-
Mida tuleks teha, et Narvast saaks hästi toimiv (kaasaegne) linn?
Narva on võimsa energiaga linn. Narvas on ülikiiresti üles ehitatud oma barokne vanalinn, mis oli omalaadne põhjamaade pärl. Ja see on ka hävitatud ülikiiresti mõne päevaga. Narva on kunagi ehitatud Euroopa moodsaim tekstiilivabrik, mis paisus nõukogude ajal suurimaks tööandjaks ja on tänaseks mõne aastaga minetanud oma tähtsuse isegi Eesti mastaabis, seda vähemalt kaasaja tööstuse seisukohast. Põlevkivi põletamise…
-
Siin ja seal on omad ikoonid. Vene tartlased armastavad Lotmani kõrval legendaarset luuletajat ja pedagoogi Veera Šmidti, kes mõlemad kehastasid ja kehastavad ka praegu Tartu vaimu. Venekeelses Pärnus jumaldatakse David Samoilovit. Vene keelt kõnelevad tallinlased vaidlevad Sergei Dovlatovi jutustuste üle. Ja Narva. Narva kuulsus on. . . . möödasõitja Toila poole – luuletaja Igor Severjanin. On ka teisi, aga nendest hiljem.
Et rääkida vene küsimusest eesti kirjanduses, tuleb käsitletav kõigepealt…
-
16. V 2006
Kui kirjanik Aarne Rubeni vanaisa kunagi Narvas konstaablina töötas, luusis sääl ringi hirmus olend, sarimõrvar, keda kutsuti Põrmu Kutiks. Rubeni vanaisa oli korralik kordnik ja noppis kõrilõikaja, arvatavasti oli ühe hää politseiniku töö tollal tulusam kui täna ealeski. Ja me ei tohi unustada, et too vanaisa rähkles ühes kaunimas Eesti linnas, ühes multikultuursemas Eesti linnas, mis samas oli ilmselgelt justnimelt linn. Ja eelkõige…
-
Aga juhtus nii, et sel aastal tuli kevad teisiti. Võimalik, et kultuurivalla inimesed võtsid lõpuks sõnast Edgar Savisaart, kes lubab juba mitmendat aastat oma poliitilistes kõnedes teistsuguse kevade tulekut, ja tahavad, et kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve olekski täis naeru, linde, lilli. Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti.
Ma ei usu küll, et ükski terve mõistusega inimene võiks ette kujutada, et loomeliitude juhid saaksid aastal 2006 Eesti Vabariigis täita…
-
Olukorras, kus Eesti hinnatase moodustab Euroopa Liidu vanade liikmesriikide omast vaevu 60 protsenti ning meie majandus- ja tulude kasv ületab oluliselt nende oma, mahub Eesti, nagu enamik ühenduse uusliikmeid, avatud turu oludes kurikuulsasse inflatsioonikriteeriumisse lähikümnendil vaid juhuslike kokkusattumuste korral, s.t “õiget” hetke tabades või siis omapoolse aktiivsuse eest kõrget hinda makstes.
Illusioone luues ei maksa unustada, et kolmest protsendist allapoole on Eesti aastane inflatsioonimäär langenud seni vaid…
-
2006. aasta kevad toob tallinlase tänavale. Juba mõnda aega on aktivistidel tavaks olnud koguda kõikvõimalikele pöördumistele allkirju, ent mingi idee või nõudmise kandjate füüsiline kohalolek aitab sõnumit edastada märksa paremini. Ootuspäraselt edendavad tänavademokraatiat noored, kes aprillis nõudsid tudengite ühiselamutesse paremaid olmetingimusi ning protesteerisid otsuse vastu anda armu kinnipeetu surnuks peksnud politseinikule. Solidaarselt laialipekstud valgevenelastega avaldasid Aljaksandar Lukašenka vastu meelt erakondade noorliikmed, justiitsministri maske kandvad respublikaanid eemaldas…
-
See on üks habemega lugu, mis leidis toimumise hetkel mullu detsembris ka kriitilist vastukaja. Aga rahvusvaheliste organisatsioonide läkitatud ekspertidel on väikeriikides kalduvus tõusta eksimatute pooljumalate staatusesse ja jääda meie mütoloogiasse elama. Määratu annus kibedat tõde on paraku selles anekdoodis, kus küsitakse, mida mõtlevad eri rahvuste esindajad elevanti nähes – eestlane, teadagi, mõtleb: “Ei tea, mida elevant minust mõtleb?”
Põgus pilk kaardile aitab igal koolilapselgi kindlaks teha, et…
-
Üha jõulisema kinnisvaraarenduse olukorras erinevate ja tihtipeale vastanduvate huvide – arendajate ja kinnisvaraomanike, kohalike elanike, keskkonnakaitsjate, laiema avalikkuse huvide seadusekohane ja tasakaalustatud kaitse on kohaliku omavalitsuse kohustus. Planeerimise küsimustes on seadusandja andnud omavalitsustele laia kaalutlusõiguse. Õiguskantsler ei saa sekkuda planeerimisotsuste sisusse, küll aga on tal võimalus ja kohustus analüüsida oma menetluste ja ühiskonnas toimuva põhjal linnaarenduse kui terviku toimimisraskusi ning öelda, kas põhjused on ebapiisavas ja…
-
“Pärand” on sõna, mis tekitab tugevaid, positiivseid tundeid. Seda pruugivad nii allkultuuride “karvased” kui auväärsed avaliku elu tegelased, seadusandjad, teadlased, planeerijad, omavalitsustegelased, kutselised projektikirjutajad. Seda võib kohata kõige mitmekesisemates seostes pärimusmuusikast pärandkoosluseni, “mesosoikumi monstrumeist Marilyn Monroe’ni, Egiptuse püramiididest Elvis Presleyni”, nagu on märkinud teenekas inimgeograaf David Lowenthal. See on sõna, mis kohustab, viitab püsiväärtustele siin muutuvas ja muidu hukas maailmas.
Kuid kas pole mõtlemapanev tõsiasi, et mitte…
-
Üldiselt on arvustus autoritaarne: arvustaja nimetab ja struktureerib ka tunnustades oma tahte ja sõnavara alusel. Ometi ei tohiks too “vägivaldsus” olla argument arvustusežanri mahakandmiseks. Hoopis kitsam on kunsti “pakend” reklaamtekstides. Ei ole ka õige kõnelda kriitika keele suletusest üksnes “vana” akadeemilise kultuuri puhul. Sama võlts ja totter, nagu näib populaarmuusika sõbrale (näiteks) eesti rahvuslikku muusikaklassikat ümbritsev tavaliselt süngemeelne ja pateetilistest ülivõrretest tulvil retoorika, võib klassikalise muusika…
