Kristlik kultuurilugu ? Euroopa üks ühisosa
“Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks,” kõlas umbkaudu saja aasta eest Noor-Eesti liikumise moto. Eurooplaste ühisosa ja erinäolisuse piir ning sellel tasakaalu hoidmine pole seejuures mitte üksnes Eesti mure, vaid mõlgub meeles teistelgi Euroopa rahvastel.
1 minut
Margareta Fuks 4. VI 1921 ? 4. VIII 2005
On lahkunud akvarellist ja paljude lasteraamatute illustraator Margareta Fuks.
Peterburis oskustöölise perekonnas sündinud Margareta Fuks jõudis Eestisse oma sünniaastal 1921. Ta lõpetas Tallinnas 1935. aastal vene algkooli ning asus edasi õppima Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal. 1940 ? 41 õppis ta Tallinnas Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis ning sõja-aastail 1942…
Peterburis oskustöölise perekonnas sündinud Margareta Fuks jõudis Eestisse oma sünniaastal 1921. Ta lõpetas Tallinnas 1935. aastal vene algkooli ning asus edasi õppima Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal. 1940 ? 41 õppis ta Tallinnas Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis ning sõja-aastail 1942…
1 minut
GUNNAR KILGAS 8. V 1926 ? 6. VIII 2005
Elavate kirjast on lahkunud Gunnar Kilgas, teenekas lavastaja ja näitleja. Tema alati tasakaalukalt ja rahumeelselt häälestatud visa hing vabanes raske haiguse pikkadest piinadest 6. augusti ööl. Meie seast on hakanud tasapisi kaduma see vana töökultuuriga teatripõlvkond, kelle lapsepõlv jäi veel eelmise Eesti Vabariigi aega, noorukiaastad möödusid sõja jalus ning kelle professionaalne väljaõpe…
2 minutit
Kaubandusliku välimusega dokumentaalteater
Teater ja turism käivad käsikäes. Tänu teatrile oleme tutvunud Eesti hästi säilinud looduse ja tähendusrikaste kohtadega. Vaevalt et näiteks ?Soolaevata? oleksin juhtunud Soontagana maalinna, mis oma lagastamata looduse ja ajaloolisuse poolest mõjus kuidagi väga võimsalt (seal mängitud teatriga on pisut teised lood). Ja ei tea, millal ilma suunava ?Taarkata? oleksin Obinitsa jõudnud,…
2 minutit
Sood ja surmad. Kohad ja vaimud
Keskkonda hindav teater on pärimusteatri esimese lavastusega jõudnud massidesse
4 minutit
UUDISED
KUNST
Tähesadu Kunstihoones Täna kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones Briti Nõukogu loodud näitus ?Supernoova?. Briti viimase aja kunstis on täheldatud varajase formalismi taaselustumist: kunstnikud soovivad näha, kuidas see võiks ka tänapäevas funktsioneerida. Caroline Douglase kuraatoriprojekt käsitlebki modernistliku maali, peamiselt abstraktsionismi muutumist ja mugandumist XXI sajandi medialiseeritud maailmas, pidades silmas urbanistliku keskkonna terviklikkust. Näituse pealkirja taha on koonunud 13 kunstnikku…
Tähesadu Kunstihoones Täna kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones Briti Nõukogu loodud näitus ?Supernoova?. Briti viimase aja kunstis on täheldatud varajase formalismi taaselustumist: kunstnikud soovivad näha, kuidas see võiks ka tänapäevas funktsioneerida. Caroline Douglase kuraatoriprojekt käsitlebki modernistliku maali, peamiselt abstraktsionismi muutumist ja mugandumist XXI sajandi medialiseeritud maailmas, pidades silmas urbanistliku keskkonna terviklikkust. Näituse pealkirja taha on koonunud 13 kunstnikku…
8 minutit
Läte ja leiud
Mineviku maailmapildi rekonstrueerimine nõuab empaatiat ja sümpaatiat.
Empiiriline reaalsus ilmub iga vaatleja jaoks eri kujul: korrektor ja poeet näevad ühel ja samal leheküljel erinevat. Pole võimalik märgata ühtki tõika, kui puudub nende valiku süsteem. Ajaloolist fakti kui asja iseeneses pole olemas. Iga ?fakt? on ühtlaselt voolava aja seiskamine, rohkem või vähem sümboolne ajahetk, mis on oluline meile, kes me…
Empiiriline reaalsus ilmub iga vaatleja jaoks eri kujul: korrektor ja poeet näevad ühel ja samal leheküljel erinevat. Pole võimalik märgata ühtki tõika, kui puudub nende valiku süsteem. Ajaloolist fakti kui asja iseeneses pole olemas. Iga ?fakt? on ühtlaselt voolava aja seiskamine, rohkem või vähem sümboolne ajahetk, mis on oluline meile, kes me…
4 minutit
Eliit on hüdra
Eestlase suhtumine oma keelde ja kõigesse rahvusega seotusse on ambivalentne.
4 minutit
Vaadates silmapiirile…
Ilmad on vihmaseks läinud ja linnas on märgata liikide rännet. Hommikul ei olnud Kristiine keskuse ees paiknevasse ühistranspordi ootepaviljoni vihma eest varjule minna võimalik: pingil külitas rahumeelselt hommikutualetti sooritav (kärnas ihu kratsiv) asotsiaal. Õhtul kontserdilt tulles Inglise kolled?i ees ? sama lugu. Mõlemal juhul hoidis paviljoni ümber bussi ootav inimmass aupaklikult kahte lehte ja vaatas silmapiirile.…
2 minutit
Kaasaeg ei ole huvitatud ideoloogilisest puhtusest
Eestis ei ole tekkinud tugevat sotsiaaldemokraatiat. Miks? Esimene vastus kõlab: ühiskonnas puudub tugeva sotsiaaldemokraatliku erakonna järele nõudlus. Teine vastus: sotsid pole enda hulgast leidnud või enda hulka meelitada suutnud karismaatilist juhti. Kolmas vastus: too erakond on oma liitumiste ning nimevahetustega olnud häirivalt muutlik ? veereva kivi selga sammal ei kasva.
3 minutit
Eestlaste puhul on üldine umbusk riigi vastu
Küsimuse peale, miks Eestis ei ole seni tekkinud tugevat sotsiaaldemokraatiat, tuleb mulle meelde kaks olulisemat seletust. Mõlemad saab tagasi viia eestlase traditsioonilisele iseloomule ja eriti meie äärmuslikule individualismile. Üks seletus kurvastab mind, teisega aga kaldun paraku nõustuma. Need on ühiskondliku solidaarsustunde puudumine ning üldine usaldamatus kõrgemal seisvate ümberjagamismehhanismide vastu.
Ühiskondlikku solidaarsust, mis…
Ühiskondlikku solidaarsust, mis…
1 minut
Sotsiaaldemokraatia pole loosungid, vaid sügav ajalooline kultuur
Püüdes selgitada, miks sotsiaaldemokraatia pole nii sügavalt lõhestatud ja samas Põhjala vahetus kultuuriväljas asuvas Eestis ikka veel korralikult jalgu alla saanud, viidatakse enamasti partei väidetavale oportunismile ? panusele minimaalriiki ehitanud Reformierakonna valitsuste võimuleaitamisel. Mida reformarite juhitud koalitsioonides on ära tehtud, seda on reavalijale raske selgitada. Jutt sotside…
3 minutit
Rikaste maade sotsiaaldemokraatia
Tänane Eesti ühiskond on minu meelest ikka veel revolutsioonijärgse iseloomuga. Viieteist-kümne aasta jooksul on küll palju muutunud, aga murrangu mälestus on väga ere ja valitseb veel tugevasti kogu poliitilist kõnepruuki.
2 minutit
Tuleb asuda sotsiaalseid lõhesid ja ebavõrdsust vähendama
Põhjuste otsimine on tänamatu tegevus, sest tavaliselt tehakse seda tagantjärele, kui lõpptulemus on teada. See aga moonutab pilti. Üldiselt paistab mulle siiski, et Eesti sotsiaaldemokraatia nõrgapoolse positsiooni põhjuste osas tuleks ringi vaadata ennekõike Eestis endas, mitte aga viidata maailma poliitilise kaardi ?globaliseerumisele? või ?postmoderniseerumisele?, kus traditsiooniline vasak-parem jaotus…
1 minut
Töölisklassi huvide eest ei seisa praegu keegi
Sellel, et taasiseseisvunud Eestis ei ole tekkinud tugevat sotsiaaldemokraatiat, on kindlasti mitmeid põhjusi, nii ajaloolisi kui ka tänapäevaseid. Peamine põhjus on aga see, et meil pole ühtki parteid, kes tegelikult esindaks sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet. Nime poolest nüüd üks on, aga kuulates selle partei juhtide avaldusi, tekib sageli kahtlus, kas nad on ikka…
3 minutit
Poliitiline ruum ei ole kahemõõtmeline
Kui Eesti sotsiaaldemokraatia nõrkuse indikaatoriks pidada valijate vähest toetust, siis tuleb selle põhjusi otsida kolmest suunast: valijate psühholoogiast, Eesti erakonnamaastiku kujunemise eripärast ja sotsiaaldemokraatliku partei enda strateegilise juhtimise puudustest.
2 minutit
Sotsiaaldemokraatia on võrsunud ametiühinguliikumisest, mis oli nõukogude ajal kompartei ripats
Üks rootsieestlane kõneles, kuidas tema ema oli veel paar aastakümmet pärast paadipõgenikuna võõrsile jõudmist punast värvi peljanud. Nii punaste kampsunite kui punaste tomatite näol kummitasid teda kõikjal kommunismitondid. Ka koolipapa Maurus arvas, et sotsiaaldemokraatiast sotsialismini on vaid üks samm. Kremli-meelse sotsialismi…
2 minutit
Tugev sotsiaaldemokraatia tekkis Ida-Euroopas
Vastates küsimusele, miks ei ole taasiseseisvunud Eestis tekkinud tugevat sotsiaaldemokraatiat, viidatakse tavaliselt Eesti sotsiaal-majandusliku olukorra paratamatule eripärale (olevat vaja aega parempoolse poliitika abil rikkuse loomiseks, et vaskpoolsed seda siis ümber jagada saaksid) või siis juba Mauruse aegadest eesti rahvasse juurdunud vastikusele kõigi ?sotsio?-tüvega sõnade vastu. Need viited ei osutu aga pädevaks,…
2 minutit
Kogu mu elu on aftekas
Eile õhtul sattusin kõigepealt riigiametnike foorumi aftekale. Tegelikult pidin pruudiga tudengiläbule minema, aga pruut ei võtnud toru. No ja siis läksingi hoopis riigiametnike pittu. Kodanluse diskreetne võlu. Raskelt süüa ja juua: pasteeditaskukesed, seenekorvikesed, kala taignas, kirsid ?okolaadis, vein, konjak, viski ja muidugi ?ampus, ämbritäied ?ampi. Aga tuttavaid (neid, kellega rääkida) suht vähe. Ei olegi ma nii…
3 minutit
Jalutamise erootika
Keskkooli algul, ühel talvel minestasin enne inglise keele tundi ära. Olin mitmele klassikaaslasele kodutööd nagu muuseas valmis visanud (lühikesed kriminaalsed lood) ja siis kuidagi pahkluualuse soone tooli- või lauanurga vastu niisuguse põrakaga ära löönud, et hing jäi kinni ja silmad virvendasid. Kummardusin kähku aknast välja ja hingeldasin jäist õhku ? see tundus aitavat ja istusin oma kohale…
2 minutit
Meie reliikvia oli Lenin
Mõni aeg tagasi August Vommi mälestusnäitusele suurt tammepuust Lenini kuju vedades meenus, et viimase 15 aasta jooksul polegi muuseumihoidlatest ühtegi Lenini skulptuuri välja antud. Nad on unustatud ja ühes nendega ka pikal ajajärgul üles kerkinud vajadus portreteerida ühte XX sajandi poliitilist diktaatorit, kes tõmbas kogu tsiviliseeritud maailma ajalugu drastiliselt muutnud kaosesse. Ja ometi leidus piisavalt kunstnikke,…
5 minutit
Paavo Järvi ja Deutsche Kammerphilharmonie Bremen Eestis
Deutsche Kammerphilharmonie Bremen
2 minutit
Erkki Rautio taas Eestis
Seekord täismõõdulise soolokontserdiga. Kes on Erkki Rautio ja miks tema reis Eestisse kontserdiga on nii oluline? Professor Erkki Rautio (1931) on soome t?ellismi rajaja Yrjo Selini õpilane ja täiendanud ennast Itaalias legendaarse Enrico Mainardi (1897 ? 1976) ja Pariisis veelgi legendaarsema Pierre Fournier? (1906 ? 1986) juures. Aastatel 1965 ? 1994 oli Erkki Rautio Sibeliuse akadeemia…
2 minutit
Pärlikihte gurmaanile
?Klaaspärlimängu? festival on alati genereerinud põnevaid ideid, intrigeerivaid ja huvi tekitavaid. Alustades juba sellega, kuidas Kristjan Järvi ansambel katusel Zappat ja Beethovenit mängis. Tänavuse festivali puändiks oli Mozarti ja Salieri teoste kõrvutamine läbipõimituna filmikatketest.
Filmi ja sümfoonilise muusika ühendamine on viimase aja trend. Eredamaid katsetusi on teinud Esa-Pekka Salonen Los Angelese Filharmoonikutega, meil aga on sama tootnud…
Filmi ja sümfoonilise muusika ühendamine on viimase aja trend. Eredamaid katsetusi on teinud Esa-Pekka Salonen Los Angelese Filharmoonikutega, meil aga on sama tootnud…
2 minutit
Austusavaldus Arvo Pärdile tuhande aasta tagant
Tänavust orelifestivali ehtisid mitmed eesti muusikanähtused, mis on ennast tõestanud juba mitmete aastate vältel. Sven Grünbergi kontsert ?Õhtused meeleolud?, Virgo Veldi saksofoni särav virtuoossus, festivali kunstilise juhi Andres Uibo looming.
2 minutit
Taas kammerlaul ? Silmato ja Kapten
Ja üldse mitte viimast korda, sest laulu kuuldub Kadriorust veel (augustis) ja veel (septembris). 7. augustil kuulis Kadrioru lossisaalis kammerlaulu Merle Silmato (metsosopran) ja Helin Kapteni (klaver) esituses.
2 minutit
Viljandi folgist subjektiivselt
On juba vääramatu traditsioon, et juuli lõpus raputatakse Viljandi linn pärimusmuusika austajate poolt neljaks päevaks üles eneseküllasest väikelinlikust letargiast ning muudetakse andunud musitseerimise ja mõnusa äraolemise keskuseks. Traditsiooniliselt kätkeb nende päevade muusikaline pool kirjut valikut sellest, mida pärimusmuusika koondnimetuse alla üldse mahutada annab. Oodatult kirju oli ka tänavune festival, pakkudes nii ülimat professionaalsust, nakatavat…
4 minutit
Targalt koostatud ooperimenüü
Kuressaare ooperipäevad oli nagu kokkuhoidliku perenaise uhke pidusöök: võimaluste piires oli parim välja otsitud ja oskuslikult eksponeeritud. Publiku ette toodi seekord kaks galakontserti ja üks ooperilavastus. Viimane küll veidi kahandatud variandis, sest ooper oli nimelt juba Pärnus juunis mängitud ?Deemon?. Aga kuna kaasa teeb hulk külalissoliste ja tegu on siinkirjutaja arvates vaieldamatult selle hooaja…
3 minutit
Seoses eelmise Sirbi tagumise küljega
4. augustil kella kuue paiku kogunes teatri NO99 ruumidesse umbkaudu 50 inimest. Nad suunati ruumi, mis meenutas klassituba. Igal laual ootas sadakond värsket Sirbi numbrit, mis just saabunud trükikojast ning iga ajalehepaki kõrval punane pastapliiats. Sirp nr 3069 tiraa? erineb ?liigikaaslastest? oma tagumise lehekülje poolest. Seda täidab tavaliselt reklaam, nii pidi olema ka…
3 minutit
Pöidlaküüdi teejuht invaliidsusse
Filmiversiooni õhiline viga on see, et püütakse Adamsi raamatus kuivalt löövat nalja kirjeldavalt ja kommenteerivalt arusaadavaks teha.
3 minutit
Kretiini kiri Reaganile
Nõukogude filmikoomikute hulgas oli terve kari laadatolasid, kelle lõusta linaleilmumine pani saali paugupealt hüsteeriliselt hirnuma. Kõige juhmim larhv kuulus ülekaalukalt Saveli Kramarovile. Isegi Nikulini blaseerunud jotanägu tundus Kramarovi avameelse kretiinimorda kõrval intelligentsena. Kramarovil oli kaks naerutavat miimilist stampi: esimene hämmastunud kõõrdsilmsed silmarattad ja avali töllakil rippuv suu, teine päikseliselt idiootne, süüdimatult sädelev suu-kõrvuni-naeratus.
3 minutit
