-
-
Juba pikki aastaid rõõmustab Urmas Ott meid oma intervjuudega. Viimastel aastatel saame, nii nagu pubis happy hour? ajal, koguni kaks ühe hinnaga. Urmas meenutab rotveilerit. Seda nii välimuselt kui stiililt. Ta klähvib ja jookseb ümber intervjueeritava ning haarab siis täiesti ootamatult kintsust kinni. Seda selleks, et kiiresti haugata ning siis jälle samamoodi ringi joosta ja jälle hammustada. Niimoodi kuni intervjuu lõpuni välja. Milles peitub Urmas Oti fenomen?
Kui Lennart Meri…
-
Juba pikki aastaid rõõmustab Urmas Ott meid oma intervjuudega. Viimastel aastatel saame, nii nagu pubis happy hour? ajal, koguni kaks ühe hinnaga. Urmas meenutab rotveilerit. Seda nii välimuselt kui stiililt. Ta klähvib ja jookseb ümber intervjueeritava ning haarab siis täiesti ootamatult kintsust kinni. Seda selleks, et kiiresti haugata ning siis jälle samamoodi ringi joosta ja jälle hammustada. Niimoodi kuni intervjuu lõpuni välja. Milles peitub Urmas Oti fenomen?
-
Bunyani religioossest tekstist esteetiliselt nauditava vaatemängu tegemine on eetiliselt küsitav, ometi on lavastusele teoloogi pilguga vaadates vähe ette heita.
?Inimese teekond? on meie tuntud pagulaskirjaniku Ristikivi luulekogu pealkiri, aga ka John Bunyani ?Pilgrim?s Progress?i? üks tõlkevariante. Lugu ise on vist siiski tuntum pealkirja ?Ristiinimese teekond taevalinna? järgi. Vahest ongi lavastuse pealkirjastamise puhul tegemist teadliku kahemõttelisusega?
-
Eestis on kroonikatel pikk ja väärikas ajalugu, mõelgem siinkohal või Liivimaa Henriku värsskroonikale, ühele kõige vanemale allikale, kust me oma ajaloo kohta andmeid saame. Omamoodi eliidikroonika seegi!
Ka üks praegune ajakirigi kannab Kroonika nime. Ajakirja tunnuslauseks on ?Uudishimu pole patt!?. Ärapanijad nimetavad seda küll järjekindlalt meditsiiniajakirjaks, sest ajakirja veergudel võtab sõna ka keegi doktor. Laiemalt võiks aga meditsiiniajakirjaks nimetamist võtta teatud vaimupuude kriitikana.
-
Ohverdamisest Mel Gibsoni ?Kristuse kannatuste? valgel
Tundub, et tänasele sekulaarsele inimesele on mõtlemine ohverduslikes skeemides võõras. Küllap vaadatakse võõristava pilguga ka Gibsoni Kristuse kannatuste versiooni. ?Jube küll, mis temaga tehti. Aga mis see minusse puutub?? Kuidagi imelik on mõelda, et keegi saab kedagi oma kannatustega päästa või aidata. Seda eriti süütuse presumptsiooni kehtivusalal, kus igaüks on seni süütu, kuni vastupidist pole tõestatud. Kuidas võib üks kunagine kriminaalkurjategija, kes sai Rooma…
