-
Millised rahvusvahelised reeglid võõrliikidega, eeskätt taimede maailmast, ümberkäimisel Eestis kehtivad?
Liina Eek: Kõige olulisem leping on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, millega Eesti ühines 1992. aastal ja mille ratifitseeris 1994. Seal on kirjas, mida iga riik peab tegema, et võidelda võõrliikide leviku vastu. Eraldi merekonventsioonid reguleerivad veevõõrliikidega ümberkäimist. IMO ehk International Maritime Organisation jälgib ballastvete konventsiooni, mis käsitleb ka taimi. Ballastvees, mida laevad meie vetesse toovad, võib leiduda ka…
-
Tallinna kesklinna plaan Tallinna Linnaarhiivi kogust.
800 aasta jooksul on Tallinnas mänginud olulist rolli haljastus. Me ei saa kunagi teada, milline oli taimestik ajal, kui 1219. aastal tulid siia teised kombed ja kultuuri toonud taanlased. Küll võime seda arvata ja kaudsete tunnuste alusel ka iseloomustada. Mullastikust tingitult, tähtis osa oli ka reljeefi iseärasustel, esines siin nii kidura taimestikuga liivikuid ja rannaääri, metsa, küllap raadatud põllumaade…
-
Dokumentaalfilm “Vaikelu naisega”, režissöör-operaator Kersti Uibo, monteerija Kersti Miilen. Produtsent Peeter Urbla, Exitfilm©2006, 52 min. Esilinastus on Kumu auditooriumis 27. V kl 18.
linastub 28. V – 1. VI kl 17 kinos Sõprus.
Kui Inglismaal elav eesti filmitegija Kersti Uibo oli sel talvel Eestis oma uut filmi monteerimas, kõneles ta vaimustunult sellest, kuidas ta Narva uut filmi tegema läks ja täiesti juhuslikult hoopis Jaanilinna kunstniku Vladimir Titovi…
-
1912. aastal oli Narvas esinduslik eesti kunsti näitus, väljas üle 200 töö, osalesid Peet Aren, vennad Burmanid, Jansen.
Narvast algas ka meie esimese avangardisti Ado Vabbe kunstnikutee: kunstikoguja Glafiira Lavretsova rahalise abi (ja ilmselt ka vaimse toetuseta) poleks ta ilmselt Müncheni jõudnud, poleks õigel ajal Kandinski abstraktseid töid näinud, poleks 1914. aastal “Parafraase” loonud. Meie avangardistlik kunst oleks kas just loomata jäänud, aga igal juhul veel hilisemaks…
-
Ma ei ole selle peale mõelnud. Ma ei tea, kuidas sellele vastata. Narva on minu elu.
Kas teie ekspressiivset improvisatoorset kunsti võib vaadata kui sisemist painet?
Ise nimetan seda soditööks. See on minu väljendusviis: kritseldada ja hästi kiiresti väljendada selle kaudu on suhet maailmaga.
Olen mõelnud, mis see on. Olen hästi palju vaadanud van Goghi pilte ja mõelnud, milles tema fenomen, tema hullumeelsus väljendub? See on väljendumisjulgus.
Kas Narva keskkond…
-
Mida tuleks teha, et Narvast saaks hästi toimiv (kaasaegne) linn?
Narva on võimsa energiaga linn. Narvas on ülikiiresti üles ehitatud oma barokne vanalinn, mis oli omalaadne põhjamaade pärl. Ja see on ka hävitatud ülikiiresti mõne päevaga. Narva on kunagi ehitatud Euroopa moodsaim tekstiilivabrik, mis paisus nõukogude ajal suurimaks tööandjaks ja on tänaseks mõne aastaga minetanud oma tähtsuse isegi Eesti mastaabis, seda vähemalt kaasaja tööstuse seisukohast. Põlevkivi põletamise…
-
Siin ja seal on omad ikoonid. Vene tartlased armastavad Lotmani kõrval legendaarset luuletajat ja pedagoogi Veera Šmidti, kes mõlemad kehastasid ja kehastavad ka praegu Tartu vaimu. Venekeelses Pärnus jumaldatakse David Samoilovit. Vene keelt kõnelevad tallinlased vaidlevad Sergei Dovlatovi jutustuste üle. Ja Narva. Narva kuulsus on. . . . möödasõitja Toila poole – luuletaja Igor Severjanin. On ka teisi, aga nendest hiljem.
Et rääkida vene küsimusest eesti kirjanduses, tuleb käsitletav kõigepealt…
-
16. V 2006
Kui kirjanik Aarne Rubeni vanaisa kunagi Narvas konstaablina töötas, luusis sääl ringi hirmus olend, sarimõrvar, keda kutsuti Põrmu Kutiks. Rubeni vanaisa oli korralik kordnik ja noppis kõrilõikaja, arvatavasti oli ühe hää politseiniku töö tollal tulusam kui täna ealeski. Ja me ei tohi unustada, et too vanaisa rähkles ühes kaunimas Eesti linnas, ühes multikultuursemas Eesti linnas, mis samas oli ilmselgelt justnimelt linn. Ja eelkõige…
-
Aga juhtus nii, et sel aastal tuli kevad teisiti. Võimalik, et kultuurivalla inimesed võtsid lõpuks sõnast Edgar Savisaart, kes lubab juba mitmendat aastat oma poliitilistes kõnedes teistsuguse kevade tulekut, ja tahavad, et kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve olekski täis naeru, linde, lilli. Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti.
Ma ei usu küll, et ükski terve mõistusega inimene võiks ette kujutada, et loomeliitude juhid saaksid aastal 2006 Eesti Vabariigis täita…
-
Olukorras, kus Eesti hinnatase moodustab Euroopa Liidu vanade liikmesriikide omast vaevu 60 protsenti ning meie majandus- ja tulude kasv ületab oluliselt nende oma, mahub Eesti, nagu enamik ühenduse uusliikmeid, avatud turu oludes kurikuulsasse inflatsioonikriteeriumisse lähikümnendil vaid juhuslike kokkusattumuste korral, s.t “õiget” hetke tabades või siis omapoolse aktiivsuse eest kõrget hinda makstes.
Illusioone luues ei maksa unustada, et kolmest protsendist allapoole on Eesti aastane inflatsioonimäär langenud seni vaid…
