-
Nicolle Rosen, Martha F. Prantsuse keelest Pille Kruus. Tänapäev, 2006. 198 lk.
Teemad “Freud ja geniaalsus” ning “Freud ja (Mida tahab) naine” on leidnud kultuuriloos mitmetahulist ja vastuolulist käsitlemist. Biograafid pole Freudi jonnaka usu kohta oma erakordsusesse – saatmaks korda vaimuvallas midagi suurt – mitte ainult tõendeid leidnud, vaid seda erakordsust ka romantilisi suurmeeste kujutamise klišeesid maksimumtoonides rakendades paisutanud.
Inimene on aga siiski lihtsalt inimene ja ajastu…
-
Werner Horvath. Fragment maalist “Sigmund Freud”. Õli, lõuend, 1994. Freud leidis ülisuure hõlmavusega sümbolid, mis ühtmoodi heitsid valgust niihästi magava Viini naise kui ka pulmi pidavate beduiinide hingeelule. netifoto
Pealkiri on vist sedapuhku nii eriskummalise kõlaga, et tähenduse selgitamisele tuleb pühenduda silmapilkugi kaotamata. “Platonism” märgib mõtlemisviisi platonlikus vaimus: on mingi nähtus saanud meilt mõtestuse ja sõnalise esituse, siis ühtlasi see tähendab, et meie, olles esile…
-
Sõdalase laul
Nurgas mul roostetab mõõk.
Seinad on vajunud längu.
Igast mu lahingust jäänd
vaid kämblatäis kandlemängu.
Keeltele libiseb sõrm.
Taevakaar väriseb kõuest.
Laulan välja sel ööl
me malevad Manala õuest.
Lahing myriseb mäel.
Kindlana seisab me linnus.
Lõkkele lahinguleek
lööb kuulava karjuse rinnus.
Nurgas mul roostetab mõõk.
Toonela saab minu kojaks.
Karjapoiss – kõrvus mu laul –
kuid sirgub Kalevipojaks.
Jyri Kork
“Lauljad klaasmere ääres”, 1958
Järgmisel teisipäeval esilinastub (samal õhtul näitab seda kell 22.05 ka ETV) uus dokumentaalfilm
“Sinimäed” kaitselahinguist Eestis…
-
Möödunud sügisel läbi viidud üle-euroopalise küsitluse andmetel ei peeta kuskil Euroopas sõnarelva nii ohtlikuks, et seda terviseriski allikana üldse nimetataks. Suurimaks ohu allikaks peetakse hoopis keskkonnareostust (isiklikku kokkupuudet ja sellest tulenevat kahju tervisele peab tõenäoliseks 62% vastanutest). Järgnevad liiklusõnnetused (51%), tõsised haigused (49%), tervistkahjustav toit (42%), muud ohtlikud esmatarbekaubad (42%), kuritegevus (31%) ja lõpuks terrorism (20%). Ilmselt ei oska Brüsseli sotsioloogid uneski näha, et mõnes ELi…
-
Soome valitsus ja parlament otsustavad lähinädalail, kas Soome peaks nagu Eesti ratifitseerima Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu. Küsimus on aktuaalne, kuna juulis on ukse ees Soome kord täita Euroopa Liidu eesistujamaa ülesandeid.
Kaks aastat tagasi, kui lepingule alla kirjutasime, oli Soome kindlalt otsustanud selle ka ratifitseerida. Prantsusmaa ja Hollandi negatiivse tulemusega rahvahääletuste järel aga olukord muutus. Veel möödunud aasta lõpul oli Soome valitsus seisukohal, et poleks õige taotleda…
-
“Neile, kes veel mäletavad seda, kuidas nõukogude ajakirjandust kasutati poliitilise malakana, on näiteks õõvastav näha viimasel ajal Sirbi veergudele ilmunud “paljastavaid karikatuure” ja lugeda juhtkirju, mis meenutavad stalinlik-leninliku propaganda kallaletunge rahvavaenlastele. Milleks peaks justiitsminister pead murdma Delfi kontrolli alla võtmise üle, kui samas stiilis isiklikke mõnitusi võib rahulikult avaldada kultuurileht?” (Marju Lauristin, Küüneviha südames. – Eesti Päevaleht 29. IV.)
-
Foto: Piia Ruber
Kultuuriminister Raivo Palmaru:
“Ma pole ühtegi arvutust näinud. Keegi pole siit majast midagi küsinud!”
Sirbi intervjuu kultuuriministriga teemal “Põhjalastud seaduste tallermaal”
-
Kultuurikaubad eraldi peatükina statistikas üldse ei eksisteeri. Tõsi, kaubajaotisest X leiame grupi 49 ehk “Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid, . . . .”, mida 2004. aastal veeti välja 343 ja mullu 588 miljoni krooni eest. Selge see, et põhiliselt ei veetud välja mitte käsikirju, vaid ikka trükitooteid. Näiteks Soome kirjastajad armastavad meie trükikodades oma raamatuid trükkida.
Eesti kirjastused, vähemasti need, kus raamatuid välja antakse, ei ole kaugeltki nii…
-
Lihtsustatud kujul saab iga ministri tegevust mõõta selle järgi, kui palju ta oma valitsemisalasse igal aastal raha juurde toob ja kui palju seal tegutsevate inimeste elu kergendavaid õigusakte jõustab. Valimiste tõttu pole pikemast perspektiivist kui aasta mõtet palju rääkida. aga mida meil selle lühikese aja jooksul loota on, esiteks eelarve ja teiseks uute seaduste osas?
Raivo Palmaru: Rahal on kaks poolt. Asju saab teha raha eest ja…
-
Mõni aeg tagasi andis Eesti vähemusrahvuste olukorra kohta hinnangu Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse uurimise komisjon, kes leidis, et Eestis pööratakse vähemusrahvuste probleemidele liiga vähe tähelepanu. Ühena sellistest rahvustest mainitakse mustlasi. Niisugune väide tekitas iroonilist nördimust mitmes Eesti väljaandes, kelle arvates see on täielik jama: mustlaste probleemidest pole ju ajakirjanduses midagi kuulda olnud!
Otsesõnu ei kuulutata tänapäeval vähemusi enam ebainimesteks. Ometi tõmmatakse nendesse suhtumistesse samasugune radikaalne piir,…
