Teater
-
Musta Kasti trupitööna valminud lavastus „Surm“ (laval Kaarel Targo, Laura Niils ja Kristjan Lüüs) ei jõua teemadega leinafaasini.Gabriela UrmSurma üle ei tohi nalja teha. Või tohib?
Lavastaja Birgit Landberg ning näitlejad Laura Niils, Kaarel Targo ja Kristjan Lüüs harutavad surmateemat, mis puudutab kõiki, aga on paljuski tabu.
4 minutit -
Lavastuses „#ярусский/#maolenvenelane“ langeb suurem koormus Liina Tennosaarele ja Raimo Passile, kes tulevad oma keerulise ülesandega toime väga tõetruult ja kaasamõtlemist võimaldavalt.Ilja SmirnovHirm
Venelaste hirmud, millest räägitakse Julia Augi lavastuses „#ярусский/#maolenvenelane“, on suures osa seotud sõjaga Ukrainas.
4 minutit -
Pidu enne pakast. Jan – Tõnn Lamp, Edi – Kaspar Velberg.Siim VahurKui eist ei piisa
Taago Tubina lavastatud „Nõusolekus“ käsitletakse mitmeid päevakajalisi teemasid, sealhulgas nii seksuaalset kui ka vaimset vägivalda.
4 minutit -
Kolm õde – Veera (Marika Barabanštšikova), Tanja (Maarja Johanna Mägi) ja Katja (Kärt Kull) – ning juhmivõitu võõrasvend Kolja (Ken Rüütel).Mailis VahenurmKolja lähetamine
Kui Tšehhovi õed õhkasid Moskva järele, siis 1990. aastate Venemaal unistati Ameerikast.
5 minutit -
Rūta Ronja Pakalne liikumine meenutab kõige enam nüüdistantsu: argi- ja tantsutehnilise liikumise põimitus ning pidevad kontrastid liigutuste sujuvuses, aja- ja ruumikasutuses.Alissa ŠnaiderKehamälu poeesia
Rūta Ronja Pakalne ja Laura Kvelsteini tantsulise luuleteose „Maastik. Keha. Meeleseisund“ („Body of Dreams“) riimid moodustavad tantsijate keha- ja liikumismustrid.
3 minutit -
„Mure staatuse pärast“ (fotol Lauri Kaldoja, Kertu Moppel, Markus Truup ja Elina Reinold) on loenglavastus staatusest, selle säilitamisest ja säilitamisponnistuste jaburusest.Alana ProosaHirmukurrud poliitilise teatri palgel
Kertu Moppeli lavastuses „Mure staatuse pärast“ on kõik käsitletud, kõik on korrektne, kuid publiku pihkudest nirisevad teemaarendused läbi nagu liiv.
6 minutit -
Lavastuses „Päva lõpuks, kiigu“ saavad lavakunstikooli XXXI lennu tudengid end näidata nii ühtse grupina kui ka individuaalselt, nii koos tegutsedes kui ka üksteisele vastu töötades.Gabriela UrmMuutumise imperatiiv
„Päva lõpuks, kiigu“ kätkeb endas nii Renate Keerdi kui ka lavakunstikooli XXXI lennu tugevaid jooni: lavastaja ja trupp on ilmselgelt koostööd nautinud ning fantaasialendu pole piiratud.
4 minutit -
„Pentti Linkola – kas meiesugune?“ on väga poeetiline ja muusikaline lavastus. Laval on viis näitlejat (Eeva Putro, Roni Martin, Mia Hafrén, Timo Tuominen ja Panu Varstala), kes kõik kordamööda mängivad Linkolat.Soome Rahvusteater / Mitro HärkönenTeater mõtlevale inimesele
Soome Rahvusteatri lavastuses „Pentti Linkola – kas meiesugune?“ käsitletakse kestliku arengu teemat ning „Europeanas“ Euroopa identiteeti ja ajalugu.
5 minutit -
Kurt Vonneguti keel on täpne ja lakooniline, seejuures omamoodi füüsiline, sobitudes hästi Ene-Liis Semperi lavakeelega (fotol Rasmus Kaljujärv ja Marika Vaarik).Anita KremmHüsteeriajärgne külmutatud kood
Ene-Liis Semper on koondanud lavastuses „Nüüd võib sellest rääkida“ kõik inimlikud värelused ja korinad arhetüüpseks paratamatuseks.
5 minutit
