Pöördumine
Eesti Vabariigi ValitsusEesti Vabariigi RiigikoguEesti Vabariigi PresidentAjakirjandus
Eesti Kirjanike Liidu üldkogu avaldus
Eesti Kirjanike Liidu üldkogu avaldus
1 minut
Matt kolme käiguga
9. IV Sirbis antud Gamage ülesanne aastast 1914 laheneb Vg7-g5, õigesti vastasid: Mikk Espenberg, Arlentin Laisaar, Ants Siirus, Hindrek Tamvelius.
tarmo@sirp.ee
tarmo@sirp.ee
1 minut
Repliik
Kitsarinnalisuse kaitseks
Vastus Egge Kulboki 16. IV Sirbis ilmunud artiklile ?Kultuuripoliitka mudelid Eestis?
Vastus Egge Kulboki 16. IV Sirbis ilmunud artiklile ?Kultuuripoliitka mudelid Eestis?
2 minutit
Matt kolme käiguga
16. IV Sirbis trükitud Pauly 1909. aasta probleemi lahendasid käiguga Va4! õigesti: Mikk Espenberg, Arlentin Laisaar, Ants Siirus, Enn Tali, Hindrek Tamvelius.
1 minut
Rooma hunt lakub meie ukselinki
Kirjanik Aarne Ruben ja toimetaja Jaakko Hallas 2003. aasta lõpus Ku-Ku kohvikus. KALJU SUUR
Teisipäeval esitleti Kiek in de Köki tornis kirjanik Aarne Rubeni romaani ?Elajas trepi eelastmel?, mille peategelaseks XV sajandi algupoole Liivimaa rüütel. Isa mõisast ilma jäänuna rändab ta Praha ülikooli, elab kaasa Jan Husi protsessile, läheb Lüübekisse laevanduse juristiks, abiellub verinoore…
Teisipäeval esitleti Kiek in de Köki tornis kirjanik Aarne Rubeni romaani ?Elajas trepi eelastmel?, mille peategelaseks XV sajandi algupoole Liivimaa rüütel. Isa mõisast ilma jäänuna rändab ta Praha ülikooli, elab kaasa Jan Husi protsessile, läheb Lüübekisse laevanduse juristiks, abiellub verinoore…
2 minutit
Linnateatri lavastus räägib ärimaailma reeglitest, mida elu kõigile ülbelt peale sunnib
ELMO NÜGANEN: Kui inimene valib äri tee vabatahtlikult, siis on see tema vabadus, aga kui see käib ajupesuga ja vägisi, siis selline asi mind lihtsalt ärritab.Priit Grepp
Laupäeval, 24. aprillil esietendub Tallinna Linnateatri Ajutises saalis USA dramaturgi David Mameti näidend ?Äri?, mille…
Laupäeval, 24. aprillil esietendub Tallinna Linnateatri Ajutises saalis USA dramaturgi David Mameti näidend ?Äri?, mille…
3 minutit
Mida jälle teha Vanalinnastuudioga?
Järjekordselt ootab üht teatrit ees juhtkondlik verevahetus ja Vanalinnastuudio tulevikuperspektiivid on veel ähmased. Kas tulevik toob teistsuguse teatri või ainult uue juhtkonna või kaob Vanalinnastuudio hoopiski teatrikaardilt? Kõik variandid on võimalikud.
Läinud nädala algul plahvatas järjekordne sensatsioonipomm Eesti teatrielus. Vanalinnastuudio direktor Anne Veesaar andis lahkumisavalduse, sest teater on võlgades ja lahendusi keerulisest…
Läinud nädala algul plahvatas järjekordne sensatsioonipomm Eesti teatrielus. Vanalinnastuudio direktor Anne Veesaar andis lahkumisavalduse, sest teater on võlgades ja lahendusi keerulisest…
2 minutit
Nähtamatu õnnelik lõpp?
Üks tõhusaid abivahendeid näib olevat õnneliku lõpu kahtluse alla seadmine, sest see sisendab lootust.
Jim Jacobsi ja Warren Casey ?Grease?. Lavastaja Andres Dvinjaninov, Eesti Nukuteatri muusikal Linnahallis.
Jim Jacobsi ja Warren Casey ?Grease?. Lavastaja Andres Dvinjaninov, Eesti Nukuteatri muusikal Linnahallis.
5 minutit
Julia süldiks!
Andrus Kiviräha ?Romeo ja Julia? esietendus Mati Undi lavastuses neljapäeval, 22. aprillil Tartu Sadamateatris. RENA PUUSEPP
Väga austatud kirjanik hr. Andrus KivirähkTervist!
Väga austatud kirjanik hr. Andrus KivirähkTervist!
3 minutit
Sirp arvab
Kunstiakadeemia vajab uut hoonet. Millegipärast on jooksnud liiva kõik senised projektid. Kõigepealt tselluloositehas, siis Tondi kasarmud, nüüd Patarei.
Võib muidugi spekuleerida, et Patarei pole optimaalne lahendus; et kunstiakadeemia äraviimine praegusest asukohast tähendaks linnakeskuse edasist kommertsistumist; et praegune lähedus muusikaakadeemiaga võimaldab tulevikus veelgi tihedamat koostööd, et olemasolevale kinnistule puuhoonete asemele on odavam ehitada, seda enam et hiljaaegu renoveeriti…
Võib muidugi spekuleerida, et Patarei pole optimaalne lahendus; et kunstiakadeemia äraviimine praegusest asukohast tähendaks linnakeskuse edasist kommertsistumist; et praegune lähedus muusikaakadeemiaga võimaldab tulevikus veelgi tihedamat koostööd, et olemasolevale kinnistule puuhoonete asemele on odavam ehitada, seda enam et hiljaaegu renoveeriti…
1 minut
Islamiterrorist ja vastupanuvõimest Euroopas
Möödunud sügisel nõustusid paljud vaatlejad, et Iraagi sõja valguses USA ja Euroopa Liidu vahel tekkinud erimeelsuste lahendamine on keeruline kui mitte võimatu seni, kuni Euroopas pole toimunud 11. IX laadset sündmust. Paljus USA ekspertide soositud argumendi sisu oli üldjoontes, et eurooplased ei oska võtta võitlust terrorismiga tõsiselt.
Nüüd on Euroopa…
Nüüd on Euroopa…
3 minutit
Tsiviilühiskond, terror, liberalism
John Keane, Global Civil Society? Cambridge University Press, 2003. 220 lk.Paul Berman, Terror and Liberalism. Norton, 2003. 214 lk.
Täna astub Tallinnas avatud ühiskonna foorumil üles kaks rahvusvaheliselt tuntud poliitikakäsitlejat: Austraalias sündinud inglise politoloog John Keane ja Ameerika ajakirjanik Paul Berman. John Keane?i viimase raamatu pilk on suunatud homsesse, ta püüab visandada tulevase…
Täna astub Tallinnas avatud ühiskonna foorumil üles kaks rahvusvaheliselt tuntud poliitikakäsitlejat: Austraalias sündinud inglise politoloog John Keane ja Ameerika ajakirjanik Paul Berman. John Keane?i viimase raamatu pilk on suunatud homsesse, ta püüab visandada tulevase…
4 minutit
?Demokraatia masin? kui utoopia
Erik Kuehnelt-Leddihn, Demokraatia analüüs. EYS Veljesto Kirjastus, Tartu.
Ligi 30 raamatut avaldanud Erik Kuehnelt-Leddihn ei esine selles raamatus kui süstemaatiline poliitika filosoof. Siis oleks raamat ehk jäänudki tõlkimata. Neid, kes suudavad läbi närida sadu lehekülgi arutlusi ja argumente, pole just palju. Aforistlik stiil ja esseistlik arutlusviis lubavad oodata, et poliitika filosoofia mõnedest sõlmküsimustest aimu…
Ligi 30 raamatut avaldanud Erik Kuehnelt-Leddihn ei esine selles raamatus kui süstemaatiline poliitika filosoof. Siis oleks raamat ehk jäänudki tõlkimata. Neid, kes suudavad läbi närida sadu lehekülgi arutlusi ja argumente, pole just palju. Aforistlik stiil ja esseistlik arutlusviis lubavad oodata, et poliitika filosoofia mõnedest sõlmküsimustest aimu…
5 minutit
Kergitab kulmu
Kihnu memmed = ecstasy?
Egge Kulboki artikkel ?Kultuuripoliitika mudelid Eestis? (Sirp 16. IV) oli positiivselt üllatav juba sellepoolest, et harva kõneleb meil keegi kultuuripoliitikast kui reaalsusest. Kultuuripoliitikaga on meil ju samamoodi, nagu oli kuritegevusega N.Liidus: seda ei ole, sest seda ei saa olla. Kultuuripoliitikat pole vaja, see on ahistav nõukogude igand, arvas ja arvab osa kultuuriinimestest. Muidugi mõeldi…
Egge Kulboki artikkel ?Kultuuripoliitika mudelid Eestis? (Sirp 16. IV) oli positiivselt üllatav juba sellepoolest, et harva kõneleb meil keegi kultuuripoliitikast kui reaalsusest. Kultuuripoliitikaga on meil ju samamoodi, nagu oli kuritegevusega N.Liidus: seda ei ole, sest seda ei saa olla. Kultuuripoliitikat pole vaja, see on ahistav nõukogude igand, arvas ja arvab osa kultuuriinimestest. Muidugi mõeldi…
2 minutit
Armsale eesti rahvale!
1998. aastal otsustas Saksa parlamendi kunstikomitee Bundestagi president Wolfgang Thierse algatusel värskendada kujunduslikult sir Norman Fosteri renoveeritud Riigipäevahoone põhjapoolset siseõue. Ettepanek tehti New Yorgis elavale saksa kunstnikule Hans Haackele, kes on tuntud oma poliitiliselt skandaalse ja ühiskonnakriitilise loomingu poolest. Vaatamata kristlike demokraatide ja sotsialistide fraktsiooni (CDU/CSU) ägedale protestile ja järgnenud sõnavahetusele parlamendis, sai Haacke töö 5.…
2 minutit
Juhan Liivile mõteldes
Selle aasta linnukuu viimasel päeval 140 aastat tagasi nägi ühes Alatskivi tares ilmavalgust poisslaps, kes Juhaniks (õieti Johanneseks) ristiti.
Pärast heitlikku ja vaheaegadega õpiaega Kodavere kihelkonnakoolis töötas Liiv õpetaja abilisena Väike-Maarjas, hiljem Tallinnas Virulase ja Viljandis Sakala toimetuses. Viimaseks ametikohaks enne haigestumist on Tartu ajaleht Olevik. Elu lõpus elas Juhan Liiv Alatskivil sugulaste ja tuttavate juures.
Pärast heitlikku ja vaheaegadega õpiaega Kodavere kihelkonnakoolis töötas Liiv õpetaja abilisena Väike-Maarjas, hiljem Tallinnas Virulase ja Viljandis Sakala toimetuses. Viimaseks ametikohaks enne haigestumist on Tartu ajaleht Olevik. Elu lõpus elas Juhan Liiv Alatskivil sugulaste ja tuttavate juures.
1 minut
Demokraatiat vabandab vaid see, et teda pole olemas
Erik Kuehnelt-Leddihn, Demokraatia analüüs. EYS Veljesto Kirjastus, Tartu.
4 minutit
Postimehe lavastamine alamkolka linnas
ehk kuidas kirjarahvas poliitikat mängis
Eesti Kirjanike Liidu üldkoosolek tuletas mulle ennekõike meelde ?Mõrvu Midsomeris?. Oh ei, mitte vere ja laipade poolest. Otsest vägivalda oli tunduvalt vähem kui mõnel varasemal koosolekul (või õieti vist polnudki). Aga eks ?Midsomeris? olegi ju tapmistest-tagaajamistest veel nauditavam too kolkalinna suheterägastik. Ja täistõsidusel võimumängud kohalikus pasunakooris, kellamängijate ansamblis,…
Eesti Kirjanike Liidu üldkoosolek tuletas mulle ennekõike meelde ?Mõrvu Midsomeris?. Oh ei, mitte vere ja laipade poolest. Otsest vägivalda oli tunduvalt vähem kui mõnel varasemal koosolekul (või õieti vist polnudki). Aga eks ?Midsomeris? olegi ju tapmistest-tagaajamistest veel nauditavam too kolkalinna suheterägastik. Ja täistõsidusel võimumängud kohalikus pasunakooris, kellamängijate ansamblis,…
2 minutit
Lause ?Enamus otsustab? kriitika
Selle lause tahtis Friedrich Naumann paigutada demokraatliku printsiibi ja demokraatliku meelsuse väljendajana põhiseadusesse, mis tema meelest kujutas endast rahva katekismust. Weimari Vabariigi põhiseaduse tekst seda lauset ei sisalda. Küll aga oleks vahest otstarbekas meelde tuletada, et lause ise on mitmetähenduslik ja ebaselge:
4 minutit
Bill Clinton Venemaad upitamas
Strobe Talbott, Vene sild. Mälestused presidendi välispoliitikast. Inglise keelest tõlkinud Tauno Vahter. Tänapäev, 2004. 415 lk.
7 minutit
Raamatututvustus
Igor Gar?nekÕHTUMAADE MUUSIKALUGU III. 20. sajand.
Esimene maakeelne põhjalik ja tõsine ülevaade XX sajandi muusikaloost, raamat jagatud peatükkideks geograafilis-voolulooliselt, liigub peamiselt siiski mööda kõvemaid heliloojaid. Kuulu poolest on koostamisel ka näitematerjaliga CD. Toimetanud Malle Värk, keeleliselt toimetanud Katrin Ennus, Kaire Luide, kujundanud Kristjan Allik, noodigraafika Igor Gar?nek, küsimused ja ülesanded koostanud Malle Värk, retsenseerinud Merike Vaitmaa, Aive…
Esimene maakeelne põhjalik ja tõsine ülevaade XX sajandi muusikaloost, raamat jagatud peatükkideks geograafilis-voolulooliselt, liigub peamiselt siiski mööda kõvemaid heliloojaid. Kuulu poolest on koostamisel ka näitematerjaliga CD. Toimetanud Malle Värk, keeleliselt toimetanud Katrin Ennus, Kaire Luide, kujundanud Kristjan Allik, noodigraafika Igor Gar?nek, küsimused ja ülesanded koostanud Malle Värk, retsenseerinud Merike Vaitmaa, Aive…
2 minutit
Formalism marksistlikus kirjandusteaduses
Konspekt kirjandushuvilistele
1930. aastal mahtus Semper veel uduse formalisti Tuglasega ühele pildile.
1930. aastal mahtus Semper veel uduse formalisti Tuglasega ühele pildile.
8 minutit
Ümarvormi ülistuseks
Kristiina Ehin, Luigeluulinn. Huma, 2004.
Kas olete tähele pannud, kui palju on rasedat naist viimasel ajal reklaamides eksponeeritud? Kõht on valitud (kõhukonkursil?) selline parajalt suur (nii umbes 33 nädalat), sümmeetriliselt ümmargune. . . . Noh, näiteks Reformierakonna turvalise tuleviku plakat ja mingi mobiilivõrgu perepaketi reklaam teles jne. Kui reklaamitakse, siis on lastesaamine järelikult tulus ja moes. Inimesi tahetakse veenda…
Kas olete tähele pannud, kui palju on rasedat naist viimasel ajal reklaamides eksponeeritud? Kõht on valitud (kõhukonkursil?) selline parajalt suur (nii umbes 33 nädalat), sümmeetriliselt ümmargune. . . . Noh, näiteks Reformierakonna turvalise tuleviku plakat ja mingi mobiilivõrgu perepaketi reklaam teles jne. Kui reklaamitakse, siis on lastesaamine järelikult tulus ja moes. Inimesi tahetakse veenda…
2 minutit
Radikaalsus muuseumi kaitsva teki all
Iseenesest ei ole sugugi imelik, et selline tüüp nagu Marko Laimre korraldas oma näituse puhul 13. IV ka väikese konverentsi. Tema sümpaatia teoreetilise mõtte vastu on üldteada. Muidugi ei maksa arvata, et Laimre ajaks oma loomingulistes sooritustes teoorias näpuga järge; igasugune tekst on materjal väänamiseks, nagu ka igasugune pilt ja üldse igasugune kujundina…
2 minutit
Marko Laimre imikupõlv
Arengupsühholoogiline spekulatsioon teki ja peki teemal
Marco Laimre. Reflections. 2004. Näituselt ?Küsimused ja vastused?. Marko Laimre
Marco Laimre. Reflections. 2004. Näituselt ?Küsimused ja vastused?. Marko Laimre
4 minutit
Aleksander Suumani portree Ain Kaalepist
Ain Kaalep Aleksander Suumani maalitud portree taustal. Keele ja kirjanduse arhiiv
Sass Suumani mälestusnäitus Tartu Kunstimajas kuni 26. IV.
Sass Suumani mälestusnäitus Tartu Kunstimajas kuni 26. IV.
3 minutit
Kunstnike liidu suurkogu
Pühendatud EKLi suurkogule
Siinne kommentaar on ajendatud viimasest kunstnike liidu suurkogust, sellel püstitatud küsimustest organisatsiooni muutuva/muutumatu (?) identiteedi ja rolli kohta ning ? loomulikult ? uue juhtkonna ja volikogu valimistest. Kui liidu presidendi valimine kulges üllatusteta ja valdav poolehoid Jaan Elkeni kandidatuurile annab (loodetavasti) tunnistust usaldusest tema senise töö vastu, siis volikogu valimistulemused olid minu…
Siinne kommentaar on ajendatud viimasest kunstnike liidu suurkogust, sellel püstitatud küsimustest organisatsiooni muutuva/muutumatu (?) identiteedi ja rolli kohta ning ? loomulikult ? uue juhtkonna ja volikogu valimistest. Kui liidu presidendi valimine kulges üllatusteta ja valdav poolehoid Jaan Elkeni kandidatuurile annab (loodetavasti) tunnistust usaldusest tema senise töö vastu, siis volikogu valimistulemused olid minu…
4 minutit
Pro patria ? ilu hoieldes
CD Urmas Sisask. Oratoorium ?Pro patria? (tekst Jaan Lõo).Pirjo Levandi (sopran), Priit Pedajas (lugeja).Rahvusooper Estonia poistekoor, Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev, Revalia Kammermeeskoor, Eesti Kaitseväe Orkester.Dirigent Peeter Saan.© 2004 edition 49.
Urmas Sisask on meie heliloojaist kahtlemata üks suurvormi-lembesemaid komponiste: oratoriaalseid suurteoseid on tal praeguseks valminud viis, lisaks missad ning kompositsioonid, mille suurema või…
Urmas Sisask on meie heliloojaist kahtlemata üks suurvormi-lembesemaid komponiste: oratoriaalseid suurteoseid on tal praeguseks valminud viis, lisaks missad ning kompositsioonid, mille suurema või…
3 minutit
Teispool päikesevälju
16. IV Eesti muusika päevade aegu toimunud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdil kõlasid uued teosed Märt-Matis Lillelt, Tatjana Kozlovalt ja Tõnu Kõrvitsalt. Dirigeeris Paul Mägi.
Läbi aegade on see nii olnud, et kontserdi?anr täieneb üha uute teostega tänu sellele, et kohtuvad suurepärased interpreedid ja heal tasemel ning rikkaliku fantaasialennuga kirjutavad heliloojad. Eestlastest muusikaarmastajad võivad olla õnnelikud selle…
Läbi aegade on see nii olnud, et kontserdi?anr täieneb üha uute teostega tänu sellele, et kohtuvad suurepärased interpreedid ja heal tasemel ning rikkaliku fantaasialennuga kirjutavad heliloojad. Eestlastest muusikaarmastajad võivad olla õnnelikud selle…
3 minutit
KaivConsort Tartus
Esimesel ülestõusmispühal (11. IV) sai Tartu Salemi kirikus teoks järjekordne KaivConsordi esinemine, kontsert ?Meistrid- õpipoisid?.
Kes või mis on KaivConsort? Eelkõige noor võimekas dirigent, kellel lisaks andekusele ei tule puudust ei ideedest ega pealehakkamisest. H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli orkestri Eller Sümfoniett peadirigent Lilyan Kaiv on enda ümber kogunud muusikute grupi, alates pillimeestest-koorilauljatest ning lõpetades nimekate ooperisolistidega.…
Kes või mis on KaivConsort? Eelkõige noor võimekas dirigent, kellel lisaks andekusele ei tule puudust ei ideedest ega pealehakkamisest. H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli orkestri Eller Sümfoniett peadirigent Lilyan Kaiv on enda ümber kogunud muusikute grupi, alates pillimeestest-koorilauljatest ning lõpetades nimekate ooperisolistidega.…
1 minut
Romantilises laadis sõltuvuslugu
Kõige sugestiivsemalt mõjus meie lauljatest Riina Airenne Krahvinna.
Pjotr T?aikovski ooper ?Padaemand?. Dirigent Eri Klas, lavastaja Arne Mikk, kunstnik Eldor Renter. Osades Aleksandrs Antonenko (Läti Rahvusooper), Inesa Galante (Düsseldorfi Ooper), Riina Airenne, Jassi Zahharov, Rauno Elp, Roland Liiv, Leonid Savitski jt. Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkester ja ooperikoor.Esietendus 16. IV rahvusooperis Estonia.
Pjotr T?aikovski ooper ?Padaemand?. Dirigent Eri Klas, lavastaja Arne Mikk, kunstnik Eldor Renter. Osades Aleksandrs Antonenko (Läti Rahvusooper), Inesa Galante (Düsseldorfi Ooper), Riina Airenne, Jassi Zahharov, Rauno Elp, Roland Liiv, Leonid Savitski jt. Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkester ja ooperikoor.Esietendus 16. IV rahvusooperis Estonia.
4 minutit
Dostojevskilik T?aikovski
Pjotr T?aikovski ooperit ?Padaemand? tutvustavas bukletis on ära toodud Eduard Tubina väga tabav T?aikovski iseloomustus: lõpmatult ergas, peenetundeline, kergesti süttiv ja ääretult avarahingeline nukruse ja kadunud õnne laulik. Kui viia kokku T?aikovski viimase eluperioodi sündmused ja kirjades esinevad vihjed, siis võib vist eksimatult oletada, et ?Padaemanda? peategelase Hermanni hingelist seisundit ja rahutust väljendavad muusikalised teemad,…
3 minutit
?alandad pilgeni kefaale täis
Hiljuti suri vanake Nikita Bogoslovski (1913 ? 2004), nõukogulik hiilgav laulumeister, kes komponeerinud ka hulga ülipopulaarseid meloodiaid filmidele, ühtekokku 119. Surmateade imbus ka meie pressi. Näiteks Eesti Päevaleht teatas, et Bogoslovski olnud sõjalaulu ?Pime öö? autor, mis kõlanud filmis ?Kaks sõdurit?. Täpsustaksin, et siiani on laulu pealkirjaks eesti keeles olnud ?Pimedal ööl? (näiteks Georg…
2 minutit
Sead, joodikud ja muidu tõprad rohelisel ekraanil
Sarah Share?i portreteeritud kunagine The Poguesi punkstaar Shane MacGowan paistab nüüd romantiline idealist, kelle elu sisuks on joomine ja sellest laulmine.
23. ? 29. aprillini peetakse kinos Sõprus Iiri filmipäevi. Iiri Filmi Instituudi ja Iiri Filmi Sihtasutuse korraldatud, Euroopat läbiva programmi ?Green Screen? kavas on kolm mängufilmi, kaks dokumentaali, kaks…
23. ? 29. aprillini peetakse kinos Sõprus Iiri filmipäevi. Iiri Filmi Instituudi ja Iiri Filmi Sihtasutuse korraldatud, Euroopat läbiva programmi ?Green Screen? kavas on kolm mängufilmi, kaks dokumentaali, kaks…
4 minutit
Ideid peab oskama arendada
Iga kolme kuu tagant kopsab Kultuurkapitali väikesesse tagatuppa suure laua peale kümnete kilode kaupa paberit, mis tahavad läbinärimist ja vajavad tõsist seedimist. Paberid on toonud head filmitegijad usus, et nende projekt väärib toetamist. Kindlasti väärib, sest iga algatus kultuurivaldkonnas on kiiduväärt ja peaks pälvima tähelepanu. Kõik head algatused aga paraku toetust ei leia. Põhjused on…
2 minutit
Filmikunsti olemusest
Filmikunsti võib defineerida kui audiovisuaalset kunsti, mis on tekkinud selliste kunstiliikide nagu, kirjandus, teater, maalikunst ja helikunst sünteesi tulemusena. Kuid siin on üks probleem. Nimelt, mis puudutab maalikunsti. Asi on selles, et filmikunst ei lähtu otseselt maalikunstist, vaid fotograafiast. Kirjandus, teater ja helikunst ilmuvad filmi täiesti otseselt, ilma erilisi transformatsioone läbimata, kuid maalikunst ei ilmu. Kunstnikutöö…
3 minutit
Kommentaar
Ohverdamisest Mel Gibsoni ?Kristuse kannatuste? valgel
Tundub, et tänasele sekulaarsele inimesele on mõtlemine ohverduslikes skeemides võõras. Küllap vaadatakse võõristava pilguga ka Gibsoni Kristuse kannatuste versiooni. ?Jube küll, mis temaga tehti. Aga mis see minusse puutub?? Kuidagi imelik on mõelda, et keegi saab kedagi oma kannatustega päästa või aidata. Seda eriti süütuse presumptsiooni kehtivusalal, kus igaüks on seni süütu,…
Tundub, et tänasele sekulaarsele inimesele on mõtlemine ohverduslikes skeemides võõras. Küllap vaadatakse võõristava pilguga ka Gibsoni Kristuse kannatuste versiooni. ?Jube küll, mis temaga tehti. Aga mis see minusse puutub?? Kuidagi imelik on mõelda, et keegi saab kedagi oma kannatustega päästa või aidata. Seda eriti süütuse presumptsiooni kehtivusalal, kus igaüks on seni süütu,…
2 minutit
ULG
1 minut
