2004-34 (3033)

Reklaami hinnad alates 01.01.2008

Kõik hinnad sisaldavad käibemaksu 18%.
Must-valge reklaam+kujundus 13 krooni cm². Must-valge reklaam (kujundatud) 11 krooni cm². Teatrietenduste, kontsertide reklaam  + kujundus 7.50 krooni cm². Teatrietenduste, kontsertide reklaam (kujundatud) 6 krooni cm².  Galeriide, kunstinäituste reklaam (5 x 5 cm) 105 krooni. Galeriide, kunstinäituste reklaam (5 x 10 cm) 210 krooni.  Õnnitlused ja leinakuulutused 180 krooni. Korduvkuulutus sama tekstiga…

Kalju Reitel 11. II 1921 ? 10. IX 2004

On lahkunud skulptor ja kauaaegne kunstipedagoog Kalju Reitel. Mitmekülgselt andeka noorena alustas ta oma kunsti­õpinguid sõja-aastatel 1942 ? 43 Tallinna Kujutava- ja Rakenduskunsti Koolis, 1943 ? 44 aga õppis Liepāja lähedal Grobiņa lennukoolis ning teenis 1943 ? 44 mobiliseerituna Saksa armee lennuväes. Sõja lõppedes jätkas Kalju Reitel õpinguid Tallinna Riiklikus…

TARTU-LUULETUSED

VAHUR AFANASJEV
.

AASTARING HINGEMAAL

AURI KOIT
 

Esimene vasikas komöödiakoplis

Eesti teatri festival ?Komöödia? Tartus 9. ? 11. IX 2004. Peakorraldaja Margus Kasterpalu.

Asutamisaasta kohustab

Millega eakas ja elurõõmust pakatav Taaralinna teater publikut sellel hooajal rõõmustab, lummab ja mõtlema paneb?
1. oktoobril esietendub Vanemuise teatris kuulsa vene näitekirjaniku Ljudmila Razumovskaja draama ?Vladimiri väljak?. Lavale astub eesti teatri grand old duett Herta Elviste (pildil) ja Lembit Eelmäe. alan proosa

Da capo

Roman Baskin Fellinit tõlgendamas
Otsivad kaosest väljapääsu: orkestrandid Madis Kalmet, ja Pirjo Levandi. TOOMAS TUUL Federico Fellini ?Orkestriproov? alustas juuli algul Narva Aleksandri kirikus ning avas 14. augustil ärimehe-kunstikoguja Jaan Manitski uue ettevõtmise, multifunktsionaalse kunstiruumi ehk Viinistu kunstimuuseumi katlamaja. Lavastust näeb veel Tallinnas Sakala keskuses 19. IX kell 14 ja…

Universitas ja Leedo praamid

Eelmises Sirbis arutles Jaak Kangilaski, kas Eesti kannab kaht ülikooli, ja pidas sellist mõtet ebatõsiseks, viidates ressursside piiratusele. Õnneks on ta järeldus ekslik, sest põhineb valedel eeldustel. Nimelt eeldab Kangilaski, et ressursse paralleelsete erialade (näiteks ajaloo) väljaarendamiseks saab leida põhiliselt kahel viisil ? kas suurendades riiklikku koolitustellimust vastavas valdkonnas või…

Üks rahvas, üks riik, üks ülikool?

Usk administreeriva haridusbürokraatia efektiivsusesse on ületanud kriitilise meele
Demokraatia areng ei kulge kunagi ühtlaselt ? ikka on mõni eluala ühest ees ja teine taga.  Majandusliku tegevusega seotud eluvaldkonnad kipuvad tavaliselt teistest kiiremini demokratiseeruma ja riikliku administreerimisega seotud valdkonnad jälle aeglasemalt.  Nii näiteks õnnestub tavaliselt uutes apteeki meenutavates pangakontorites demokraatlikule ühiskonnale kohane…

Erootilisi ja teisi lugusid homodest

Teadusega on Koni ulatuslikele allikatele tugineval homoreferaadil vaid osalisi kokkupuutepunkte

Tallinna ülikool: kuhu ja kuidas?

Küsimus on kompleksne, aga vaja vist ikkagi oleks.
Tallinna ülikooli (edaspidi TLÜ)¹ teema on üleval olnud juba mõnda aega, erinevate poolte spetsialistid on avalikkuses korduvalt sõna võtnud. Siin olev kujutab endast kõrvaltvaataja katset probleemi erinevaid tahke kokku tuua.

Nemad

Pühapäeva pärastlõunal trollipeatuses koos kaaslasega bussi oodates ei märganudki ma alguses üht halli mehikest ja teravtigedat pilku. Tagasihoidlikult riides ja lõhnad juures, kuid samm kindel ja diktsioon selge, tegi too end ootamatult nähtavaks: ?Ma tean teid küll, istute seal üleval, olete see Toompea-rämps.? (?!) ?Ja teid olen televiisoris näinud.? (Issand,…

Filosoofiline pilk hari­dusele ja ühiskonnale

Graubergi dekonstruktsioon ulatub objektiivsest teadmisest tunnetava subjektini

Viljakoll

Minu viieaastane poeg Andreas rääkis, kuidas ta vilja seest välja maanteele jooksis ja veoauto all surma sai. Auto lõi teda nii kõvasti, et tal murdusid kõik luud ja ta ise oli täitsa sodi ja lendas autost hästi kaugele. Ta oli teadnud, et maanteele joosta ei tohi, aga Harvi, tema vanem…

Õilis tõde kannatuse algamisest

Amélie Nothomb, ?JUMALA LAPSEPÕLV?. Tõlkinud Tiina Jaksman. Varrak, 2004. 96 lk.

Laula, laula, pappi!

Millega ikkagi algab eesti kirjandus? Mõningad käsitlused alustavad eesti kirjandust rahvaluulega, teised nn Balti kroonikatega. Kus aga on siis tegelik algus? Tegelik algus on kirjutamises. Sõna ?kirjandus? seostub etümoloogilises plaanis ju ?kirjaga?. ?(Ilu)kirjandus? on seega teatavat naudingut pakkuv, ilusasti/inetult sõnastatud sõnum, mis on ?(üles) kirjutatud?. ?(Ilu)kirjandus? on teatavat tüüpi ?(üles)kirjutatus?.…

Mälestuste sünge müstika

Hellati klassi poisid koolitunnis. repro raamatust
 

Wremja kui aja dokument

Mart Juur / Andrus Kivirähk, Wremja. Timur ja tema meeskond. Tänapäev, 2004
Juba pikemat aega hüüab eesti meedia vaimustusest, sest vahepeal varjusurma langenud eesti huumor on taas ellu ärganud. Peamiselt süüdistatakse selles teos kaht mehepoega, Juurt ja Kivirähki, kes lihtsalt oma lõbujanu tõttu on muutnud huumori jälle ajastu dokumendiks, nagu seda…

Runolaulu MM

11. septembril toimus Mustpeade majas runolauluvõistlus. Ürituse patroonid olid Eesti ja Soome presidentide abikaasad Ingrid Rüütel ja Pentti Arajärvi.
Avalöögi andis soome naisansambel Ketsura, kelle esituslaadi teravakõlalisuses ei puudunud ühisjooned meie euroansambliga Neiokõsõ. Karjala folklaulja Leo Sevets saatis end elektrikandlel, tema joig kõlas ähvardavalt maagiliselt. Talle omaselt ekstravagantse imagoga Aapo Ilvese…

Topeltmärgi needus

70 aastat Tallinna Kunstihoonet

Marko Mäetamme kunsti lätetel

Marko Mäetamm. Jamaaha, Kavasaki ja Honda maitsevad muna. 1990, gua??, paber. Eero Epner
Marko Mäetamme näitus ?kui mina alles noor veel olin? Hausi galeriis kuni 24. IX.

Galerii

Hüperrealism on endiselt  kuum
Ivar Kaasiku näitus ?All? Viviann Napa galeriis kuni 30. IX.

Segane, kuid toimiv kooslus

Andres Rõugu, Jorma Hyttineni, Maarit Suomi ja Leila Luukka ühisprojekt Deco galeriis kuni 18. IX.
Pealtnäha ei ole kõnealuses näituseprojektis midagi eriti mainimisväärset ega muljet avaldavat. Igasuguseid ülelahe-projekte on nähtud ennegi ning paljud neist on olnud nii kontseptsiooni kui teostuse poolest efektsemad. Siinsel näitusel pole läbivat ideed, mis erinevais meediumides teostatud…

Looja või/nagu õieke väljal

Ann Audova. Akt omaette. 1987-1988? Õli. Lõuend papil. Enn Lillemetsa kogu. MALEV TOOM.
Ann Audova (1904 ? 2001) motiivinäitus ?NAGU PÄEVALILL VÄLJAL? Tartu Linnamuuseumis kuni 19. IX.

Armastus ja needus soome-eesti ooperis

Hannu Lintu proovis. repro
Tauno Pylkkäneni (Soome) ooperi ?Mare ja tema poeg? kontsertettekanne, Tauno Pylkkäneni libreto Aino Kallase näidendi ainetel. Dirigent Hannu Lintu, solistid Kirsi Tiihonen, Raimo Sirkiä, Juha Uusitalo, Esa Ruuttunen, Juha Riihimäki, Kai Valtonen. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja koor, tütarlastekoor Ellerhein 10. IX Estonia kontserdisaalis.

Muusikamaailm

Festivalid Luzernis, Torinos, Prahas

Plokkflööt salongis, klassiruumis ja lõunapoolusel

Eesti plokkflöödifestival 10. ? 12. IX
Loeng ?Barokkemotsioonide tähestik? ja kaasaegse plokkflöödimuusika gala­kontsert 11. IX, kavas Jürjendal, Pärt, Rääts, Tüür jt.

Kui prooviks prohvet olla

Sarja ?Akadeemiline kammermuusika? avakontsert Kadrioru lossis 12. IX: Irina Zahharenkova (klaver), kavas Mozart, Beethoven ja Schumann.

?armantne barokk Antoniuse kabelis

Eesti plokkflöödifestival 10. ? 12. IX

Kasakas ratastoolis

Tõden taas ? vene kinolukku on karatud kõikjalt: tehasest, kaevikust, T?ekaast,  tänavalt. Aleksandr Han?onkov hüppas kinotegijaks otse sadulast. Kärsitu kasakaohvitser, kel kroonust kõrini sai, asutas 1906. aastal Moskvas kontori, mis müüs-levitas väljamaiseid kinotükke. Seejärel vändati filme juba ise. Ei läinud kümmet aastatki ja Han?onkovi nimi seisis võimsalt vene filmituru kahe…

?Nosferatu? ? absurdsete detailide sümfoonia

?Nosferatu ? õuduste sümfoonia? (?Nosferatu ? Eine Symphonie des Grauens?, Saksamaa 1922, 84 min). Re?issöör Friedrich Wilhelm Murnau,osades Max Schreck, Alexander Grana, Gustav von Wangenheim, Greta Schroeder. Linastus Tartu festivalil ?Komöödia?.

Krossi mälestuste ekraniseering

?Söerikastaja?. Lavastaja Peeter Simm, operaator Jüri Suurevälja, helioperaator Jaak Elling, diktoritekst Kristiina Ross, montaa? Sirje Haagel ja Lauri Laidna, produtsendid Enda Lehtmets ja Märten Kross. Lege Artis Film, 2004. 70 min. Esilinastus 16. september 2004.

Kodulooline film rahvakirjanikust

Lavastaja Peeter Simmi nime all on valminud film meie rahvuslikust suurmehest Jaan Krossist. Üheks produtsendiks Märten Kross, Jaan Krossi noorim poeg. Tuleb tunnustada poja tahet teha oma isast film.
Tegemist on lihtsakoelise perekonnafilmiga. Jaan Kross tütretütrega mere ääres, pojapojaga Nõmmel. Pojaga ülikooli auditooriumis ning Tartu katoliku kiriku väravas. Auvilistlane oma akadeemilises…

Kurvaraadio

TARTU PERERAADIO, sagedus Tartu 89,0 MHz, eetris iga päev.
Sirp