2004-29 (3028)
Repliik
Eesti üha kirjaoskamatumaks?
(Vt. Sirp 16. VII 2004, ?Uus Eesti toimib ka kirjaoskuseta? Intervjuu EKI grammatikasektori juhataja Peeter Pälliga?.)
(Vt. Sirp 16. VII 2004, ?Uus Eesti toimib ka kirjaoskuseta? Intervjuu EKI grammatikasektori juhataja Peeter Pälliga?.)
2 minutit
Jüri Jaama 29. XII 1936 ? 8. VIII 2004
Lahkus hea kolleeg, aastakümneid eesti arhitektide ühishuvide eest seisnud mees.
Jüri Jaama lõpetas ERKI 1963. aastal, töötades arhitektina alguses Pärnus, seejärel Tallinnas: 1963 ? 1966 Eesti Projektis ja 1966 ? 1978 Eesti Maaehitusprojektis. Aastatel 1978 ? 1993 töötas ta juhtiva arhitektuuriametnikuna Tallinna linnavalitsuses, seejuures 1980 ? 1990 linna peaarhitektina. 1993.…
Jüri Jaama lõpetas ERKI 1963. aastal, töötades arhitektina alguses Pärnus, seejärel Tallinnas: 1963 ? 1966 Eesti Projektis ja 1966 ? 1978 Eesti Maaehitusprojektis. Aastatel 1978 ? 1993 töötas ta juhtiva arhitektuuriametnikuna Tallinna linnavalitsuses, seejuures 1980 ? 1990 linna peaarhitektina. 1993.…
2 minutit
Suveteater ? projektiteater?
Tänavune suveteater serveeris naudingukosti friikidele ja massimeelele
Jaan Tätte ?Latern? (Nargen Opera, esietendus Laulasmaal 11. juulil): kanged rannanaised, Mamma (Ülle Kaljuste) ja Löör (Evelin Pang) unistavad kosilastest, meri uhub tünnides kaldale vaid tarbetut kraami. 2x TAAVI TEPLENKOV
Jaan Tätte ?Latern? (Nargen Opera, esietendus Laulasmaal 11. juulil): kanged rannanaised, Mamma (Ülle Kaljuste) ja Löör (Evelin Pang) unistavad kosilastest, meri uhub tünnides kaldale vaid tarbetut kraami. 2x TAAVI TEPLENKOV
4 minutit
Kümme aastat Tallinna Linnateatrit
Elmo Nüganen Tallinna Linnateatri hooaja avakoosolekul 9. augustil trupi ees sõna võtmas.
Esimene etendus anti Tallinna Linnateatri nime all 18. augustil kümme aastat tagasi Edinburghi festivalil Elmo Nüganeni lavastusega ?Romeo ja Julia?.
Esimene etendus anti Tallinna Linnateatri nime all 18. augustil kümme aastat tagasi Edinburghi festivalil Elmo Nüganeni lavastusega ?Romeo ja Julia?.
3 minutit
Kas nad ikka jõudsid taevasse?
Muljed esietenduselt, mis saabus kardetavasti liiga vara
Hannes Kaljujärve Zobar jalutab läbi tüki kui tahumatu talumees ja Claudia ðevtðenko temperamentsele Raddale ta partneriks justkui ei passikski. Viimane on aga tõepoolest lavastuses mustlaste kroonijuveel. PEETER PAASMÄE
Hannes Kaljujärve Zobar jalutab läbi tüki kui tahumatu talumees ja Claudia ðevtðenko temperamentsele Raddale ta partneriks justkui ei passikski. Viimane on aga tõepoolest lavastuses mustlaste kroonijuveel. PEETER PAASMÄE
4 minutit
Maakonnauudised
Raplamaa
5. ? 25. VII toimus Kohilas Tohisoo mõisas IV rahvusvaheline suurevormilise keraamika sümpoosion. Osalesid keraamikud ja skulptorid Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Soomest, Jaapanist ja Taivanilt. Kõiki neid ühendas sügav huvi puupõletuse maagilise protsessi vastu. Kohila anagama-tüüpi keraamikaahi, ainulaadne Baltimaades, on eriti sobiv oma teadmiste täiendamiseks.
5. ? 25. VII toimus Kohilas Tohisoo mõisas IV rahvusvaheline suurevormilise keraamika sümpoosion. Osalesid keraamikud ja skulptorid Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Soomest, Jaapanist ja Taivanilt. Kõiki neid ühendas sügav huvi puupõletuse maagilise protsessi vastu. Kohila anagama-tüüpi keraamikaahi, ainulaadne Baltimaades, on eriti sobiv oma teadmiste täiendamiseks.
7 minutit
Kogemus medialiseeritud maailmas
Piia Ruber Laura Beloffi (Soome, elab ja töötab Oslos), Erich Bergeri (Austria, elab ja töötab Oslos) ja Martin Pichlmairi (Austria) projekt ?Seitsmepenikoormasaapad. Kõnni reaalajas?.Audiovarustusega ja võrguühendusega interaktiivsete saabastega saab uidata nii füüsilises maailmas kui ka Interneti tekstikeskkonnas. Vaata lisaks: http:// randomseed.org/sevenmileboots/ ISEA 2004 kava vt. : http://www.isea2004.net
ISEA 2004 (XII…
ISEA 2004 (XII…
2 minutit
Ajalooline ideoloogia ja ajalooteadus
Poliitik, kes võtab inimestelt õiguse valida oma saatust, pole eksija, vaid kõrvutatav ajaloo võltsija või arstist mürgisegajaga
Nõukogude totalitaarse kontrolli kokkuvarisemine on toonud vähem uut Eesti kaasaja ajaloo uurimisse kui oodata võis. Seda toetab võrdlus Ida-Kesk-Euroopa riikide ajaloo uurimise kiire kaasajastumisega. On suur hulk poliitilise ja sotsiaalajaloo keskseid küsimuseasetusi,…
Nõukogude totalitaarse kontrolli kokkuvarisemine on toonud vähem uut Eesti kaasaja ajaloo uurimisse kui oodata võis. Seda toetab võrdlus Ida-Kesk-Euroopa riikide ajaloo uurimise kiire kaasajastumisega. On suur hulk poliitilise ja sotsiaalajaloo keskseid küsimuseasetusi,…
6 minutit
Soome-ugri maailm tuleb Eestisse
15. ? 19. augustini toimub Tallinnas soome-ugri rahvaste IV maailmakongress. Kohale tuleb üle 300 soome-ugri rahvaste ametliku delegaadi, umbes samapalju vaatlejaid ja külalisi. Kongressi aluseks on pea paarsada aastat kestnud teadmine soome-ugri rahvaste keelesugulusest, mis on olnud meiegi rahvuse ja rahvusliku identiteedi kujunemises üsna otsustav. Eesti, Soome ja Ungari riigi…
2 minutit
Välispoliitilise puberteedi mälestuseks
The Estonian Foreign Policy Yearbook 2004. Edited by Andres Kasekamp. The Estonian Foreign Policy Institute. Varrak, 2004. 172 lk.
Eesti välispoliitika on puberteedieas. Välispoliitika tegijatel on tekkinud tunne, et nad teavad, mida teevad. Ideoloogia, iidol ja vaenlane on valitud. Valikut üritatakse pakkuda teistelegi, nimetades seda uudseks, nooreks. Valiku kritiseerijaid ja…
Eesti välispoliitika on puberteedieas. Välispoliitika tegijatel on tekkinud tunne, et nad teavad, mida teevad. Ideoloogia, iidol ja vaenlane on valitud. Valikut üritatakse pakkuda teistelegi, nimetades seda uudseks, nooreks. Valiku kritiseerijaid ja…
4 minutit
Ameerikast ees!
Just nii ma hiljuti tundsin: olgu teistega kuidas on, mina isiklikult olen Ameerikale järele jõudnud ja isegi ette läinud. See teadmine tabas mind, kui vaatasin Soome kanalilt Michael Moore?i dokfilmi Ameerika väikelinnast, mida koos General Motorsi otsusega sulgeda kohalik autotehas tabas sotsiaalne ja majanduskrahh. Tundus ülimalt veider, kuidas võib ameerika…
2 minutit
?Teater Undi? esitleb: hämarusesõber ja valgustaja
Mati Unt, Theatrum mundi. Ilmamaa, 2004.
All the world?s a stage,And all the men and woman merely players:They have their exits and their entrances;And one man in his time plays many parts?
All the world?s a stage,And all the men and woman merely players:They have their exits and their entrances;And one man in his time plays many parts?
7 minutit
Raamatututvustus
Seppo ZetterbergJÜRI VILMSI SURM
Eesti asepeaministri hukkamine Helsingis 13. aprillil 1918. Jyväskylä ülikooli üldajaloo professor on kirjutanud põneva dokumentaalse ajaloolise detektiiviloo, milles küsib: mis juhtus 1918. aastal Soome suundunud Jüri Vilmsiga päriselt? Põnev ja allikakriitiline teos. Soome keelest tõlkinud Erkki Bahovski. Toimetanud Maris Mikko, kujundanud Dan Mikkin. Tänapäev, 2004. 270…
Eesti asepeaministri hukkamine Helsingis 13. aprillil 1918. Jyväskylä ülikooli üldajaloo professor on kirjutanud põneva dokumentaalse ajaloolise detektiiviloo, milles küsib: mis juhtus 1918. aastal Soome suundunud Jüri Vilmsiga päriselt? Põnev ja allikakriitiline teos. Soome keelest tõlkinud Erkki Bahovski. Toimetanud Maris Mikko, kujundanud Dan Mikkin. Tänapäev, 2004. 270…
2 minutit
Mõtteid Mahfuzi romaani eesti keeles ilmumise puhul
Nagib Mahfuzi, Tuhande öö ööd. Varrak, 2004.
Kalle Kasemaa tõlkes ja Varraku ?20. sajandi klassika? sarjas on nüüd ka eesti lugejani jõudnud näide Nagib Mahfuzi, 1988. aastal Nobeli preemia pälvinud Egiptuse kirjaniku loomingust. Kasemaa tõlgitud romaan kannab pealkirja ?Tuhande öö ööd?.
Kalle Kasemaa tõlkes ja Varraku ?20. sajandi klassika? sarjas on nüüd ka eesti lugejani jõudnud näide Nagib Mahfuzi, 1988. aastal Nobeli preemia pälvinud Egiptuse kirjaniku loomingust. Kasemaa tõlgitud romaan kannab pealkirja ?Tuhande öö ööd?.
3 minutit
Pool kuningriiki tütre eest
Karl Kello, Põhjamaine vaarao. Tallinn, 2004
Kaali meteoriit kukkus 2400 ? 2800 aastat tagasi tiheda asustusega alale. Selle võimsus oli vaid 20 kilotonni, mis moodustab dinosaurused hävitanud Chicxulubi ?taevapommi? energiast mõne miljardiku. Kahe kilomeetri ulatuses ei jäänud ellu mitte kedagi, ei tublit inimest, ei usinat sipelgat; kümne kilomeetri raadiuses varisesid…
Kaali meteoriit kukkus 2400 ? 2800 aastat tagasi tiheda asustusega alale. Selle võimsus oli vaid 20 kilotonni, mis moodustab dinosaurused hävitanud Chicxulubi ?taevapommi? energiast mõne miljardiku. Kahe kilomeetri ulatuses ei jäänud ellu mitte kedagi, ei tublit inimest, ei usinat sipelgat; kümne kilomeetri raadiuses varisesid…
4 minutit
Halastamatu ja mitmekülgne Talvik
Heiti Talvik, O. Reis, Richard Indreko, E. Kirst, J. Kimmel, Al. Isotamm arheoloogilistel kaevamistel Saaremaa Asva linnamäel 1931. või 1934. aastal (arvatavasti ikka 1934. aastal).
Heiti Talvik, Legendaarne. Ilmaamaa, 2004.
Heiti Talvik, Legendaarne. Ilmaamaa, 2004.
5 minutit
Selged sõnad, nukrad mõtted
Katre Ligi, Maastike muutumist. Ilmamaa, 2004.
Kahju, et Katre Ligi pole raatsinud oma luulet järjepidevalt ilmutada. Ta on kindlasti üks vähestest õnnelikest, keda loeksid kirjandushuviliste kõrval ka ?lihtsad inimesed?. Nii nagu loetakse ja nauditakse Ave Alavainut. ?Maastike muutumist? ei tekita suuri küsimärke oma eesmärgis, ei piina ja ei peida ennast…
Kahju, et Katre Ligi pole raatsinud oma luulet järjepidevalt ilmutada. Ta on kindlasti üks vähestest õnnelikest, keda loeksid kirjandushuviliste kõrval ka ?lihtsad inimesed?. Nii nagu loetakse ja nauditakse Ave Alavainut. ?Maastike muutumist? ei tekita suuri küsimärke oma eesmärgis, ei piina ja ei peida ennast…
2 minutit
Ühest olulisest tahust Paul Raua loomingus
Näitus ?Äravalitu. Paul Raua usulised kompositsioonid? Kristjan Raua majamuuseumis on avatud kuni 2. X.
Paul Raua altarimaal ?Kristus ristil,? mis asus Tallinna Pühavaimu kirikus 1902 ?1953. Selle ees õpetaja Theodor Tallmeister. Foto kiriku arhiivist. 1920. aastad.
Paul Raua altarimaal ?Kristus ristil,? mis asus Tallinna Pühavaimu kirikus 1902 ?1953. Selle ees õpetaja Theodor Tallmeister. Foto kiriku arhiivist. 1920. aastad.
5 minutit
Kunstnik kui teoloog
Eva Jänese näitus ?Usu läbi. Vaimu läbi? Tallinna Jaani kiriku lõunasaalis T, N, R kell 10 ? 14 ja K kell 10 ? 18.
Jumalikust ja metafüüsilisest reaalsusest on läbi aegade ikka räägitud sümbolite ja võrdpiltide kaudu. Ja kindlasti on kujutaval kunstil selles rääkimises olnud üsna kandev roll.
Jumalikust ja metafüüsilisest reaalsusest on läbi aegade ikka räägitud sümbolite ja võrdpiltide kaudu. Ja kindlasti on kujutaval kunstil selles rääkimises olnud üsna kandev roll.
3 minutit
Abjektiline Viinistu
Steven Coheni performance ?This One Got Away? (?See pääses minema?). 2004. Anu Vahtra
Tänavune endiselt Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi kureeritud video- ja tegevuskunsti festival Viinistus algas ja lõppes lõuna-aafriklase Steven Coheni suurejooneliste etteastete, performance?itega, kus iga detail ja liigutus olid viimistletud, sisaldasid sõnumit, millel isegi liiga sageli oli kõhe…
Tänavune endiselt Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi kureeritud video- ja tegevuskunsti festival Viinistus algas ja lõppes lõuna-aafriklase Steven Coheni suurejooneliste etteastete, performance?itega, kus iga detail ja liigutus olid viimistletud, sisaldasid sõnumit, millel isegi liiga sageli oli kõhe…
4 minutit
Galeriid
Tarbeklaasi tulevik on noorte käes
Meie klaasikunstnikele ei saa loidust küll kuidagi ette heita: märtsi lõpul ? aprillis tutvustati Eesti klaasitööstuse algusaegu ning Hüti klaasikoja toodangut Tartu ülikooli raamatukogus, juulis olid Haapsalu klaasipuhumispäevad, mis lõppesid korraliku näitusega Evald Okase majamuuseumis, eile avati Hobusepea galeriis klaasikunsti aastanäitus, kui nimetada vaid mõned…
Meie klaasikunstnikele ei saa loidust küll kuidagi ette heita: märtsi lõpul ? aprillis tutvustati Eesti klaasitööstuse algusaegu ning Hüti klaasikoja toodangut Tartu ülikooli raamatukogus, juulis olid Haapsalu klaasipuhumispäevad, mis lõppesid korraliku näitusega Evald Okase majamuuseumis, eile avati Hobusepea galeriis klaasikunsti aastanäitus, kui nimetada vaid mõned…
6 minutit
Rannapi klaver tõi äratundmisrõõmu
Rein Rannapi kontserdireis ?Uus klaver tuleb külla?.
Publik usaldab Rannapit. Tiia Teder
Publik usaldab Rannapit. Tiia Teder
3 minutit
Haapsalu ?Viiulimängud?
Keelpillimängijate X kursus Haapsalus,Haapsalu XI ?Viiulimängud? 19. ? 25. VII.
Need kaks üritust (X kursus ja ?Viiulimängud?) samal ajal ja samas kohas on aastate jooksul niivõrd kokku kuulunud ja sulanud, et unustad ? tegelikult on korraldajaid kaks: ?Viiulimänge? korraldab Tõnu Reimann, kursusi aga Jüri-Ruut Kangur. Samas on kursuste õppejõud ja…
Need kaks üritust (X kursus ja ?Viiulimängud?) samal ajal ja samas kohas on aastate jooksul niivõrd kokku kuulunud ja sulanud, et unustad ? tegelikult on korraldajaid kaks: ?Viiulimänge? korraldab Tõnu Reimann, kursusi aga Jüri-Ruut Kangur. Samas on kursuste õppejõud ja…
3 minutit
Pärt ja varajane muusika
Nüüd, mil ma sõnan vaikus, mõtlen ma selle all vaikust.
Arvo Pärt
Arvo Pärt
2 minutit
Ehe Lied Kadriorus
?Akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis? 8. VIII, Pille Lill (sopran) ja Marje Lohuaru (klaver).
Seitseteist laulu Schumanni, Oja, Griegi ja Sibeliuse loomingust kostsid Pille Lille (sopran) ja Marje Lohuaru (klaver) interpretatsioonis Kadrioru lossis augustis 2004. Robert Schumann on alustanud oma päevikut 13. IX 1840 järgmise sissekirjutusega: ?Minu südamest armastatud noor naine.…
Seitseteist laulu Schumanni, Oja, Griegi ja Sibeliuse loomingust kostsid Pille Lille (sopran) ja Marje Lohuaru (klaver) interpretatsioonis Kadrioru lossis augustis 2004. Robert Schumann on alustanud oma päevikut 13. IX 1840 järgmise sissekirjutusega: ?Minu südamest armastatud noor naine.…
2 minutit
Bachi ?Muusikaline ohver?
Tänavust XVIII Tallinna rahvusvahelist orelifestivali jääb märgistama võimalus, et soovijatel oli võimalus festivali Eesti solistidest ansambli esituses kuulata Niguliste kirikus teost, mida selle kontserdi kunstiline juht Andres Mustonen nimetas olevat pasliku nautida neile vähestele kuulajatele, kes suudavad huvituda abstraktsest mängu ilust, klaaspärlimängust Hesse vaimus.
6. augustil esitas festivali ansambel J.…
6. augustil esitas festivali ansambel J.…
2 minutit
Pilk naabrite juurde: Lithuanian Music Link
Juba mõnda aega annab Leedu Heliloojate Liidu juures tegutsev Leedu Muusika Informatsiooni- ja Kirjastuskeskus enda tutvustamiseks välja 2000-lises tiraaþis ingliskeelset bülletääni Lithuanian Music Link. Äsja ilmus selle 8. number (aprill ? september 2004). Lisaks vahendab keskus leedu ja inglise keeles pidevalt rahvusvahelise kaaluga leedu muusika uudiseid oma kodulehel www.mic.lt. Rõõmustavalt…
2 minutit
Feminism Chicago moodi
Oleg Titovi seatud liikumisel on lavastuses kandev roll.
John Kanderi muusikal ?Chicago?. Lavastaja Marko Matvere (assistent Andrus Vaarik), muusikajuht Mart Sander, koreograaf Oleg Titov, kostüümid Gerli Tinn.Osades Merle Palmiste, Marko Matvere, Maria Soomets, Jaan Willem Sibul, Silvi Vrait, Mart Sander, Erkki Otsman jt. 23. VII Tallinna lauluväljakul.
John Kanderi muusikal ?Chicago?. Lavastaja Marko Matvere (assistent Andrus Vaarik), muusikajuht Mart Sander, koreograaf Oleg Titov, kostüümid Gerli Tinn.Osades Merle Palmiste, Marko Matvere, Maria Soomets, Jaan Willem Sibul, Silvi Vrait, Mart Sander, Erkki Otsman jt. 23. VII Tallinna lauluväljakul.
3 minutit
Eesti mõisad muusikas
Barokkansambli Corelli Consort tuntuim kontserdisari, aastast 1999 igal suvel toimunud heategevuslik sari ?Eesti mõisad? alustab sel aastal Lõuna-Eestis, jõuab esmakordselt ka Nõmmele ning lõpetab Ida-Virumaal. 14. VIII Taagepera lossi, 15. VIII Glehni lossi, 21. VIII Kolga mõisa ning 22. VIII Kiikla ja Mäetaguse mõisa esitlev mitmeplaaniline kunstisündmus tutvustab ja elustab…
1 minut
Suurim au on olla Mironov
Elus, kunstis ja armastuses aeg sisu ei muuda. Vahetub vaid vorm. Vanasti mäletas iga naine veel surivoodilgi oma esimest suudlust, tänased neiud meenutavad kunagi sama heldinult esimest suhuvõtmist. Suu on igal juhul tähtsaim mulk ülalpool naba, läbi selle käivad hoogsad sõna-, söögi- ja sugumängud. Mõni kuu tagasi vahtisin telekast pulbitsevat…
2 minutit
KILL is LOVE
?Kill Bill: Vol 2. ? USA 2004. Reþissöör ja stsenarist Quentin Tarantino, osades Uma Thurman, David Carradine, Michael Madsen, Daryl Hannah jt.
Millised on Quentin Tarantino viimase filmi vaimliseks omastamiseks tarvilikud või tarvitatavad mõttemustrid? Tuleb nentida, et kirev ja lennukas linateos, mil ka asjakohaselt kõlisev pealkiri ? ?Kill Bill? ?,…
Millised on Quentin Tarantino viimase filmi vaimliseks omastamiseks tarvilikud või tarvitatavad mõttemustrid? Tuleb nentida, et kirev ja lennukas linateos, mil ka asjakohaselt kõlisev pealkiri ? ?Kill Bill? ?,…
5 minutit
Mälestades Henri Cartier-Bressoni
Henri Cartier-Bresson. Marne?i jõe ääres. 1938.
Prantsuse ja kogu maailma fotoklassik Cartier-Bresson sündis 22. III 1908. aastal. Alul (1923) õppis ta maalimist, siis Inglismaal Cambridge?is kirjandust, 1927 jätkas ta maaliõpinguid (kubist Andre Lhote?i juures), esimesed fotod, mis on pääsenud tema albumitesse, tegi klassik aastal 1929. 1930. aastaiks oli foto tema…
Prantsuse ja kogu maailma fotoklassik Cartier-Bresson sündis 22. III 1908. aastal. Alul (1923) õppis ta maalimist, siis Inglismaal Cambridge?is kirjandust, 1927 jätkas ta maaliõpinguid (kubist Andre Lhote?i juures), esimesed fotod, mis on pääsenud tema albumitesse, tegi klassik aastal 1929. 1930. aastaiks oli foto tema…
3 minutit
Stepptantsu ja mõõgakeerutustega
Zatoichi, 2004. Reþissöör Takashi Shimizu.
Jaapani kino on viimastel aastatel tootnud rea silmapaistvaid filme, mida eripalgelisuse kiuste näib ühendavat kuulumine teatavasse metaþanrisse. Niihästi Takashi Shimizu peletu urbaanne kummitusfilm ?Ju-on: Viha?, Satoshi Koni meisterlik ja peadpööritavalt romantiline animefantaasia ?Aastatuhande näitlejanna? kui ka Takeshi Kitano pärjatud samuraiseiklus ?Zatoichi? paistavad osatavat jaapanliku delikaatsusega…
Jaapani kino on viimastel aastatel tootnud rea silmapaistvaid filme, mida eripalgelisuse kiuste näib ühendavat kuulumine teatavasse metaþanrisse. Niihästi Takashi Shimizu peletu urbaanne kummitusfilm ?Ju-on: Viha?, Satoshi Koni meisterlik ja peadpööritavalt romantiline animefantaasia ?Aastatuhande näitlejanna? kui ka Takeshi Kitano pärjatud samuraiseiklus ?Zatoichi? paistavad osatavat jaapanliku delikaatsusega…
3 minutit
Mathura
PÜHAPÄEVKristiina Ehinile
Selles linnas pole õhku.Majade, garaaþide, bensiinijaamadeja parklate vahele voogab heitmejoananärvigaas.Me oleme valinud vangide kambri.Me siiski püüame kasvadailusateks õiteks, ilusateks puudeks ? kirevateks õiteks, rohelisteks puudeks,õunapuudeks ja kirsipuudeks,vaarikavarteks,muulikamarjadeks,
Selles linnas pole õhku.Majade, garaaþide, bensiinijaamadeja parklate vahele voogab heitmejoananärvigaas.Me oleme valinud vangide kambri.Me siiski püüame kasvadailusateks õiteks, ilusateks puudeks ? kirevateks õiteks, rohelisteks puudeks,õunapuudeks ja kirsipuudeks,vaarikavarteks,muulikamarjadeks,
2 minutit
Khm. Mida öelda Hyvanguks?
Eino kõike ei saa ausalt ärarääkida, sest tunnen Erkkit nyyd peaaegu kymme aastat ja iga aegkonnaga ta fenomen natuke teiseneb, vahel kirkamaks, vahel jälle tyytumaks. Nagu ju kõigil. Yldlevel pysib siiski aus ja novaatorlik. Nagu euraasia mannermaal, sisaldub ka Erkkis eri rahvaid, aegu ja kultuure, suhtumisi, retsepte ja eluvaateid. Temaga…
1 minut
