-
Eestlaste suhe põgenemisse on küll ammune, aga teravalt meeles hoitud. Kodu hirmust või muul moel sunnitult mahajätmise kogemus on jube, sõltumata põhjusest või mandrist, kus inimene elab, ja isegi sellest, kui kaugel inimene kodust on – kui ta sinna tagasi minna ei saa. Lisaks sõdadele põgenetakse tagakiusamise, nälja, looduskatastroofide, aga ka arenguprojektide eest – näiteks Hiinas ja Indias seoses tammide ehitusega – või elatusallikate kadumise tõttu.…
-
Vestlusring leidis aset TLÜ Keskaja Keskuse korraldatud konverentsil „Henriku Liivimaa kroonika: ajalookirjutus ja ristisõda Läänemere keskaegsel rajamaal” selle aasta 23. mail. Osalesid läti arheoloog Andris Šnē, soome medievist Tuomas M. S. Lehtonen, Soome Kirjanduse Seltsi juhataja, mille egiidi all ilmus Liivimaa kroonika soomekeelne tõlge (2003), eesti ajaloolane Enn Tarvel, kes kahasse Richard Kleisiga on pannud kroonika eesti keelde, ja itaalia latinist Piero Bugiani, kes tõlkis kroonika…
-
Meie kodudest üle käind raevutsev tuul,
neist kiskunud tütred ja pojad.
Ent võitleme seni kui rauas on kuul
ja neile tee avat on koju!
Kord teostub see kindlasti – ühinend siis
kõik eestlased kodumaa pinnal.
Siis võidukaist lauludest kajamas hiis:
see võitlus on väärinud hinna!
Need Gert Helbemäe sõnad võtsid kokku ühe võitluse eesmärgi. Nüüd on meie põhiseadusse kirja pandud iga eestlase õigus asuda Eestisse. Võib öelda, et nende meeste, kelle marsilaulu sõnad need…
-
Muude tähtjate külaliste seas osales Suure Prantsuse revolutsiooni 200. aastapäeva tähistamisel ka Deng Xiao Ping; ja temaltki päriti, mida ta arvab suursündmuse ajaloolisest tähendusest. Deng vastas, et ajaloolise tähenduse objektiivsemaks hindamiseks olevat ajaline distants veel liiga väike. Siin annab endast märku ehthiinalik suhtumine, mille kohaselt Euroopal ajalugu peaaegu üldse polevat. Vahest tohime selles suhtelises nooruslikkuses näha ka kärsituse üldisimat põhjust. Hiinlase silmis on kaks sajandit tühine…
-
Vahur Laiapea on oma varasemateski dokumentaalides „Tummfilm kurdist tüdrukust”, „Hing on sees”, „Inimene pole kala”, „Teisel pool pidalitõbe” käsitlenud puudega inimeste ja nende pärast muretsemise teemat, seni viimases töös „Ilusad inimesed” vaadeldakse vaimupuudega noori ja seda, kuidas nende eest hoolitsetakse.
Elementaarsed tõed
Alustaks mõnest elementaarsest tõest.
Filmindus on kunstiliik, mis peaks vaatajas esile kutsuma eelkõige emotsioone (erandid välja arvatud). Nii on „Ilusate inimeste” (ja Laiapea varasemate tööde) puhul see…
-
Oh, kauge maa! Oh, Kaukasus!
Sa lihtsa vabaduse rand!
Nüüd sindki luurab hukatus –
sind veristab nüüd sõjakand. . . .
Kas sealgi siis, kus iidsed mäed,
on varsti võimul võõrad väed
ja oma laulu algavad
kuld, kired, kuulsus, ahelad?. . . .
Ei tagasi see tulla saa,
mis minevikku varises:
su vabaduse kallis maa
on sulle kadunud, tšerkess!
M. L.
Ennustus
Sull’ saabub aeg, must aasta, Venemaa,
kus tsaare kroonid peavad langema;
kus neile endist armu keelab mass
ja surmast, verest paljud toitumas;
kus lapsi, sama süütuid naisi…
-
Kui teilt tänaval kamp kurjategijaid rahakoti röövib, ei teki teil õigust neid kõiki sündmuspaigal maha lasta (ka siis, kui nad teil silma siniseks löövad või käeluu murravad). Kurjategijad püüavad kinni ametivõimud kõigi reeglite kohaselt, süü tõendatakse, peetakse kohut ja vastavalt süü raskusele kurjategijad ühiskonnast ka isoleeritakse. Venemaa on oma röövakti sooritanud, selle teo kõik motiivid ja tõukejõud pole veel selged, kuriteo üksikasjad vajavad veel uurimist ja…
-
Vastuseks Marek Tammele (Sirp 8. VIII) ja natuke ka Andrei Hvostovile (vt lk 9).
Marek Tamme kirjatöö tekitab minus tõelist hämmastust: kuidas küll on võimalik nii palju demagoogiat ja ad hominem rünnakut mahutada nii väiksesse kirjatükki. Tahes-tahtmata meenutab see netikommentaaride peldikuseinu, kus leim ja laim võtab kogu ruumi. Sellise räiguse ja nüansimeele puuduseni ei ole mina küll iialgi söandanud laskuda. Minu au ja lugupidamine Marek Tammele, et…
-
Mõistagi seisab Venemaa viimase agressiooni lahkamine alles ees ja seda, mis sõja esimesel päeval tegelikult toimus, teavad ilmselt vaid vähesed. Sestap puudutan siinses loos mõningaid üldisemaid asju ja seda Moskva silmapilk vallandatud metsiku propagandasõja ajendil. Tunnistan samas, et kui ikka suurriigi infokanalid kinnitavad viis päeva järjest, et algataja oli Gruusia ja toimus genotsiid, siis seda juttu pole tegelikult mõtet lähema 30 aasta jooksul (Putini-Medvedevi võimalik võimuloleku…
-
Majamaailma teine ots on agulimaja. Mitte aknapitsidega aguliklassitsism, vaid see majatõug, mis valitseb näiteks Tartu agulites.
See võis alguses olla linnaserva sealaut. Siis tehti tast elumaja, ehitati peale teine korrus, mis on laiem ja kõrgem kui esimene. Siis ehitati majale risti otsa teine maja. Siis lisati nurka midagi kuuritaolist, sisse sahvreid ja muid konkusid.
Maja ruumid elavad igaüks omaenese elu omaenese loogika järgi. Suur aken esimesel…
