2004-32 (3031)
KALENDER
2. september
100 aastat tagasi (1904) sündis Tallinnas organist, dirigent ja pianist Paul Indra. Suri 16. II 1989 Berliinis.
100 aastat tagasi (1904) sündis Tallinnas organist, dirigent ja pianist Paul Indra. Suri 16. II 1989 Berliinis.
3 minutit
Üleskutse
Läänemaa Muuseum kutsub Haapsalu linnaelanikke ja kõiki teisi häid inimesi talgutele, mis algavad täna kell 12 tulevases Ilon Wiklandi muuseumi asukohas ? Kooli tn 5, Haapsalus.
Ühisel jõul viskame hoone esimeselt korruselt välja sinna aastatega kuhjunud ehitusprahi.
Ühisel jõul viskame hoone esimeselt korruselt välja sinna aastatega kuhjunud ehitusprahi.
1 minut
Konkurss
Seoses 8. VII välja kuulutatud konkursi nurjumisega, kuulutab justiitsministeerium välja uue konkursi leidmaks Kodanikujulguse aumärgi kavandit.
Uue konkursi tingimused leiate justiitsministeeriumi kodulehelt www.just.ee
Uue konkursi tingimused leiate justiitsministeeriumi kodulehelt www.just.ee
1 minut
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 15. toetuste jaotus
Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond alustab stipendiumide ja 2005. aasta kultuuriprojektide finantseerimisetaotlustevastuvõttu. Stipendiume ja toetusi jaotatakse üldfondist ja 80 Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nimelisest allfondist. Esimest korda osalevad sel aastal järgmised nimelised allfondid:
1 minut
Matt kolme käiguga
19. VIII Sirbis antud St. Eberle probleemi lahendasid (1. La6! b5 2. Lf6! jne.) õigesti:Ants AaslavMikk Espenberg Jürgen Järvpõld Arlentin Laisaar Ants Siirus Enn Tali Hindrek Tamvelius
1 minut
Teater kui lapse teejuht ja sõber
Kevadel toimus Tartus rahvusvaheline konverents?NB ? teater kooli, kool teatrisse?. Tänane Sirbi teatri-eri avaldab vaid osa sel kokkusaamisel peetud ettekannetest (lühendatult). Lisaks siintoodule oli ettekandeid veelgi, toimus mitu diskussiooni, mida Sirp püüab võimaluse korral edaspidigi lugejani tuua. Meie lapsed on seda väärt, et nendele tehtava teatri probleeme ja arengujooni teadvustada.MARGOT…
4 minutit
Lasteteater surnud?
Väikesele vaatajale mõeldud teatril on tegijate endi silmis kehv maine
Kui vaadata lasteteatri praegust olukorda Eesti teatripildis, tundub üldjoontes kõik korras olevat. Leidub nii vaatajaid kui tegijaid. Ainuüksi riigiteatrite repertuaarist leiab kõigil keskmiselt 2 ? 4 lastelavastust. Ka vaatajate hulk on viisakas: aastas on lastelavastusi vaadanud rohkem kui veerand miljonit…
Kui vaadata lasteteatri praegust olukorda Eesti teatripildis, tundub üldjoontes kõik korras olevat. Leidub nii vaatajaid kui tegijaid. Ainuüksi riigiteatrite repertuaarist leiab kõigil keskmiselt 2 ? 4 lastelavastust. Ka vaatajate hulk on viisakas: aastas on lastelavastusi vaadanud rohkem kui veerand miljonit…
6 minutit
Konverentsi ?NB ? teater kooli, kool teatrisse? ümarlaua tulemused
Konverents sedastas:
kultuuriministeeriumil puudub programm ja nägemus lastele ning noortele tehtavast teatrist;
kultuuriministeeriumil puudub programm ja nägemus lastele ning noortele tehtavast teatrist;
1 minut
?Korras-müüt? ja ravi
PIIA RUBER
Riigiteatrimasinast tulevad lastetükid, mis hüppavad kui katkise grammofoni nõel ühe koha peal ja kordavad sama laulu ühte fraasi, kuni elekter lõpeb.
Riigiteatrimasinast tulevad lastetükid, mis hüppavad kui katkise grammofoni nõel ühe koha peal ja kordavad sama laulu ühte fraasi, kuni elekter lõpeb.
4 minutit
Poliitikud vastutagu ka lasteteatri eest
Taanis on ligi sada lastele mängivat professionaalset teatritruppi poole miljoni väikese vaatajaga hooaja jooksul.
Taani on umbes sama suur kui Eesti, meie rahvaarv on 5,4 miljonit ja praegu on meie arvates võimul väga halb parempoolne valitsus, sest oleme harjunud sotsiaaldemokraatide juhitud kultuuripoliitikaga. Lasteteater sai Taanis alguse 1950. aastatel, me nimetame seda…
Taani on umbes sama suur kui Eesti, meie rahvaarv on 5,4 miljonit ja praegu on meie arvates võimul väga halb parempoolne valitsus, sest oleme harjunud sotsiaaldemokraatide juhitud kultuuripoliitikaga. Lasteteater sai Taanis alguse 1950. aastatel, me nimetame seda…
3 minutit
Teater aitab lapsel elus toime tulla
Kõikide saksa teatrite juures töötab ka teatripedagoog.
Kuuleme sageli räägitavat, kui tähtis on lastele teater, kui väga lapsed teatrit vajavad. Meie, teatriinimesed, teame seda, aga kas ka poliitikud või teised inimesed seda teavad?
Kuuleme sageli räägitavat, kui tähtis on lastele teater, kui väga lapsed teatrit vajavad. Meie, teatriinimesed, teame seda, aga kas ka poliitikud või teised inimesed seda teavad?
4 minutit
Lapsed ja ?vali kord?
Politsei hoiab noortel silma peal punkarite iga-aastasel üritusel ?Tere kool?.ARON STERN
Eel esimese septembri leidis Tartus aset nukker intsident lastega: tänavareiv osutus jooma- ja narkopeoks ja politsei korraldas lõbujanustele noortele massilise haarangu. Meie näeme statistikat; jah, noored jõid.
Eel esimese septembri leidis Tartus aset nukker intsident lastega: tänavareiv osutus jooma- ja narkopeoks ja politsei korraldas lõbujanustele noortele massilise haarangu. Meie näeme statistikat; jah, noored jõid.
3 minutit
Hea lugeja!
Sirbil oli juba mõnda aega plaanis endale uus kujundus teha, aga ikka on midagi vahele tulnud. Nüüd siis saab see teoks. Kujunduse autoriteks on Kristjan Mändmaa ja Sirbi oma kujundaja Piia Ruber.
Igal lehel on nagu enamikul inimestelgi oma iseloom. On oma kandev idee ehk eidos, kogu subjekti kujundav printsiip.…
Igal lehel on nagu enamikul inimestelgi oma iseloom. On oma kandev idee ehk eidos, kogu subjekti kujundav printsiip.…
1 minut
Suuga suur linn
Sõnade ja tegude lahkuminek on maailmapoliitikas tavaline. Näiteks Euroopa Liidus on nende sideme taluvuspiiri katsumisest tehtud kunst, mida valdab iga enesest lugupidav liikmesriik. Sõnaväänamine on osa asjade seisust, mida inglise keeles märgitakse väljendi ?business as usual? ? kõik on nii, nagu peab olema.
Kõik on hästi seni, kuni respekteeritakse sündsuse piire.…
Kõik on hästi seni, kuni respekteeritakse sündsuse piire.…
3 minutit
Meie, kes me ei ole
Vene ajal oli häda mõne väga vana ?asjaga?, mida ei tohtinud propageerida, aga ei saanud ka maha vaikida. Näiteks religioosne kunst. Appi tulid üldhumanistlikud väärtused. Mis saab ?üldhumanismi? vastu olla? Seda leiab tahtmise korral kõikjalt. Tõsi, küsimus oli tõlgendusvälja teatavas moonutamises. On ju vahe, kas näha kristluses kesksena inimeksistentsi väärtustavat…
2 minutit
Muhe ja mõistev mõtisklus
Ilmar Talve, ?EESTI KULTUURILUGU. KESKAJA ALGUSEST EESTI ISESEISVUSENI?. Ilmamaa. 696 lk.
Mõned kuud tagasi kirjutas Margus Laidre: ?Probleem on selles, et paljude kitsahaardeliste ja sissepoole suunatud n-ö oma mätta otsast vaatavate, teravalt etnilise värvinguga ajalookäsitluste kõrval pole meil jätkunud jõudu näha end niihästi Läänemere-äärsete maade kui ka laiema ilma üldisemas…
Mõned kuud tagasi kirjutas Margus Laidre: ?Probleem on selles, et paljude kitsahaardeliste ja sissepoole suunatud n-ö oma mätta otsast vaatavate, teravalt etnilise värvinguga ajalookäsitluste kõrval pole meil jätkunud jõudu näha end niihästi Läänemere-äärsete maade kui ka laiema ilma üldisemas…
5 minutit
Ja nii nad kirjutasidki ?uue ajaloo?
Meediateoreetiku pilguga ISEAst
Enne kõike muud ? hoolimata konverentsidel ettekandeid pidanud inseneridest, sotsioloogidest jm teadmisvaldkondade esindajatest ? oli hiljuti Tallinnas ja Helsingis aset leidnud ISEA ikkagi kunstiüritus. Kunstiga on aga ju see lugu, et vähemalt modernismiajastust saati õiendab ta järjekindlalt teljel avangard versus kehtestatud kaanonid ning tunnustuse pälvivad sellised kunsttööd, mis…
Enne kõike muud ? hoolimata konverentsidel ettekandeid pidanud inseneridest, sotsioloogidest jm teadmisvaldkondade esindajatest ? oli hiljuti Tallinnas ja Helsingis aset leidnud ISEA ikkagi kunstiüritus. Kunstiga on aga ju see lugu, et vähemalt modernismiajastust saati õiendab ta järjekindlalt teljel avangard versus kehtestatud kaanonid ning tunnustuse pälvivad sellised kunsttööd, mis…
4 minutit
Poliitikute vastutusest
Lugedes läinud nädala Sirbist Eesti lähiajaloo teemalisi artikleid (Vello Helk, Hendrik Arro), jääb vaid kahetseda, et ei vaielda argumentidega, vaid jõutakse kohe ideoloogilise võitluse valda, riputatakse silte (Naani, Maamäe jt tegevusega paralleelide tõmbamine) või minnakse lausa isiklikus (?end politoloogia professoriks tituleeriv?). Arutelu see edasi ei vii ja ajaloost õppida ei…
3 minutit
Säänest kalla muialt saa-õi
Tänavu sõlmus kolmikuks kokku Ilvese Aapo Räpinä-teemaliste ajalooliste näitemängude joru, mis algas 2002. aastal näitemänguga ?Ööpik Võhandu kaldalt? ja jätkus 2003. aastal tükiga ?Wõõbsu palas!?. Seesuvise pala pealkiri oli ?SILLAPÄÄ OSSI KRONIKA?. Suurte tähtedega on pealkiri kirjutatud sellepärast, et on kaks peategelast ? Sillapää Oss ja Sillapää Loss ning L…
3 minutit
Lost
Thomas Wolfe, ?KADUNUD POISS?. Tõlki-nud ja järelsõna kirjutanud Lauri Pilter. Loomingu Raamatukogu 2004, nr 17.
Lost ?kadunud, kaotatud? on Thomas Wolfijaoksväga tähtis sõna. Juba tema esimese romaani käsikirja, kahesaja üheksakümne tuhande sõna suuruse oopuse pealkiri oli ?Oh Lost.? Kommertsiaalsusega see just ei hiilanud, pealkiri muudeti toimetamise käigus ning teos sai nimeks…
Lost ?kadunud, kaotatud? on Thomas Wolfijaoksväga tähtis sõna. Juba tema esimese romaani käsikirja, kahesaja üheksakümne tuhande sõna suuruse oopuse pealkiri oli ?Oh Lost.? Kommertsiaalsusega see just ei hiilanud, pealkiri muudeti toimetamise käigus ning teos sai nimeks…
3 minutit
Kolikamber number üks
Ajalugu on tänases Eesti Vabariigis ootamatult taas aktuaalseks saanud. Seda eelkõige seoses Teise maailmasõja lõpufaasi jääva suvega 1944, mil NSV Liidu liitlased eesotsas Ameerika Ühendriikidega avasid Hitleri Saksamaa purustamiseks nn. Teise Rinde. Tollal tegutses ikka tõeliselt võimas ?troika?, ?the Allied?: Stalin, Roosevelt ja Churchill. Nemad otsustasid, kes kuhu. See asjaolu…
1 minut
Läänemere meediakarneval
?ISEA 2004? laeval, Tallinnas ja Helsingis
Shamina Mishra. Home and Away. Kaader dokumentaalsest audiovisuaalprojektist.
Shamina Mishra. Home and Away. Kaader dokumentaalsest audiovisuaalprojektist.
6 minutit
Elektrooniline kunst sotsiaalses embuses
Laetitia Delafontaine ja Gregory Niel. RS-3. Reageeriv ruum.
?ISEA 2004?-sarnaste elektroonikanäituste vastuvõtu teeb raskeks asjaolu, et neid pole lihtsalt näha. Passiivne, äraootav silmitsemi_ ne, millega me oma vuajeristlikus kultuuris nii harjunud oleme, lihtsalt ei tööta nende puhul. Kunstigaleriid aga, jumal paraku, on rohkem kui saja aasta jooksul timmitud just selliseks…
?ISEA 2004?-sarnaste elektroonikanäituste vastuvõtu teeb raskeks asjaolu, et neid pole lihtsalt näha. Passiivne, äraootav silmitsemi_ ne, millega me oma vuajeristlikus kultuuris nii harjunud oleme, lihtsalt ei tööta nende puhul. Kunstigaleriid aga, jumal paraku, on rohkem kui saja aasta jooksul timmitud just selliseks…
4 minutit
Järelpilke naabrite festivalidele
Intervjuu Mati Palmiga
Vladimir Atlantov ja Mati Palm Mikkelis.
Vladimir Atlantov ja Mati Palm Mikkelis.
3 minutit
Suvelõpp flöödihelide saatel Nigulistes
Kontserdisarja ?Niguliste suvemuusika 2004? raames astusid 27. VIII publiku ette Mihkel Peäske (flööt) ja Jana Peäske (klaver).
Mihkel Peäske on eesti kontserdipublikule rohkem tuntud ERSO flöödisolistina ja NYYDEnsemble?i liikmena kui interpreedina kammerduo koosseisus. Seda suurem oli aga avastamisrõõm kuulda neid musitseerimas klassikalises flöödi-klaverikoosseisus, kelle ettekandes kõlas kirju bukett flöödimuusikatmitmestajastust.
Mihkel Peäske on eesti kontserdipublikule rohkem tuntud ERSO flöödisolistina ja NYYDEnsemble?i liikmena kui interpreedina kammerduo koosseisus. Seda suurem oli aga avastamisrõõm kuulda neid musitseerimas klassikalises flöödi-klaverikoosseisus, kelle ettekandes kõlas kirju bukett flöödimuusikatmitmestajastust.
2 minutit
Muusika-terapeudid Kaljuste ja ERSO
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Piret Aidulo (orel) ning solistid Kädy Plaas, Helen Lokuta, Toomas Tohert ja Uku Joller Tõnu Kaljuste dirigeerimisel 27. VIII Eesti Metodisti kirikus, kavas Beethoveni Sümfoonia nr 6 F-duur ja Haydni ?Nikolause missa? G-duur.
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri suvelõpu-kontsert Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga oli tõhus…
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri suvelõpu-kontsert Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga oli tõhus…
2 minutit
Vaimuliku vokaalmuusika kirglikkus
Heinrich Schütz (1585 ? 1672)
ANSAMBEL VOCES MUSICALES Risto Joosti (kontratenor) juhatusel Kadrioru lossis 29. VIII, kavas Heinrich Schützi ?Kleine geistliche Konzerte? (motetid ja vaimulikud kontserdid).
ANSAMBEL VOCES MUSICALES Risto Joosti (kontratenor) juhatusel Kadrioru lossis 29. VIII, kavas Heinrich Schützi ?Kleine geistliche Konzerte? (motetid ja vaimulikud kontserdid).
3 minutit
ERSO raudne leedi Kadriorus
Sarjas ?AKADEEMILINE KAMMERMUUSIKA KADRIORU LOSSIS? 22. VIII: Imbi Kuus (viiul) ja Nata-Ly Sakkos (klaver).
22. VIII esines ?Akadeemilise kammermuusika? sarjas Kadriorus sonaadipaar Imbi Kuus (viiul) ja Nata-Ly Sakkos (klaver). Imbi Kuus õppis muusikakoolis Harald Aasa viiuliklassis ja lõpetas kõrgkooli professor Herbert Laane juhendamisel. Kaks viiulieriala lõpetajat oli tol ajal hea ?aastane…
22. VIII esines ?Akadeemilise kammermuusika? sarjas Kadriorus sonaadipaar Imbi Kuus (viiul) ja Nata-Ly Sakkos (klaver). Imbi Kuus õppis muusikakoolis Harald Aasa viiuliklassis ja lõpetas kõrgkooli professor Herbert Laane juhendamisel. Kaks viiulieriala lõpetajat oli tol ajal hea ?aastane…
2 minutit
Fassbinderi kaks minutit
Vene võimsast kinolisest voolusängist irdub üks filmilinenireke, mida seal kutsutakse ?paralleelseks kinoks?. Eesti keeli võiks öelda ehk ?rööpkino?. Seda on teinud ja teevad üksikud intellektuaalsed filmimehed, omaendakunstilisel (ja nõukogude päevil ka julgeolulisel) riisikol, teades, et nende loome ei jõua kommertslikku levisse, vaid jääb üldisest tähelepanust kõrvale, vaimutoiduks eraldunud elitaaridele.
Nõukogulikel…
Nõukogulikel…
2 minutit
Imetletud ja jälestatud
?CAMBRIDGE?I SPIOONID? (?Cambridge Spies?, Suurbritannia 2003) re?issöör Tim Fywell. Osades Toby Stephens, Tom Hollander, Samuel West, Rupert Penry-Jones. Viis osa ETVs 13. juuli ? 11. august.
Harold Adrian Russell ?Kim? Philby (1912 ? 1988)
Harold Adrian Russell ?Kim? Philby (1912 ? 1988)
3 minutit
Tallinnas on 8. ? 12. IX Läänemere maade dokumentalistikafoorum
Seitse aastat tagasi käivitati Bornholmi filmifestivali raames Baltic Sea Documentary Forum, eeskuju võeti Amsterdami foorumist, mis on programmi MEDIA toetatud tähtsaim dokumentalistikaüritus. Tookord oli oluline (ja on praegugi) äratada telekanalite hankejuhtide huvi Baltimaade ja Ida-Euroopa dokfilmidevastu. Seehuviäratamine osutus arvatust lihtsamaks, kuna mitmed laialdaselt dokumentalistikat edastavad telekanalid otsisid uusi andeid ja…
1 minut
Filmipäevad kui ?Kevade? koolituba
Muljeid Theodor Lutsu IX filmipäevadeltPalamusel 14. ja 15. augustil
4 minutit
Kui kultuur ongi poliitika
Kas mäletate, millest kõik algas? Muidugi, fosforiidist. Lisaks muinsuskaitseliikumisest ja loomeliitude pleenumist. Võib öelda, et just nendest sündmustest said Eesti välispoliitika ja diplomaatia oma sisulise alguse. Kuigi üldiselt diplomaatiat defineeritakse kui riikidevahelist suhtlust, mis toimub rahumeelseid vahendeid kasutades, ei ole tegelikult diplomaatiaks riiki ilmtingimata vaja. Sageli on vastupidi: just riigi…
1 minut
Maailmakongress ja rahvadiplomaatia
Soome-ugri rahvaste esimesel maailmakongressil vastu võetud maailma soome-ugri rahvaste koostöö põhimõtete, eesmärkide ja ülesannete deklaratsioonis on öeldud: ?Soome-ugri rahvaste maailmakongress on nende rahvaste foorum, mis on sõltumatu valitsustest ja poliitilistest parteidest?. Samasugused valitsusvälisust rõhutavad formuleeringud on säilinud ka kehtivas maailmakongressi ja Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee kodukorras.
Formaalselt on seda printsiipi ka…
Formaalselt on seda printsiipi ka…
5 minutit
Soome-ugri rahvastel on veel lootust
Äsja lõppenud 4. soome-ugri maailmakongressi keskne teema oli meie rahvaste tulevik.
Me elame globaliseeruvas maailmas. Globaliseerumisel saab olla nii üleilmne kui ka lokaalne mastaap. Ning kuigi maailma mastaapides globaliseerumist on tunda ka mitte-anglosaksi juurte ja kultuuriga rahvaste hulgas, jääb senini enam-vähem suletud ning mitmekeelsete ja -kultuuriliste ühiskondade juures poliitilistel…
Me elame globaliseeruvas maailmas. Globaliseerumisel saab olla nii üleilmne kui ka lokaalne mastaap. Ning kuigi maailma mastaapides globaliseerumist on tunda ka mitte-anglosaksi juurte ja kultuuriga rahvaste hulgas, jääb senini enam-vähem suletud ning mitmekeelsete ja -kultuuriliste ühiskondade juures poliitilistel…
9 minutit
Soomeugrilased ja soomeugrilus tänapäeva Soomes
Kolmanda aastatuhande alguse soome-ugri ideaalriik võiks olla sarnane praeguse Soomega. Sel Põhja-Euroopa riigil on tugev rahvuslik identiteet, omakeelne haridussüsteem, sihipäraselt kujundatud ja vähemalt põhimõtteliselt igaühele kättesaadavad põhilised sotsiaalsed tagatised. Materiaalse heaolu kõrval elab tugev ja omanäoline kultuur. Soomeugrilusel on eduka soomlase nägu.
Need piirjooned sobiksid mis tahes soomeugrilikuks määratletud…
Need piirjooned sobiksid mis tahes soomeugrilikuks määratletud…
6 minutit
Väikeriikide roll laienenud Euroopa Liidus
Euroopa Liidu laienemist 1. mail 2004. aastal võib pidada ajalooliseks sündmuseks, meie kontinendi tõeliseks taasühinemiseks. Kümne uue Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa riigi liitumisega lõppes Euroopa jaoks valuline ja traagiline külma sõja sünnitatud 40aastane periood. Meie silme all on sündimas uus, palju suurem, ambitsioonikam ja mitmepalgelisem Euroopa. Ma mõistan, et Eesti-suguses…
4 minutit
Julgeolekupartnerlus vallutab maailma
Kõrvuti liitlassuhetega ning alliansistrateegiaga on postmodernistlikus julgeolekukäsitluses üha enam juttu julgeolekupartnerlusest. Kes on partnerid? Need on riigid, kes ei kuulu otseselt ühe või teise organisatsiooni liikmeskonda, kuid organisatsioon võib arendada nende riikidega ulatuslikku koostööd, mis ei jää teinekord eriti palju alla liitlastega tehtavale. Liitlassuhete ja koostööpartnerluse põhierinevus seisneb selles, et…
5 minutit
Raamat
Raamat: Richard Pipes. Vixi. Memoirs of a Non-Belonger. Yale University Press, New Haven & London 2003, 264 lk.
Harvardi ülikooli kauaaegse ajalooprofessori, tunnustatud Venemaa ja Nõukogude Liidu uurija Richard Pipesi memuaaride pealkiri ?Vixi? on üheselt mõistetav. Ladina keeles tähendab see ?Ma olen elanud?. Hoopis keerulisem lugu on raamatu alapealkirjaga ?…
Harvardi ülikooli kauaaegse ajalooprofessori, tunnustatud Venemaa ja Nõukogude Liidu uurija Richard Pipesi memuaaride pealkiri ?Vixi? on üheselt mõistetav. Ladina keeles tähendab see ?Ma olen elanud?. Hoopis keerulisem lugu on raamatu alapealkirjaga ?…
3 minutit
