2005-21 (3068)
Kas boheemlus või aktivism?
Mati Unt ja Arvo Valton tõstavad mind esile seoses mu esseekogumikuga ?Uued tuuled teatris ? ühiskonnaarengu mõjutamise võimalus? kui legendaarset isikut 1970ndate-1980ndte Pariisis (Sirp 11. II 2005). Arvo Valton räägib oma novellide esitamisest minu prantsuskeelses tõlkes paarikümne inimese ees minu pool Pariisi vanalinnas novembris 1976 koos flöödimängu ja veiniga. Ta…
5 minutit
Tallinna botaanikaaed XXI sajandi lävel
Oleme jälle sealmaal, et Tallinna botaanikaaed (TBA) on välja kuulutanud uue direktori konkursi. Tänu sellele on see metsatagune asutus pälvinud ka meedias rohkem tähelepanu. Milline võiks olla selle asutuse tulevik? Kahtlemata mängib see Tallinna linnas olulist rolli kas või juba kümnemiljonilise eelarve tõttu.
Tänapäeva botaanikaaiad on äärmiselt mitmekesised. Igal botaanikaaial…
Tänapäeva botaanikaaiad on äärmiselt mitmekesised. Igal botaanikaaial…
4 minutit
Balti teater võõra silmadega
Miks otsivad kõik värskendavat teatrimõtet näiteks Londonist, kui seda võib teha ka oma õueaia taga Riias?
6 minutit
Üks armastus müügiks
Viis aastat tagasi maikuu 16. päeval teispoolsusesse astunud Evald Hermaküla armastuskirjad, aastatest 1964 ? 1969 pärit erakirjad toonasele abikaasale Riina Hermakülale, on kaante vahele kogutuna jõudnud raamatukaupluste müügihittide edetabelisse. Avaliku elu tegelaste eraelu on kuum kaup. Elavad saavad ennast kõik-müügiks-meediaühiskonna mentaliteedi eest kuigivõrd kaitsta, siitilmast läinute olukord on keerulisem. Nagu…
2 minutit
Teod:Mart Koldits
Täna esietendub Tallinna Linnateatri Lavaaugus George Orwelli ?Loomade farm?. Sinu seniste Linnateatris tehtud lavastuste aluseks on olnud väga tuntud kirjandusteosed nagu Pelevini ?T?apajev ja Pustota? ja Kafka ?Metamorfoos? ning sa oled ise teinud nii instseneeringu kui ka muusikalise kujunduse. Sama kehtib ka ?Loomade farmi? kohta. Sedapuhku oled kasutanud tsitaate ja…
2 minutit
TTT:Ma tahan, et teater oleks suurem ja ilusam kui mu elu
Teatrisse minnes on mul soov, et juhul kui laval nähtu ja kuuldu on pärit eesti dramaturgi sulest, ei peaks ma saalist lahkuma tundega: vähemalt ei olnud piinlik, vaid et äsja kogetu tõesti ka oli midagi elust suuremat ja ilusamat. Omamaist dramaturgiat vaadates tekib see tunne paraku harva. Stanislavski uskus, et…
3 minutit
Albert Anni 19. II 1920 ? 29. V 2005
Albert Anni sündis Moskva lähedal Tombi-nimelises eestlaste-lätlaste asunduses. Tema esivanemad olid pärit Lõuna-Eestist Mooste lähistelt. Huvi maalikunsti vastu õhutas noormehes tutvus Boriss Langega, kes oli kunstiõpetust saanud maalikunstnik Valentin Serovi käe all. 1937. aastal astus Albert Anni Moskva M. Kalinini nimelise kunsttööstuskooli, mille lõpetas eluraskustele vaatamata 1941. aastal. Stalinlikud repressioonid…
1 minut
Prantsusmaa moment
Ametnikud ja poliitikud on loonud Euroopa kodaniku fiktsiooni, millel pole tegelikkusega palju pistmist.
Olles olnud nädal enne referendumit veendunud selle läbikukkumises, kaldusin tõlgenduse otsingul mõtisklema Prantsusmaa eist kui Pariisi reaktsioonilisest momendist. Inspiratsiooni sain autoriteetse Brüsseli think-tank?lase Michael Emersoni (Centre for European Studies) arvamusest, et Euroopa ja tema ümbrus on hetkel revolutsioonilise…
Olles olnud nädal enne referendumit veendunud selle läbikukkumises, kaldusin tõlgenduse otsingul mõtisklema Prantsusmaa eist kui Pariisi reaktsioonilisest momendist. Inspiratsiooni sain autoriteetse Brüsseli think-tank?lase Michael Emersoni (Centre for European Studies) arvamusest, et Euroopa ja tema ümbrus on hetkel revolutsioonilise…
4 minutit
Hädatapmine ei õigusta end alati
Merkeli tulek tähendaks uue põlvkonna astumist Saksamaa etteotsa.
Liidukantsler Schröderi otsus korraldada valimised juba septembris, oodatust aasta varem, on meeleheitlik manööver, mis peab ära hoidma hullema. Natuke on hakanud logisema isegi ühine vankrivedu ?rohelistega?. Mõlemad leiavad, et teine on teda kahjustanud. Rohelised on pidanud valitsusse minekust saadik tegema kompromisse oma põhiaadetega…
Liidukantsler Schröderi otsus korraldada valimised juba septembris, oodatust aasta varem, on meeleheitlik manööver, mis peab ära hoidma hullema. Natuke on hakanud logisema isegi ühine vankrivedu ?rohelistega?. Mõlemad leiavad, et teine on teda kahjustanud. Rohelised on pidanud valitsusse minekust saadik tegema kompromisse oma põhiaadetega…
3 minutit
Kommunismi lühiajalugu
Richard Pipes: kommunism sai lüüa oma võimetuse tõttu ümber kujundada inimloomust
4 minutit
Suur ja veel suurem päike
Kaplinski on kirjutanud suurepärase lasteraamatu, mis räägib iidsest ja olulisest.
3 minutit
Hirmu ja leppimatuse reisid
Kalle Käsper pole oma reisikirjades just sallivuse musternäide.
4 minutit
Maalimise keelumärk, millest keegi kinni ei pea
Ku keelumärginäitust tuleks käsitleda retoorilise vastusena kunstnike liidu paarile maalikesksele aastanäitusele.
3 minutit
Viis värvi, milles peitub kunstniku kogu maailm
Jüri Kase Ku galerii näitus on kui kokkuvõte ja uue tee algus.
3 minutit
Noras vormis muusikalise kalliskivi
Sarjas ?Bravissimo!?: TALLINNA KAMMERORKESTER ja ARTO NORAS (t?ello, Soome) ANDRES MUSTONENI juhatusel Tallinna Metodisti kirikus 25. V.
Kontsert Tallinna Metodisti kirikus sarjast ?Bravissimo!? oli ühtlasi Tallinna Filharmoonia hooaja lõppkontsert, mis pakkus kõrgetasemelise muusikaelamuse. Publiku ette astusid Tallinna Kammerorkester Andres Mustoneni juhatusel ning solistina Arto Noras (t?ello) Soomest.
Kontsert Tallinna Metodisti kirikus sarjast ?Bravissimo!? oli ühtlasi Tallinna Filharmoonia hooaja lõppkontsert, mis pakkus kõrgetasemelise muusikaelamuse. Publiku ette astusid Tallinna Kammerorkester Andres Mustoneni juhatusel ning solistina Arto Noras (t?ello) Soomest.
2 minutit
Tubin ja tema aeg Vanemuises
Festival ?Tubin ja tema aeg?: VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER ning tütarlastekoor ELLERHEIN ja solistid LAURI SIRBI dirigeerimisel Vanemuise kontserdimajas 26. V
On ütlemata kena, et suurejooneline festival ei ole unustanud Tubina kodulinna ja -teatrit, Tartut ja tema Vanemuist. 26. mail toimus Tartus Vanemuise kontserdimajas festivali kolmas kontsert. Vanemuise sümfooniaorkestrit juhatas Lauri Sirp, kaasa tegid…
On ütlemata kena, et suurejooneline festival ei ole unustanud Tubina kodulinna ja -teatrit, Tartut ja tema Vanemuist. 26. mail toimus Tartus Vanemuise kontserdimajas festivali kolmas kontsert. Vanemuise sümfooniaorkestrit juhatas Lauri Sirp, kaasa tegid…
2 minutit
Ood Neeme Järvile ja ERSOle
?Tubin ja tema aeg?: ERSO NEEME JÄRVI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 28. V.
3 minutit
Kirgas mõttelend ja esprii?
EINO TAMBERGI ooperi ?CYRANO DE BERGERAC? teatraliseeritud esitus, dirigent Vello Pähn, lavastaja Neeme Kuningas. Osades Rauno Elp, Alfia Kamalova, Mati Kõrts, Jassi Zahharov, Helen Lokuta, Ivo Kuusk jt. 25. V Rahvusooperis Estonia.
3 minutit
Eestisse tuleb Viini Tonkünstler Sümfooniaorkester
Käimasolev festival ?Tubin ja tema aeg? on kujunenud suurejooneliseks sümfooniaorkestrite paraadiks, kus 11. juunil (Tubina festivali bukletis on ekslikult märgitud 8. juuni!) defileerib Estonia kontserdisaalis Kristjan Järvi dirigeerimisel ka Viini Tonkünstler Sümfooniaorkester (Tonkünstler Orchestra of Lower Austria). Sellel suurepärasel orkestril on aga omamoodi keeruline, põnev ja samas sündmusterohke ajalugu.
Nimetatud muusikute…
Nimetatud muusikute…
1 minut
Milleks veel üks festival?
15. ? 20. augustini toimub Pirita kloostri müüride vahel uus muusikasündmus, Birgitta festival, mis ühendab ooperi, filmi, tantsu, vana-, nüüdis- ja jazzmuusika
2 minutit
Päris meeste lugu
Dokumentaalfilm ?AFGANISTANI ARMID?. Re?issöör ja operaator Ivar Heinmaa, stsenarist ja toimetaja Margit Kilumets, produtsent Riina Sildos, helilooja Mallar Prandi, jutustaja Indrek Taalma. Montaa? Ivar Heinmaa ja Rainer Kask. Amrion OÜ, 2005, 53 min. Esilinastus 26. V kinos Sõprus, jookseb samas 9. juunini.
3 minutit
Sitsid-satsid
Kahjuks määravad tootmissemineku hoopis muud tegurid kui korralik käsikiri, nõnda oli see nõukogude ajal ja nõnda on see ka praegu.
5 minutit
VVV:Maailmarevolutsioon bur?uilikus Eestis
Kas mäletate veel ajaloost, mis värk oli maailmarevolutsioon? Meenutan: pärast edukat oktoobripööret Petrogradis puges punastesse propagandistidesse kirglik usk, et Venes lahvatanud revolutsiooniline kahjutuli haarab peagi ja paratamatult kogu maamuna oma leekidesse, mille tulemusena pääseb proletaarne õiglus valitsema ilma igas sopis. Tegelikult ei kehutanud meeli niivõrd õilis eesmärk, kui just protsess,…
2 minutit
