise juhi Andres Uibo looming.
Ja üldse mitte viimast korda, sest laulu kuuldub Kadriorust veel (augustis) ja veel (septembris). 7. augustil kuulis Kadrioru lossisaalis kammerlaulu Merle Silmato (metsosopran) ja Helin Kapteni (klaver) esituses.
On juba vääramatu traditsioon, et juuli lõpus raputatakse Viljandi linn pärimusmuusika austajate poolt neljaks päevaks üles eneseküllasest väikelinlikust letargiast ning muudetakse andunud musitseerimise ja mõnusa äraolemise keskuseks. Traditsiooniliselt kätkeb nende päevade muusikaline pool kirjut valikut sellest, mida pärimusmuusika koondnimetuse alla üldse mahutada annab. Oodatult kirju oli ka tänavune festival, pakkudes…
Kuressaare ooperipäevad oli nagu kokkuhoidliku perenaise uhke pidusöök: võimaluste piires oli parim välja otsitud ja oskuslikult eksponeeritud. Publiku ette toodi seekord kaks galakontserti ja üks ooperilavastus. Viimane küll veidi kahandatud variandis, sest ooper oli nimelt juba Pärnus juunis mängitud ?Deemon?. Aga kuna kaasa teeb hulk külalissoliste ja tegu on siinkirjutaja…
Altmani uus ?ansamblifilm?
4. augustil kella kuue paiku kogunes teatri NO99 ruumidesse umbkaudu 50 inimest. Nad suunati ruumi, mis meenutas klassituba. Igal laual ootas sadakond värsket Sirbi numbrit, mis just saabunud trükikojast ning iga ajalehepaki kõrval punane pastapliiats. Sirp nr 3069 tiraa? erineb ?liigikaaslastest? oma tagumise lehekülje poolest. Seda täidab tavaliselt reklaam, nii…
Filmiversiooni õhiline viga on see, et püütakse Adamsi raamatus kuivalt löövat nalja kirjeldavalt ja kommenteerivalt arusaadavaks teha.
Nõukogude filmikoomikute hulgas oli terve kari laadatolasid, kelle lõusta linaleilmumine pani saali paugupealt hüsteeriliselt hirnuma. Kõige juhmim larhv kuulus ülekaalukalt Saveli Kramarovile. Isegi Nikulini blaseerunud jotanägu tundus Kramarovi avameelse kretiinimorda kõrval intelligentsena. Kramarovil oli kaks naerutavat miimilist stampi: esimene hämmastunud kõõrdsilmsed silmarattad ja avali töllakil rippuv suu, teine päikseliselt idiootne,…