-
Seda ei juhtu just iga päev, et Eestis avab isiklikult oma näituse mõni maailmakuulus kunstnik. Nüüd on Tallinna Kunstihoone toonud maale kaasaegse kunsti ühe juhtfiguuri, prantsuse multimeediakunstniku Orlani. Endale Orleans’i neitsi järgi kunstnikunime võtnud Orlanist on saanud nime vääriliselt kaasaegse kunsti omamoodi pühak (ja kelm), kelle teosed kombivad kunsti mõiste, „hea maitse” ja meediaideoloogia piire viisil, mis paneb mõnegi panetunud kunstitarbija kahvatama. Pilku ära pöörama. Ruumist…
-
Selles segaduses võib kergesti järje kaotada. Ent üht tuleb meeles pidada: ka kõige kehvem majandusprognoos, mis meile on pakutud, näitab jätkuvat majanduskasvu. Rahandusministeeriumi oma 3. aprillist pakub tänavuseks kasvuks 3,7% ja järgmiseks aastaks 6,4%. Mingeid suuremaid muutusi maksupoliitikas samal ajal läbi ei viida. Seega on loogiline järeldada, et riigi tulud (jättes kõrvale ELi toetusraha) samuti kasvavad. See võimaldab kaljukindlalt nõuda ka kultuurile mineva rahahulga kasvu vähemasti…
-
Eelmises kirjutises vaimust ja võimust (Sirp 21. III) esitasin väite, et loomeinimeste iga vastuseisu mõnele valitsuse kavale ei saa veel vaadelda vaimu ja võimu igavese võitluse järjekordse ilminguna. Seda põhjusel, et vaim ja võim ei olegi mingid olemuslikud vastandid, nagu seda sageli paraku väidetakse, vaid on teineteisega seotud, kohati kattuvadki mõisted. Kuid vaimu ja võimu ekslik vastandamine on sellegipoolest üldlevinud ja sellega kaasneb tavaliselt järgmine mõtteahel:
Meie,…
-
Ukraina „hind” lagunevas N Liidus saab paremini mõistetavaks, kui meenutada, et veel suveräänsuse deklaratsioonis (16. VII 1990) kuulutati, et Ukrainal saab olema oma raha, välispoliitika ja armee! Nii kõva sõnastust ei sisaldanud ükski teine tollastest suveräänsuse deklaratsioonidest. Ukraina armeel – aga seda hakati looma oktoobris 1991 – olid aga käeulatuses tuumarelvad. Seda suurema ärevusega võeti vastu 1991. aasta 1. detsembri rahvahääletuse tulemused, mis olid ühesed: 90%…
-
Tänaste veriste vägivallailmingute kõrval kipub sageli ununema, et ahistamise ja kehtestamise võimsaimad vormid on semiootilised, märgilised – üksnes tinglikud. Seepärast on olnud naiivsed või silmakirjalikud katsed käsitleda Tõnismäe mälestussammast kunstiobjektina ja sealset tegevust mingist kultuuriantropoloogilisest vaatenurgast. Ei, Tõnismäel mängiti rituaalseid kehtestamise ja domineerimise mänge: seal mängiti Eesti „vabastamist” ja okupatsiooni. Sõnum jõudis enamikule eestlastest pärale ja lahendus oli ainuvõimalik. Ei oleks aidanud siin ka välja pakutud…
-
23. veebruaril 1918. aastal loeti Pärnus Endla teatri rõdult teatriesisele väljakule kogunenud rahvahulgale ette „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. Too Iseseisvusmanifest oli koostatud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu algatusel. Tänavu möödus 90 aastat sellest tähelepanuväärsest sündmusest ja seda tähistati suure pidulikkusega kõige kõrgemal riiklikul tasandil. Mõned pidulised ja mitmed ajakirjanikud väitsid, et tollel ajaloolisel päeval kuulutati välja Eesti Vabariik.
Väide on siiski problemaatiline, kui jääda juriidiliselt korrektseks. Maapäeva (teise…
-
Loomulikult on meil vabadus valida stiili ja märgisüsteemi. Ent vabadusega kaasneb ka vastutus. See tähendab, et kui üks stiil ja märgisüsteem on juba välja valitud, siis peaks seda ka ilusasti ja õigesti kasutama. Keeleinspektsioon ei tükigi härra Pau valikuvabaduse kallale ta suunab selle märgisüsteemi kasutust, mille härra Pau on juba valinud, kuid mida ta vastutustundlikult hallata ei suuda, olgu see suutmatus tahtlik või tahtmatu.
Keeleinspektsioon püüab EPLi…
-
Seda, et ideekavandite konkursi tulemus ei tähenda valitsusele või riigikogule seaduslikku kohustust võitjaks kuulutatud ideekavand teostada, teab Vahtre kindlasti ka ise see teema ilmselt kommentaare ei vaja. Murelikumaks teeb Vahtre pruugitud võimu kasutamise kui loometegevuse kujund, mis on eksitav. Loomingulise tegevuse üheks omaduseks peetakse ju kunstniku vabadust valida oma eesmärke ja vahendeid iseseisvalt see võib mõnikord (kuigi kindlasti mitte alati) viia ta vastuollu üldlevinud esteetiliste või…
-
Nii jääbki mulje, et Eesti ja Tiibet on ajalooliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt ennekõike vastandlikud. Miks läheb siis Tiibetis toimuv eestlastele nii palju korda? Esimene vastus, mis seepeale antakse, näib olevat enesestmõistetav: nii Eesti kui Tiibet on tugevasti kannatanud võõrvõimu toodud diktatuuri, okupatsiooni ja genotsiidi all. Ometi pole asi nii lihtne. Eestlased ei tunne sugugi alati tugevat solidaarsust okupatsiooni või genotsiidi all kannatavate rahvastega. Kurdistani või Palestiina…
-
Siiski on ilmne, et paljusid Eestis perestroika ajal alguse saanud protsesse, mille tulemused mõjutavad meie kõigi igapäevaelu, on siiani põhjendamatult vähe uuritud. Kes selliseid uuringuid peaks läbi viima? Ja kelle huvides üldse on perestroika aja käsitlemine? Avaldatud artiklites vaadeldakse tolle aja murranguid Ungaris, Poolas, Venemaal ja last but not least Eestis. Kõik artiklid on kirjutatud spetsiaalselt Sirbile.
