-
Noam Chomsky, kes saab 7. detsembril 80aastaseks, on viimasel ajal ja laiemale üldsusele tuntud rohkem radikaalse USA-kriitikuna, see tähendab alal, kus ei ole – vähemalt Vietnami sõjast alates – raske populaarsust võita. Ent kui rääkida Chomskyst kui elavast klassikust, siis on kindlasti esikohal tema tegevus radikaalse lingvistina; poliitika vallas ei ole Chomsky tegevus veel revolutsiooni põhjustanud, kuid Chomsky revolutsioonist keeleteaduses kõneldi aastakümneid tagasi küll ja kõneldakse…
-
Liialdamata võib öelda, et Jaan Puhvli näol on tegemist XX ja XXI sajandi Eesti ühe silmapaistvama keeleteadlase ja müüdiuurijaga. Vanameister töötab täna California ülikoolis. Ometigi pole sidemed lapsepõlvekoduga katkenud ja igal suvel veedab Jaan Puhvel oma monumentaalteose, hetiidi keele etümoloogilise sõnaraamatu koostamise kõrvalt aega ka siinmail.
Kas humanitaarteaduste valdkonnas on USAs teie arvates kerge läbi lüüa?
Ei oska üheselt vastata. Tegemist on tohutu maaga, kus arvutult eri tasemeil…
-
Kui esimene festival 1998. aasta oktoobrikuus suure pauguga käima läks, ei ulatunud mõtted veel kümne aasta taha. Olime rõõmsad, et ootused osutusid tõeks: täissaalid tõendasid festivali vajalikkust. Festival kasvas ja tõi Tallinna maailma klaverikunsti koorekihi. Meenutagem: Mihhail Pletnjov, Marc-André Hamelin, Angela Hewitt, Piotr Anderszewski, Alexandre Tharaud, Louis Lortie. . . . Nad jätsid meisse osakese oma imelisest maailmast.
Täna algav VI rahvusvaheline pianistide festival „Klaver’08” festival kaardub meie ees kui…
-
Väide, et nimi ei riku meest, on kehv rahvatarkus, sest see võib kehtida ainult steriilses või poliitiliselt pikka aega täiesti neutraalses, ideoloogiavabas keskkonnas. Aga kas sellist aegruumi on Eesti ajaloos kunagi olnud? Teadaolevalt mitte. Ikka on puhunud tuuled idast või läänest ja nime järgi on inimesi omadeks ja võõrasteks liigitatud. Lastele nime valivad lapsevanemadki on ju ikka seisnud poliitilise kaalutluse ees – eriti iseloomulik oli XX…
-
Analüüsides kultuuriministeeriumi 2009. aastaks esitatud eelarvekava, tuleks seda teha nii ministeeriumi vaatepunktilt, s.t hinnata, kas kavandatu täidab ministri seatud ellujäämiseesmärgi, kui ka püüda jõuda arusaamale, kas selline eesmärgipüstitamine on üldse õigustatud.
Ma ei kahtle hetkeski, et ministriga eesotsas töötavad kultuuriministeeriumis oma ala armastavad ja asjatundlikud inimesed. Seetõttu on eelarvekärped tehtud enam-vähem nii, et kõigile siiski natuke hingamisruumi jääks. Mõistlikult on rakendatud ka õigluse ja otstarbekuse printsiipi. Kiita…
-
Ostja, kes mõistab, et ta pole lihtsalt raha kassaletile laduja, vaid globaalsel turul ja sageli negatiivsetes protsessides osaleja, on poeleti ees sageli plindris. Milliste toodete halb mõju kaugetel maadel ja otseselt hoomamatutes sotsiaalsetes ja keskkonnaprotsessides on väiksem? Fair Trade’i kaubamärk on justkui garantii, mis lubab, et vähemalt osa tarbimise ränkadest tagajärgedest saab leevendatud. Hooliv ostja on nõus üsna abstraktsete ja temasse isiklikult vähe puutuvate ideaalide nimel…
-
Paul R. Krugmanile antud Nobeli majandusalase mälestusauhinna puhul võib küsida erinevalt mitmest varasemast laureaadist: miks ta seda auhinda juba varem ei saanud? Niivõrd tuntud on ta tööd rahvusvahelise majanduse alal. Koos Maurice Obstfeldiga kirjutatud „Rahvusvaheline majandusteooria. Teooria ja poliitika” („International Economics. Theory and Policy”) on ilmselt maailmas kõige kasutatum selle valdkonna kõrgkooliõpik. Krugmani preemiat väärivad uurimused on seotud tööstusharusisese kaubanduse (intra-industry trade) kontseptsiooni väljaarendamisega; see seletab…
-
Üks epohh Eesti ajakirjanduses sai läbi, kuulutasid meediakanalid pärast Urmas Oti lahkumist. Ikka peab keegi lahkuma, et nii põhjapaneva järelduseni jõuda. Tegelikult sai too epohh läbi ammuilma, valdav osa meie ajakirjandusest kroolib aastaid jõuliselt kaubandusliku meediatoote ajastus. Järelehüüded Urmas Otile mõjusid kui äraspidine luigelaul eesti ajakirjandusele, justkui oleksid ajakirjanikud (alateadlikult) hüvasti jätnud omaenese ideaalide-unistustega inimnäolisest ajakirjandusest (kui neid ideaale veel üldse kellelgi on?). Urmas Oti lahkumisest…
-
Urmas Oti lahkumine on tõeliselt kurvastav. Kogu see aeg, mis ta viimastel aastatel eemal oli, ebamäärased teated raskest haigusest, sõnumid paranemisest või halvenemisest, need ei ole siiski kordagi tekitanud tõsiselt võetavat ettekujutust võimalusest, et see nõnda läbi saab. Kogu aeg on olnud tunne, et kusagil siinsamas on ta ikkagi olemas, jälgib, hoiab pilku peal, pöördub veel tagasi.
Ohtrates repliikides, järelehüüetes ja lausungites, mida ajalehtede netiportaalid ja…
-
1.
Mul on mitmeid sugulasi ja tuttavaid, kes käivad üsna tihti arstide juures oma tervist kontrollimas ja peavad seda igati normaalseks tegevuseks. Kui ma neid siis pärast arsti juures käimist uuesti kohtan, ja kui neil kõik kardiogrammid, vereanalüüsid ning uriiniproovid jälle kord tehtud on, siis esitavad nad mulle oma tervislikust olukorrast üksikasjaliku ja rõõmsa aruande, justkui selguks sedakaudu, kui kaugel isand Surm neist parasjagu seisab. Kas sealsamas…
