-
Kui esimene festival 1998. aasta oktoobrikuus suure pauguga käima läks, ei ulatunud mõtted veel kümne aasta taha. Olime rõõmsad, et ootused osutusid tõeks: täissaalid tõendasid festivali vajalikkust. Festival kasvas ja tõi Tallinna maailma klaverikunsti koorekihi. Meenutagem: Mihhail Pletnjov, Marc-André Hamelin, Angela Hewitt, Piotr Anderszewski, Alexandre Tharaud, Louis Lortie. . . . Nad jätsid meisse osakese oma imelisest maailmast.
Täna algav VI rahvusvaheline pianistide festival „Klaver’08” festival kaardub meie ees kui…
-
Väide, et nimi ei riku meest, on kehv rahvatarkus, sest see võib kehtida ainult steriilses või poliitiliselt pikka aega täiesti neutraalses, ideoloogiavabas keskkonnas. Aga kas sellist aegruumi on Eesti ajaloos kunagi olnud? Teadaolevalt mitte. Ikka on puhunud tuuled idast või läänest ja nime järgi on inimesi omadeks ja võõrasteks liigitatud. Lastele nime valivad lapsevanemadki on ju ikka seisnud poliitilise kaalutluse ees – eriti iseloomulik oli XX…
-
Analüüsides kultuuriministeeriumi 2009. aastaks esitatud eelarvekava, tuleks seda teha nii ministeeriumi vaatepunktilt, s.t hinnata, kas kavandatu täidab ministri seatud ellujäämiseesmärgi, kui ka püüda jõuda arusaamale, kas selline eesmärgipüstitamine on üldse õigustatud.
Ma ei kahtle hetkeski, et ministriga eesotsas töötavad kultuuriministeeriumis oma ala armastavad ja asjatundlikud inimesed. Seetõttu on eelarvekärped tehtud enam-vähem nii, et kõigile siiski natuke hingamisruumi jääks. Mõistlikult on rakendatud ka õigluse ja otstarbekuse printsiipi. Kiita…
-
Ostja, kes mõistab, et ta pole lihtsalt raha kassaletile laduja, vaid globaalsel turul ja sageli negatiivsetes protsessides osaleja, on poeleti ees sageli plindris. Milliste toodete halb mõju kaugetel maadel ja otseselt hoomamatutes sotsiaalsetes ja keskkonnaprotsessides on väiksem? Fair Trade’i kaubamärk on justkui garantii, mis lubab, et vähemalt osa tarbimise ränkadest tagajärgedest saab leevendatud. Hooliv ostja on nõus üsna abstraktsete ja temasse isiklikult vähe puutuvate ideaalide nimel…
-
Paul R. Krugmanile antud Nobeli majandusalase mälestusauhinna puhul võib küsida erinevalt mitmest varasemast laureaadist: miks ta seda auhinda juba varem ei saanud? Niivõrd tuntud on ta tööd rahvusvahelise majanduse alal. Koos Maurice Obstfeldiga kirjutatud „Rahvusvaheline majandusteooria. Teooria ja poliitika” („International Economics. Theory and Policy”) on ilmselt maailmas kõige kasutatum selle valdkonna kõrgkooliõpik. Krugmani preemiat väärivad uurimused on seotud tööstusharusisese kaubanduse (intra-industry trade) kontseptsiooni väljaarendamisega; see seletab…
-
Üks epohh Eesti ajakirjanduses sai läbi, kuulutasid meediakanalid pärast Urmas Oti lahkumist. Ikka peab keegi lahkuma, et nii põhjapaneva järelduseni jõuda. Tegelikult sai too epohh läbi ammuilma, valdav osa meie ajakirjandusest kroolib aastaid jõuliselt kaubandusliku meediatoote ajastus. Järelehüüded Urmas Otile mõjusid kui äraspidine luigelaul eesti ajakirjandusele, justkui oleksid ajakirjanikud (alateadlikult) hüvasti jätnud omaenese ideaalide-unistustega inimnäolisest ajakirjandusest (kui neid ideaale veel üldse kellelgi on?). Urmas Oti lahkumisest…
-
Urmas Oti lahkumine on tõeliselt kurvastav. Kogu see aeg, mis ta viimastel aastatel eemal oli, ebamäärased teated raskest haigusest, sõnumid paranemisest või halvenemisest, need ei ole siiski kordagi tekitanud tõsiselt võetavat ettekujutust võimalusest, et see nõnda läbi saab. Kogu aeg on olnud tunne, et kusagil siinsamas on ta ikkagi olemas, jälgib, hoiab pilku peal, pöördub veel tagasi.
Ohtrates repliikides, järelehüüetes ja lausungites, mida ajalehtede netiportaalid ja…
-
Autorite vahel on valitsenud selge tööjaotus. Pekkarinen käsitleb aastatel 1944–1955 aset leidnud massilisi inimloovutusi. Vaherahu sõlmimise järel võimutses maal Liitlaste Järelevalvekomisjon, kuhu vormi poolest kuulusid ka mõned britid, kuid kus otsustav sõnaõigus oli venelastel. Nõukogude Liit ajas ka Soomes sundrepatrieerimise poliitikat, nõudes kõigi isikute, keda võis käsitada Nõukogude kodanikena, viivitamatut „kodumaale” tagastamist. Nii oli Soome juba 1945. aasta jaanuariks Nõukogude Liitu tagasi saatnud üle 100 000…
-
Millest kirjutada 14. oktoobril 2008, kui kogu ajakirjandus kõmab sellest, kes mida võitis? Kui juba kuulutatakse nädal ette, et laupäeval hakkab keegi taas miljonit võitma. Mängige. Vaadake teiste mängimist. Mängige. Sest töö on ainult vaeste inimeste ja vanade hobuste päralt. Ja võib-olla lollide ajaviide ka. Tõsi küll, mõni saab vaid paarsada krooni poeskäigu raha ja mõni viiakse hullumajja mängusõltuvusest taastuma. Nojah, elu pole laadaloterii, kus iga…
-
Eesti, Vene ja paljude teiste ajaloolaste aastate 1939–1941 kohta kirjutatu on minu arvates juba mõnda aega olnud lootusetu ummiktee. Eriti kui seda toetab mõtteviis, et nn ajalooline tõde selgub üksikasjadesse järjest sügavamas sukeldumises ning nn vähetuntud või -kasutatud faktide lõppematus (teadus)käibesse toomises. Kõnealune eesti keelde tõlgitud raamat või autori enda sõnu pruukides pigem artiklite kogumik näib järjekordselt kinnitavat seda seisukohta. Meie ees on pisidetailidesse ulatuv ülevaade…
