-
Augustikuu Diplomaatia heidab pilgu aastale 1989, mil Kesk-Euroopa riigid sametrevolutsioonide laines kommunismist vabanesid.
Avaartiklis nendib Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser, et Berliini müüri varisemise suurim mõju võis seisneda tõigas, et see muutis dramaatiliselt pro and anti status quo jõudude vahekorda Läänes, mutes sel viisil varasemast realislikumaks ka Balti riikide vabanemise. Ent mitte kõik 1989. aasta järelmid ei ole positiivsed: Lääne tähelepanu koondumine Kesk-Euroopale ja NSV Liidule tõi kaasa Afganistani täielikku unarusse…
-
Lääs ei saa aidata Venemaal demokratiseeruda, kui too seda ise ei taha
Mõni aeg enne seda, kui president George W. Bush oma sammud Euroopa poole seadis, tegi poliitikaanalüütik Robert Kagan Washington Postis terase tähelepaneku. Bushi ametisseastumise kõnet lahates nentis ta, et kui presidendi varasemate välispoliitikakõnede keskmes oli võitlus terrorismiga, siis nüüd keskendus Bush vabadusele kui iseväärtusele, mitte enam kui vahendile, mille levimine maailmas peaks aitama potentsiaalsete terroristide hulka vähendada. See…
-
Just siis, kui paistis, et maailm hakkab korda saama ? Nõukogude Liidu nime kandnud suur eksitus oli rännanud oma ärateenitud kohale ajaloo prügikastis ?, just siis läks maailm uuesti ja teistmoodi sassi. Päeval, mil Boeingud lendasid Maailma Kaubanduskeskusse, oli ilmselt kõigile selge, et ennustatud ajaloo lõppu, liberaalse demokraatia võidust tingitud rahuaega niipea ei tule. Selle asemel leidsime end uuest maailmast, kus igasugused piirid olid muutunud segaseks ja suhteliseks asjaks.
Külma…
-
Kui novembrikuu Diplomaatia teie lugemislauale jõuab, siis peaks uue Ameerika presidendi nimi juba mitu päeva teada olema. Minule aga, kes ma esmaspäeval enne numbri trükkisaatmist neid ridu kirjutan, on see veel mõistatus. Niisiis on Diplomaatia seekord sattunud ajastamise ohvriks: pole mõtet kirjutada sellest, kes valimised võiks võita, sest teie teate vastust juba niigi. Pole ka võimalik lahata uue presidendi häid ja halbu omadusi, sest artiklite kirjutamise ajal polnud veel selge,…
-
Diplomaat Robert Cooperi on nädalakiri The Economist tituleerinud Briti välisministeeriumi litsentseeritud mõtlejaks. Tema esseed, mis nüüd on Fontese kirjastatuna saadaval ka eestikeelses raamatus ?Riikide murdumine. Kord ja kaos 21. sajandil?, kuuluvad paljude ekspertide arvates samasse kategooriasse Samuel Huntingtoni ja Frances Fukuyama krestomaatiliste tekstidega. 1947. aastal sündinud Cooper on töötanud Briti saatkonnas Jaapanis, Bonnis ja Afganistanis; praegu on tema töökohaks Brüssel, kus ta Javier Solana meeskonnas kujundab Euroopa Liidu välispoliitikat. Oktoobris…
-
Venemaal ei edene demokraatia, kuna Lääs ise pole näidanud väärilist orientiiri.
1990. aastate lõpul, kui hulk Lääne raha jäi Venemaa majanduskrahhi varemetesse, sai Lääne seni roosiline Vene-optimism peaaegu üleöö otsa. Algasid arutlused teemal ?Kes kaotas Venemaa??. Aasta pärast krahhi, kui algas uus, senisest brutaalsem T?et?eenia sõda, see diskussioon süvenes, võimendatuna USA presidendivalimiste kampaaniast.
