Teater
-
„Orzel. Laidoneri ööd“ on ühtpidi kahe inimese – Johan Laidoneri (Peeter Tammearu) ja tema abikaasa Maria (Liina Tennosaar) – suhte lugu, aga seejuures meenutatakse sellega ka traagilist aega ajaloos.Mari RostfeldtTiibadega Laidoner ja tema ustav abikaasa
Nuutrumi lavastust „Orzel. Laidoneri ööd“ võib vaadata ka kui armastuslugu, armast väikest lembelugu, kus pole palju tundeid, aga see-eest rohkesti vaoshoitud ustavust ja lojaalsust.
4 minutit -
Et saada üle peielaua piinlikust vaikusest, kuna kadunukesest midagi iseloomulikku ei meenu, otsitakse abi napsist (fotol Reimo Sagor, Karol Kuntsel ja Külliki Saldre).Heikki LeisLõppu ja edasi
„Lõpp“ aitab surma maa peale tuua, rääkida elus kõige olulisemast ja vääramatust, mille enamasti eelistame eufemismide taha peita.
6 minutit -
Sveta Grigorjeva STLis tehtud lavastust „Tantsud, mille saatel uinuda, unistada, puhata ja vastupanu osutada“ iseloomustab kergus ja headus.Anastasia SemjonovaEtenduskunsti(de) sosinad ja karjed
Noorem põlvkond tundub olevat kaotanud usu ühtsesse narratiivi. Võib-olla on neil raske uskuda, et maailm on tore terviklik paik, millel on mingisugune mõte.
10 minutit -
Anne-Lii Päiv: „Vene teater on Eesti kultuuripildi lahutamatu osa.“Vene teaterVene teater kui eri rahvuste kokkusaamispaik
Vene teatri uus juht Anne-Lii Päiv: „Vene teatril on tõsised rahalised kohustused, mis on seotud ammu-ammu enne meid võetud laenuga, aga üldiselt on teatri finantstulemused küllaltki head.“
4 minutit -
Lianne Saage-Vahur 11. I 1965 – 30. I 2024
Meie hulgast on lahkunud kooliteatrite liikumise kauaaegne vaimne ema Lianne Saage-Vahur. Õpetades 1989. aastast Jõgeva koolides kirjandust ja teatrikunsti, asutas ta 1990. aastal kooliteatri Liblikapüüdja, kust on kolmekümne aasta jooksul sirgunud paljud eesti teatri praegu olulised tegijad, nagu Martin Algus, Hele Kõrve, Alo Kõrve, Tiit Sukk, Mari Abel, Martin Kõiv, Meelis Põdersoo, Karl Sakrits, Mihkel Kabel, Maarius Pärn, Heigo Teder jt.
Kolmkümmend üks aastat tagasi hakkas Liblikapüüdja…2 minutit -
Üheaegne eemaloleku reaalsus ja igatsus, koos kohalolu võimalikkus ja võimetus kumab noorte kunstilistest valikutest läbi. Madleen Maria Kirja istub – nagu publikki igaüks oma kodus – üksinda tühjas saalis.Alissa ŠnaiderJäine äratundmine
eˉlektroni etenduskeskkond, kus lava on kaamera(te) vahendatud ning vaatajad mööda ilma laiali, sobib lavastusele hästi, luues publikulegi ligipääsmatuse kogemuse.
4 minutit -
Eero Epner, Mart Kangro ja Juhan Ulfsak (fotol taamal ka Katarina Stegnar) on välja töötanud täiesti omanäolise etenduseformaadi, mille keskseks meetodiks on vaataja tähelepanu juhtimine iseendale ja iseendasse.Ivian Kan MujezinovićKui ebaoluline fakt saab põletavaks küsimuseks
Lavastuses „Fun Fact“ on näitlejad seadistanud end vagunisaatjateks, aga see, milline reis tuleb, sõltub vaatajast ja laudkonnast.
6 minutit -
Nils Mattias Steinbergi Erikus on üksjagu lapsemeelsust ja õhinat, kordagi ei luba ta endale peataoleku või allaandmise tunnet.Priit LoogKurjuse kapsel
Vägivalla südames või südamel on kaks koda: kodu ja kool. „Kurjuse“ peategelane Erik Ponti on koduvägivalla ohver, koolis aga kõva löömamees.
5 minutit -
Maarja Tammemägi ja Silva Pijon on võimekad, tundliku füüsisega näitlejad, kes puhtalt keha ja ilmega suudavad sisemist põlemist edasi anda.Gabriela UrmArmidega armastus
Õige natuke jäi painama lavastuse „Arm“ tekst, mis ajaloolise materjali tõttu on eepilisem ja sõnarohkem, kui puhta visuaaliga lavastuse puhul eeldanuks.
4 minutit
