-
Samal ajal kui progressivalvsad muinsuskaitsjad vanadel plaanidel kuivkäimlaid maha kriipsutavad, ehitatakse mujale uusi juurde. Õigesti ehitatud ja kasutatud kuivkäimla oli puhas ja haisuvaba juba sada aastat tagasi, rääkimata tänapäevast. Kes asja vastu huvi tunneb, võib guugeldada Internetis selliseid sõnu nagu „Biolan” ja „Separett”. Viimane toode tuli Eestisse hiljaaegu ning selle suvega on neid müüdud juba 30 ringis. Kuivkäimlaid on ikka veel vaja, sest iga maja ei…
-
Kirjastuses Tänapäev välja antud Pierre Bourdieu’ „Visandusi eneseanalüüsiks” võib esmapilgul tunduda autori loomingu terviku seisukohalt veidi marginaalse teosena ja lühiduse põhimõttest lähtuva tõlkevalikuna, asetudes niimoodi ühte ritta oma eestindatud eelkäijatega „Meeste domineerimine” (Varrak, 2005) ja „Televisioonist” (Perioodika, 1999). Kui „Praktilised põhjused” (Tänapäev, 2003) välja arvata, on selle väidetavalt maailma enim tsiteeritud sotsioloogi toekamad teosed seni ju tõlkimata. Teiselt poolt on aga „Visandusi. . . .” suurepärane teos tutvumaks traditsiooniga,…
-
Sõnade lühendamine on otstarbekuse ja ruumisäästmise eesmärgil levinud paljudes keeltes nii kõnes kui ka kirjas. Kirjaruumi kokkuhoiu ja väljenduse ökonoomsuse nimel on olemas nii üldkasutatavad lühendid, mida kasutavad kõik kirjutajad ning millel on kokkuleppeline kuju ja kindel tähendus, kui ka ühe konkreetse raamatu, kirjutise vm teksti tarvis mõeldud lühendid, nn tekstilühendid, mille sisu avatakse kas esmakordsel esinemisel tekstis või nimestikus teksti järel.
Eesti Kirjandusmuuseumi folklooriarhiivi on…
-
Sümboli esitamine avalikus elus või ruumis on paratamatult seotud esteetiliste kategooriatega. Mäletan, kui lauluväljakul tuldi esmakordselt avalikkuse ette kümnete vanade ja ka uute sinimustvalgega, mille sinised toonid olid väga erinevad, mustad luitunud ja valged koltunud, uute lippude sinine aga hoopis toorevõitu. Sellal oli see loomulik: see oli elav ajalugu, side mineviku ja tuleviku vahel. Siis sinine toon standardiseeriti (teadaolevalt pahandusi põhjustanud sinimustvalgete trikolooride maalide maalija René…
-
Kinobuss andis juba eile Tallinna Politseipargis gaasi ja veeres Hiiumale. Täna Kõrgessaare seansiga algav tavapärane suvetuur saab sisse uue hoo. Sedakorda siis juba kaheksas ringreis toob maarahvani ruumilise kino ehk stereoskoopilised filmid, mis on eesti rahvale üsna tundmatud. Kuid neid filme, mille vaatamiseks jagatakse publikule spetsiaalsed prillid, on meil tehtud juba 1977. aastast, mil Elbert Tuganov tegi maailma esimese ruumilise nukufilmi „Suveniir”. Sellele lisaks näidatakse Kõrgessaare-Leisi-Pürksi-Võhma-Tootsi-Lelle…
-
Arvamisvabadus on hindamatu asi, kuid kui neid arvamusi sõnakaupa vaatama hakata, tekib rida küsimusi. Esiteks kaugemast ajast: mis provokatsioon, kes keda provotseeris ja kes sellele allus? Teiseks vägagi põhimõtteline küsimus lepingute igavikulisusest ja kolmandaks mitte vähem põhimõtteline – tabuteemadest ehk arvamisvabaduse valikulisusest. Selle hunniku otsa võib veel lisada hirmust ja hirmuta ennustused Venemaa tuleviku kohta.
Mäluvärskenduseks
Valitsus (toona Andrus Ansipi juhitud Reformi- ja Keskerakonna ning Rahvaliidu koalitsioon) esitas…
-
Regilaul oli poeetiliselt väga kõrgel tasemel
Kas ei ole samasugune lugu ka mõne teise Euroopa äärealade kultuuriga? Kas ei ole ka soome või eesti praegune kultuur samamoodi pseudoläänelik? Mõlema puhul võime jälgida, kuidas põline ja omapärane hääbusid, sageli lausa põlglikult kõrvale heideti, ja võeti omaks laenatud arusaamad ja vormid, mis tänini meile päris hästi ei sobi. Minu meelest illustreerib seda eesti luule ajalugu, siirdumine vanast regivärsist saksapärase…
-
Ja siis astuvad seda tolmavat teed mööda vanaema ja lapselaps. Suvitajad. Kohalikest hõõrumistest puutumata, suhtelises teadmatuses selle kohta, kes on keda halva pilguga vaadanud või kurja sõnaga riivanud, mida tegemata jätnud või kus pahateo korda saatnud. Ning korraga avanevad pahurate majade uksed ning segaduses jalutajad külvatakse üle kommide, lillede, moosipurkide ja lahkete sõnadega.
Kinkimise ja vastastikuse helduse mõistmine on inimesi uurivates teadustes olulisel kohal: inimolendid vajavad…
-
Ma ei pidanudki kaua otsima. Mäletasin, et see oli endiselt jõupaberist A4-ümbrikus, ülikooliaegsete semiootikakonspektide vahel ning isegi kolimissegaduses olin kandnud hoolt, et ümbrik liiga sügavale muu paberi ja kaustanduse alla ei mattuks. Iga hetk võis toda kaheks murtud ajalehekülge sealt vaja minna. Lõppude lõpuks olin tänu sellele esseele mõistnud, mis mõte mu filoloogiaõpinguil on. Essee oli ilmunud Postimehes 8. juulil 1996. aastal ning kandis pealkirja „Keelevaikus”.…
-
Too teine diplomaat ilmselt vabandanud pole. Ja miks ta peakski? Eks väljendanud ta ju ausalt oma valitsuse seisukohti ning ausus on sageli diplomaatilisest viisakast keerutamisest etem.
Kaks saatkonnahoonet
Ausust ja täpsust kohtame ka Henning von Wistinghauseni mälestusteraamatus. Kohati kohtame ka vabandamist. Näiteks selliste asjade eest, et Saksamaa majandusringkonnad ei osanud pöörata tähelepanu tillukese koosseisuga Tallinna Botschaft’i asjalikele majandusaruannetele Eesti kohta. Mis omakorda võis olla üks põhjusi, et Saksamaa…
