2004-45 (3044)

Arvo Mägi 13. VI 1913 ? 27. XI 2004

Laupäeva, 27. novembri hommikul uinus Stockholmis igavesele unele kirjanik, kultuuriloolane ja ajakirjanik Arvo Mägi.

Sõnumik

Oma võõras. Kirjanik kui vaatleja
 

Kas eesti Eisenstein, Griffith või Godard?

Mati Karmin

?Kokkusaamine? ? Kõivu avastamine

?Kokkusaamine? (esietendus 13. I 1991 Eesti Draamateatris). Magister ? Sulev Luik, Mees ? Ain Lutsepp. TMM
Kavandasin Draamateatris lavastust ja kaalusin ?Kokkusaamise? kõrval võimalust teha ?Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl?. Tahtsin võrukeelset teksti eesti keelde tõlkida, kuid Kõiv ei olnud sellega nõus ja pakkus hoopis teise näidendi, ?Peiarite…

Kolhoos, Tuglas ja savi

On hetki, mil mind on kütkestanud sõnaühend ?klassikaline filoloogia?. Teatavasti märgistab see teadusharu, mis tegeleb eelkõige vanakreeka ja ladina keele ning kultuuriga seotu uurimisega. Mainitud keeled, mida ma ei oska, kuigi olen neid õppinud, tunduvad surnutena, ongi tegelikult surnud, ja just seetõttu ka kuidagimoodi iseäranis täiuslikud, lõpuleviidud. Kuigi tegelikult kõik…

Repliik

Vastusekst Mari Laaniste ?Ontlikustumisele? (Sirp 26 XI 2004)
PÖFFi filmide valik on tekitanud küsimusi festivali algusaastatest peale. Kord on liiga palju, kord liiga vähe head kunstilist autorikino. PÖFF on seadnud eesmärgiks tuua Eesti vaatajani ülevaate uuest ja värskest maailma kinos, võistlusprogrammi on võetud filmid samuti noortelt ja andekatelt, kes ei püüagi…

Segasus ja vaev on Kõivu maailma põhisisu

?Tagasitulek isa juurde?, mis esietendus Priit Pedajase lavastatuna Eesti Draamateatris jaanuaris 1993, on Madis Kõivu näidenditest seni vist publikumenukaim. Iseendast ei tee too menu seda teistest Kõivu näidenditest paremaks ega halvemaks. Mõistagi on igaühel Kõivu loomingu hulgas oma lemmikud. Sellest hoolimata ei saa tema puhul piirduda paari esindusteose väljasõelumisega, vaid…

Raudami monoloom

Toomas Raudam, NIPS. Romaan. Eesti Keele Sihtasutus, 2004. 309 lk.

Isad ja pojad vaenus ja sallimises

Isatapu, mässu, viha ja paljastamise taga hõõgub alati iha leida keegi, kes oskaks natukegi näidata teed, mis tunduks õige.

?Peiarite õhtunäitus? muutuvatel taustadel

?Peiarite õhtunäitus? (2. II 1997, ED). Stseen lavastusest. Eesti Draamateater
Kõivu näidendid pole arusaadavail põhjusil lavale jõudnud n-ö õiges järjekorras, nii nagu nad kirjutatud on, vaid varasemad ja hilisemad läbisegi. ?Peiarite õhtunäitus? on üks varasemaid, algvariant (pealkirjaga ?Peiarite õhtumängud?) pärineb aastast 1976. Oleks ju huvitav mängida mõttega, millise lavalise kuju…

Iga käik nõuab vastukäiku

Raudami ?Nips? on tõepoolest omamoodi nips. Kindlasti mitte aga nips selles tähenduses, nagu seda Raudam kirjeldab oma raamatu viimases peatükis. Või just siiski.
Viimane peatükk pealkirjaga ?Nips? kirjeldab kahte sorti nipsumängu. Üks on kehaline, nipsu lüüakse teise laubale, ning teine tundub olevat rohkem psüühiline. Mängitakse küll kabelaual kabenuppudega, kuid nagu…

Maailm liigestest on lahti

Just siis, kui paistis, et maailm hakkab korda saama ? Nõukogude Liidu nime kandnud suur eksitus oli rännanud oma ärateenitud kohale ajaloo prügikastis ?, just siis läks maailm uuesti ja teistmoodi sassi. Päeval, mil Boeingud lendasid Maailma Kaubanduskeskusse, oli ilmselt kõigile selge, et ennustatud ajaloo lõppu, liberaalse demokraatia võidust tingitud…

Kõivu ja Pedajase rõõmupäevad ehk Vassel ja Kusta Draamateatri tagahoovis

Kusta (Andrus Vaarik) ja Vassel (Ain Lutsep).
Madis Kõivu pika nimega näidend ?Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta? (edaspidi ?Moondsund?) on autori loomingus erakordne üsna mitmes mõttes. Kõige rohkem paistab ta silma oma koomilise dominandiga, mis näib Kõivule üldiselt võõras olevat. Kuna tekst sündis tellimustööna…

Tühi kommunaalkorter

Näitus täis mõtet, ajalugu ja kunstiteooriat

Transatlantilised suhted: kas status quo või uus lähenemine?

Enne USA presidendivalimisi läbi viidud küsitlused ja meediakajastused näitasid, et enamus Euroopa riikide avalikkusest soovis demokraadist senaatori John Kerry võitu. Selle enamuse pettumuseks juhib järgmised neli aastat Ameerika Ühendriike aga jätkuvalt president George W. Bush. President, kelle selja taga on üle poole valijatest, viimase poole sajandi tugevaim toetus kongressis, kelle…

Vigade parandus

Täna on ehk raske ette kujutada, mida tähendas ?Filosoofipäev? 1994. aasta alguse Eestis, kus püsis nõukogudeaegne tava: üks korralik filosoofiatõlge kümne aasta kohta, polnud ühtegi teost ?Avatud Eesti raamatu? sarjast, lugematuid moodsate teooriate kursusi kõikvõimalike stuudiumide juures ning tänaseks põhjatud postmodernismistki omasid ettekujutust vaid mõned tollal valdavalt kõrvaliseks ja loetamatuks…

Tehnika räägib rohkem kui linnud

Mis on Ühinenud Rahvad?

Eesti keeles on kinnistunud nimetus Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja selle lühend ÜRO. Ingliskeelses hartas, asutamisaastast 1945, on see United Nations, lühendina UN. Seesama tähekombinatsioon on ka siin-seal maailmas näha sinikiivritel, mis on UNi vägede sõdurite peas. Mu meelest on eesti keelepruuki kunagi sisse surutud märgatav viga. ?Organisatsioon? viitab ennekõike millelegi…

Uudised

TEATER

Kabakov, ?emjakin ja kolmas Eesti

Aastatega oleme harjunud kõnepruugiga ?kaks Eestit?. Keegi päriselt ei tea, mis see tegelikult on, aga tädi Maali pilt tuleb kohe silme ette. Kaks Eestit eksisteerib kõrvuti, kolmas Eesti elab täitsa omaette, kui mitte Hiina, siis Kremli müüri taga.
Eesti venekeelne meedia ei ole kuigi kultuurilembene. Tean seda seestpoolt: kirjutasin umbes…

Argument ÜRO vastu

Viimasel, 59. ÜRO peaassambleel septembri lõpus osales muude ?kõrgeaususte? seas 64 presidenti, 25 peaministrit ja vähemalt 86 välisministrit. Selline erakordne osalus andis peasekretär Kofi Annanile alust oma tervituskõnes kinnitada, et ?neil rasketel aegadel on ÜRO… inimkonna ühiseks ja asendamatuks koduks?.
Järgnenud kõned aga kujutasid endast tüüpilist retoorikakeerist, mille poolest see ?inimkonna…

Kas Eesti vajab Rahvusmõtte auhinda?

Rahvusülikool tahab tunnustada neid, kes on edendanud eesti rahvuslikku ja riiklikku iseseisvust

Kabakov Tallinnas ja Moskvas

Arvan, et Ilja ja Emilia Kabakovi installatsioon ?Tühi muuseum? Tallinna Kunstihoones on eriti tähenduslik just siin ja möödunud aegade, Tallinna-Moskva avangardi suhete kontekstis. Lõid ju paljud tollased põrandaalused kunstnikud oma teoseid, lootmata neid kunagi, eriti veel muuseumis, eksponeerida. Nii oli mõnedel ka selliseid suuremahulisi teoseid, mis ei mahtunud ei uksest…

Euroopal on Türgit vaja

Sellel kuul kogunev Euroopa Liidu Ülemkogu otsustab, kas kutsuda Türgi Euroopa Liiduga (EL) liitumisläbirääkimisi pidama või mitte. Vastav otsus sünnib peamiselt nn Kopenhaageni kriteeriumide alusel toimuva hindamise järel. Euroopa Komisjon kinnitas oma oktoobrikuises raportis, et Türgi olukord vastab neile tehnilist laadi kriteeriumidele üldjoontes ja on seega kõneluste alustamiseks valmis. Ülemkogu…

Kaks Ukrainat

Tõeline iseseisvus on tähtsam kui lõheneva maa kooshoidmine iga hinna eest.
Ukraina najal tõstatub filosoofiline küsimus: kas Venemaa on üleüldse olemas? Ajal, kui tekkis Kiievi-Vene, ei olnud Venemaad tänapäeva mõistes. Hiljem tekkis tõmbekeskusena Moskoovia, millest sai impeeriumi algrakuke. Järk-järgult neelas Moskoovia alla ka Kiievi-Vene, võttis üle tema nime, kreeka-katoliku usu ja…

?veitsi uus arhitektuur

keskkonnasõbralik, ökonoomne, ökoloogiline, detailitäpne?
Liechtensteini kunstimuuseum. Arhitekt Peter Zumpthor.

Euroopa Liit ja laienemine

Euroopa Liit on algusaastatest peale seisnud vastakuti kahe probleemiga: kas, kuhu ning kuidas laieneda ja mismoodi suhtuda oma lähinaabritesse? Need küsimused tõusid päevakorrale juba siis, kui Euroopa Liit kandis alles Euroopa Majandusühenduse nime ja kuus asutajariiki ehk neli Teise maailmasõja võitjat (Prantsusmaa, Holland, Belgia, Luksemburg) ning kaks kaotajat (Saksamaa, Itaalia)…

Topeltstandarditest

Euroopa on Ukraina maha maganud ja pingutab nüüd
Palju on räägitud Venemaa topeltstandarditest ja kahekeelsusest. Vahelduseks väitkem, et ka Lääs pole neist pattudest päris puhas.

Puhkpillid ja Don Juan

Don Juan (Einar Lints) naiste (Helen Org, Kristiina Otsing) saatuslikus haardes. Ingrid Tuksam

Raa­mat: Sixty Million Frenchmen Can?t Be Wrong. What Makes the French so French

Raa­mat: Jean-Benoît Nadeau, Julie Barlow.Sixty Million Frenchmen Can?t Be Wrong. What Makes the French so French. Robson, London, 2004. 352 lk.
Kuidas on võimalik, et prantslased suitsetavad, söövad ja joovad per capita rohkem kui ükski rahvas maailmas, kuid põevad vähem südamehaigusi ja ülekaalulisust kui ameeriklased ning on kõrgeima elueaga? Kuidas on…

Demokraatia, osalus, osalusdemokraatia

Arvamuste paljusus ja otsuste igakülgne läbimõeldus on ametnikele ainult tüliks.
Demokraatia tähendab tõlkes rahva võimu ja nõudlik definitsioon ütleb, et demokraatia annab igale inimesele võrdse võimaluse osaleda selliste otsuste langetamisel, mis teda puudutavad. Tegelikult näeme, et palju (nt majanduslikke) otsuseid langetatakse väljaspool igasugust demokraatlikku kontrolli ning et inimeste praktilised võimalused poliitilisi…

Kontserdipeegel

Brahmsi Teine ? katedraal ?kirjatundjale??
 

Surmad ja seletused

Kui esimene edukas enesetaputerrorist end öises Tallinnas koos politseinikega õhku lasi, sai tõsioludest ja osalejate kurvast saatusestki tähtsamaks õige seletuse leidmine. Põhiküsimus oli, kas õhku lendas ?terrorist?, ?lihtsalt inimene? või ?kangelane?. Avalikest teadetest oli tunda, et politseikontor isegi ei teadnud täpselt, mis variant neile paremini sobiks. Alguses käiski ametlikest teadetest…

?Wien Modern?

Festivali ?vapiloomadeks? olid Cage ja Neuwirth.
Sel teisipäeval lõppenud ?Wien Modern? (28. X ? 30. XI) pakkus kaasaegseid muusikaelamusi 59 võimalusel.

On auküsimus auahnusest üle olla

Madis Kõiv eelistab demokraatiale aristokraatiat, kuigi tunnistab end olevat loomult algkommunistlike sümpaatiatega.

Dainius Pulauskas ja Leedu jazzi koorekiht

Dainius Pulauskas Jazz Sextet (Leedu) 24. XI Estonia kammersaalis.
22. ? 24. XI tuuritas Tartu ? Pärnu ? Tallinna kolmnurgas Leedu tänase jazzi tippudest koosnev sekstett, mida juhtis klahvpillimängija ja helilooja Dainius Pulauskas. N Liidu ajal kõlas Leedu avangardjazzi meil hoopis rohkem, hiljem on Leedu muusikuid siia eksinud valdavalt tänu koostööprojektidele, kuid…

Pealelend

Akordionist nii ja teisiti

Eesti Akordioniliit tähistas oma 10. aastapäeva piduliku kontserdiga ja sellele järgneva koosviibimisega Tallinna raekojas 13. XI.
Peatuksin siinkohal akordioni mõistel üldisemalt, sest selle pilli ajalugu pole laiemalt tuntud ja ka tänapäevase akordioni ning tema repertuaari suhtes valitseb hulk eelarvamusi.

Concordia Ulas-Klar 6. VII 1938 ? 28. XI 2004

Eesti kunsti on tabanud valus kaotus. On lahkunud Concordia Ulas-Klar, üks tugevamaid ja omanäolisemaid graafikuid 1960. aastate tugevas ja omanäolises põlvkonnas. Lõpetanud 1963. aastal ERKI, esines ta 1964. aastast näitustel, paeludes suurejooneliselt kavandatud töödega, mille detailirikas vorm elas intensiivset siseelu. Sürrealistlik element, mis sisaldus juba varasemates töödes, avaldus eredalt ofordis…

Teod

Aare Pilv, koostad ?Eesti mõtteloo? sarja valimit Madis Kõivu esseedest. Millistest printsiipidest lähtud?

Mida tähendab teile PÖFF?

 

Hannes Walter 3. XII 1952 ? 26. XI 2004

Laidoneri muuseumi direktori, sõjaajaloolase Hannes Walteri surm tabas ootamatult tema endiseid ja praeguseid töökaaslasi ning arvukaid sõpru nii kodu-  kui välismaal.

Hingetoit hääste konserveeritud: 3 luulesalvestist

MIKK MIKIVER, HEIKI MÄTLIK. Teele selle poole, millel pole lõppu ja pole ka algust. JAAN KAPLINSKI ja WALT WHITMANI luule, Johann Sebastian Bachi, Leo Brouweri ja Manuel Ponce? muusika.

Vivaldiga vastu vahtimist

Ka kinolugu allub rulluvaile moelaineile. Ent rohkem kui re?issuur või muu kinematograafiline komponent, maksab läbi aegade moele lõivu filmimuusika. Jättes kõrvale laulukestega kommertskino, annab tõsisemate taotlustega helifilmis kajanud muusikat aastakümnete kaupa hõlpsasti klassifitseerida. Kolmekümnendail valitses filmis ooperlik, võimsalt illustreeriv muusikaline foon. Neljakümnendail-viiekümnendail tõusis illustratiivsus kinomuusikas oma kõrgeimasse faasi, mille kohta…
Sirp