-
Foto: Piia Ruber
Kultuuriminister Raivo Palmaru:
“Ma pole ühtegi arvutust näinud. Keegi pole siit majast midagi küsinud!”
Sirbi intervjuu kultuuriministriga teemal “Põhjalastud seaduste tallermaal”
-
Kultuurikaubad eraldi peatükina statistikas üldse ei eksisteeri. Tõsi, kaubajaotisest X leiame grupi 49 ehk “Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid, . . . .”, mida 2004. aastal veeti välja 343 ja mullu 588 miljoni krooni eest. Selge see, et põhiliselt ei veetud välja mitte käsikirju, vaid ikka trükitooteid. Näiteks Soome kirjastajad armastavad meie trükikodades oma raamatuid trükkida.
Eesti kirjastused, vähemasti need, kus raamatuid välja antakse, ei ole kaugeltki nii…
-
Lihtsustatud kujul saab iga ministri tegevust mõõta selle järgi, kui palju ta oma valitsemisalasse igal aastal raha juurde toob ja kui palju seal tegutsevate inimeste elu kergendavaid õigusakte jõustab. Valimiste tõttu pole pikemast perspektiivist kui aasta mõtet palju rääkida. aga mida meil selle lühikese aja jooksul loota on, esiteks eelarve ja teiseks uute seaduste osas?
Raivo Palmaru: Rahal on kaks poolt. Asju saab teha raha eest ja…
-
Mõni aeg tagasi andis Eesti vähemusrahvuste olukorra kohta hinnangu Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse uurimise komisjon, kes leidis, et Eestis pööratakse vähemusrahvuste probleemidele liiga vähe tähelepanu. Ühena sellistest rahvustest mainitakse mustlasi. Niisugune väide tekitas iroonilist nördimust mitmes Eesti väljaandes, kelle arvates see on täielik jama: mustlaste probleemidest pole ju ajakirjanduses midagi kuulda olnud!
Otsesõnu ei kuulutata tänapäeval vähemusi enam ebainimesteks. Ometi tõmmatakse nendesse suhtumistesse samasugune radikaalne piir,…
-
Mare Mikofi loodud Paul Johanseni büst Tallinna linnaarhiivi õuel. Ervin Sestverk
Paul Johansen (sünd 1901 Tallinnas, surn 1965 Hamburgis) on kindlasti üks möödunud sajandi olulisemaid Eesti ajaloolasi. Elukutseline medievist elab tänapäeval endiselt Johanseni jäetud jälgede keskel, olgu nendeks siis käsikirjalised märkused Tallinna linnaarhiivi kataloogis ja säilikute kaantel või teosed riiulis, mis lihtsalt peavad kogu aeg käepärast olema. Laiema tuntusega on lood pisut teised. “Eesti mõtteloo” sarjas varem…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/210406/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Igaüks, kes vaatab meediaväljaannete kommentaa-riume, on näinud seal vihaseid ja ärritunud arvamusavaldusi. Siiski on need reageeringud millelegi. Seda tajudes provotseerivad peaaegu kõik väljaanded aeg-ajalt oma lugejaid (ja ka kuulajaid-vaatajaid). On mõned teemad, mille peale leidub garanteeritult palju vihaseid kommijaid. Juutide ja Venemaa kõrval kuuluvad siia ka poliitikute ja firmajuhtide kõrged palgad nagu ka keskmine palk.
Pole läinud mööda ainukestki keskmise palga uudist, kui mõni kirjutaja poleks teatanud:…
-
Isikunimeseaduse järgi on nimi isiku identiteedi tunnus, nime alusel määratleb ta end, selle abil suhtleb ta riigi ja ühiskonnaga. Mismoodi kehtib see kõik Eestisse tulnud või siin elava venelase või venelasega abiellunud eestlase kohta, kui tema nime kirjutatakse inglise keele ümberkirjutusreeglite kohaselt? Pealegi pole nimeteaduslikust usaldusorganisatsioonist soovitaja EKI väitel neil õigust öelda, et passis fikseeritud isikunime võib ka eesti traditsiooni kohaselt kirjutada. Kellel siis on?
Probleem paistab…
-
Repro raamatust “Seks ja võim”.
Seks ja võim. Armuelu Eestis läbi aegade. Koostanud Karmen Kirke. Suur Eesti Raamatuklubi, 2006. 235 lk.
Raamatu “Seks ja võim” autor on teinud ära suure töö eestlaste seksuaalelu puudutavate materjalide läbitöötamisel ja refereerimisel. Oleksin küll soovitanud raamatule mõnd teist pealkirja nagu “Eestlaste seksuaalsus ajastuprismas” või midagi sellesarnast. Usun, et seksuaalsuse ja võimu teema on siiski jäänud avamata ning vajaks täpsemat selgitamist, seonduvalt…
-
Seksuaalsus Eestis. Ajalugu. Tänapäev. Arengud. Koostajad Olev Poolamets, Elina Haavio-Mannila, Osmo Kontula, Kai Haldre. Toimetaja Ingvar Luhaäär. Eesti Akadeemiline Seksuoloogia Selts, 2006.
Autorite ja artiklite täispealkirjadega sissetrükkimine oleks raamatututvustuse kohta liiga palju ruumi nõudev ettevõtmine. Seetõttu nimetagem peamiselt raamatus esinevaid temaatilisi märksõnu: “seksuoloogia areng” (Imre Rammul), “seksuaalelu algus” (Osmo Kontula), “meeste seksuaalsus” (Meelis Sütt), “seksuaalkasvatus” (Kai Part), “laste ja naiste seksuaalne väärkohtlemine” (Lemme Haldre, Malle Roomeldi), “homoseksuaalsus”…
