-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/140406/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Selle näiva vasturääkivuse põhjus on järgmine. Ühelt poolt on nende kahe aasta jooksul Eestis tõepoolest sündinud palju rohkem lapsi: kui 2003. a oli neid 13 036, siis 2005. a 14 303, seega 1267 võrra rohkem. Teiselt poolt pole aga selge, mil määral on selle põhjuseks just nimelt vanemahüvitis. Esiteks oli sündide arv hakanud kasvama juba enne seda, kui vanemahüvitis, siis küll vanemapalga nime all, esmakordselt kõneks…
-
Ühiskondlikud väärtused kipuvad enamasti olema isikustatud, koonduvad isakujusse. “Isadega” on meil vastuolulised suhted. Vene aja “isakesed” mõjusid iseenese karikatuuridena. Vanema põlvkonna Eesti-aegsed “isad” olid surnud ja kandsid märtrioreooli. Laulva revolutsiooni ajal tekkinud potentsiaalsete “isade” konkurents jätkub tänagi konkureerivates “lähiajalugudes”. Ka alanud presidendikampaania nõuab isakuju. Võib muidugi küsida, et kui tegelikud kokkulepped jäävad kulisside taha ja laiem avalikkus valikuprotsessi mõjutada ei saa, mis tähtsust on siis presidendi-show’l…
-
Inimesed, kelle amet on uurida, kuidas haigeid paremini ravida, miks haigused tekivad või kui tihti üldse haigestutakse, ei saa hakkama ilma andmeteta, mida kogutakse inimeste ravimise ajal. Tihti kogutakse andmeid hoopis tervetelt inimestelt, et teada saada, kellena ja mis tingimustes on nad töötanud, palju teenivad, mida söövad ja joovad, mitme partneriga seksinud, kas suitsetavad, kui mitu tundi päevas kehalist tööd teevad. Mõnikord, kui on juhtunud mingi…
-
Oluline oleks luua ühendus, mille põhiülesandeks oleks jälgida inimtegevust eetilisest vaatepunktist. See võiks olla valitud kõige erinevama taustaga inimeste hulgast. Kuna niisugusel seltsingul ei saa olla poliitilist jõudu, ei saa tema seisukohad seaduslikult millekski kohustada. Aga just tänu oma sõltumatusele võiksid need esindada maailma südametunnistust, omada moraalset autoriteeti.
Tema Pühadus dalai-laama
Jakob von Uexkull saabub, nagu alati, sekundipealt, hõlmad lehvimas, nõustub tänulikult tassi Pu-Erhi teega ja võtab hoogsalt…
-
Aigi Heero Raamatu “Johann Christoph Brotze Estonica” eesti-saksa keele tõlkija stipendium 4000
Ants Hein Raamatu “Johann Christoph Brotze Estonica” koostamine 20 000
Mart Kivastik Näidendiraamatu “Külmetava kunstniku portree” väljaandmine 15 000
Ivar Leimus Raamatu “Johann Christoph Brotze Estonica” koostamine 5000
Tõnis Liibek Raamatu “Johann Christoph Brotze Estonica” toimetamine 8000
Heino Pedusaar Eesti muusikutega salvestatud vestluste siirdamine CDdele arhiveerimiseks 50 000
Endel Priidel Raamatu “Vägikaikavedu ehk Vaim ja võim” autoristipendium 50 000
Raimo Pullat …
-
Sari “Avatud Eesti raamat” (Eesti Kultuurkapitali nõukogu eraldus)
Kalle Kasemaa Al-Ghazali “Eksimustest päästja. Valguste seinaorv” tõlkimine 43 500
Liisi Keedus Hannah Arendti teose “Between Past and Future: Eight Exercises in
Political Thought” tõlkimine eesti keelde 36 500
Peet Lepik Boriss Uspenski “Artiklite” koostamine ja tõlkimine 55 000
Jüri Lipping Ernesto Laclau tekstikogumiku tõlkimine eesti keelde 40 000
Tänapäev AS Juri Lotmani “Kunstilise teksti struktuur” väljaandmine 25 000
Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital…
-
John Banville, Puutumatu. Tõlkinud Krista Kaer. Varrak, 2006.
Uss punga sees on põhjalikum kui oksa raputav tuul.
See on asi, mida teab spioon.
John Banville
Pealkirjas peituva suitsiididilemma sõnastab Victor Maskell, kes tõenäoliselt aga polegi see päris “puutumatu”, romaani eelviimasel real, ehkki mõistuse ja tunnete konflikt läbib kogu narratiivi. Täpsemalt – külma, eksaktse mõistuse võrdväärtustamine emotsionaalse plahvatuslikkusega. Pean kohe nentima, et John Banville’i üheteistkümnenda romaani minajutustaja on mulle…
-
Kuld pannakse puhastustulle, inimesega süüakse üheskoos pütt soola ära, kui teda tunda tahetakse, ja rahvastele on suured hädapäevad katsumiseks. Nii arvatakse. Suured viletsused toovad ikka ühiskonna ahnemad himud päevavalgele. Suured vapustused pööravad avalikult silmade ette, mis harilikul ajal häbelikult peitu poeb. – Aga asjata oleks imestamine, asjata mõnamine ja hukkamõistmine, jutlustamine. Sõnad liigutavad ainult totraid ja tarku, suurem hulk aga pole see ega teine. Mõjub ainult…
-
Sugude õiguslik võrdsus on mõistlik ja ühiskonna püsivat tasakaalu soodustav põhimõte. Ent kvoodid selle lahenduseni ei vii. Miks? Sest kvoote saab kehtestada ainult formaalsetele struktuuridele, mis on avalikkusele nähtavad ja kus märkimisväärset diskrimineerimist ei ole ka praegu. Kvantiteedi poolest, jah, poliitilise võimu tipus ju veel on, aga probleemi ennast ei saa hakata tipust lahendama. Tipp kujuneb täiesti demokraatlikul ja avalikul viisil. Vaevalt on kunagi saavutatav see,…
