-
Mõned pahatahtlikud inimesed on Edgar Savisaart seepeale süüdistanud teatrivaenulikkuses. See süüdistus on küll täiesti ülekohtune. Edgar Savisaar on vana teatrisõber. Kes seda ei usu, heitku pilt Tallinna Linnavalitsuse poolt rahastatavale Kesk-Televisioonile, mis toodab selliseid huumoriteatri programme, et lausa lust vaadata. Ning võrreldes professionaalse teatriga, mis vaatajatele tihti kaugeks jääb, ei maksagi see nii palju – ainult mõnikümmend miljonit krooni aastas. Koos teiste summadega, mis linnavalitsuses kulutatakse…
-
Kuid asi ei ole siiski vaid vaesuses ja väiksuses. Eks ole meilgi tekkinud nüüd omad inertsid ja seatused, hierarhiad jm korrastused, mis struktuurset innovatsiooni paratamatult pidurdavad. Me soputame olemasolevat, vaatame eneserefleksioonides üha rohkem tagasi ning orienteerume inertselt ennast juba tõestanud süsteemidele. Hea näide on kaks viimasel ajal suuremat kõneainet pakkunud meediaarendusprojekti: potentsiaalne kohalik venekeelne kanal ja Tallinna oma telekanal. Probleem, ma väidan, on antud juhul kanalis…
-
Ja ons meie arusaamine sestsaadik tõesti muutunud? Selle küsimuse nimelt Eco püstitab, olemata mõistagi esimene ja jõudmata ka mingite kindlate järeldusteni. Üks iluvaldkonna teadmisi, millest ta muide mööda vaatab, on viimaste aastakümnete psühholoogide (ja geneetikute) positiivsed ilu-uuringud, kus näiteks on püütud välja selgitada, kas on mingid inimnäo omadused, mis tunduvad kõigile ilusad, või ütleme, meeldivad, või siis veel täpsemalt: ihaldusväärsed, seksapiilsed. Kas evolutsiooni käigus on kujunenud…
-
Kui kõrvale jätta konverentsi Eesti kontekstis eksootilisevõitu teema, siis olid ettekanded professionaalselt heal tasemel ja pakkusid nii mõndagi teadmiseks ja järelemõtlemiseks. Silma torkas aga Eesti poliitikateadlaste täielik huvipuudus ürituse vastu. Väheste kuulajate hulgas ei märganud mitte ühtegi avalikus elus tuntud politoloogi. Vaatamata sellele, et üritus toimus Tallinna ülikoolis, mille politoloogid esinevad meedias sageli teaduslike ekspertidena. Ka programmi paarikümne ettekande hulgas oli vaid kaks Eesti teadlastelt, konverentsi…
-
Teid tuntakse kõige paremini kahe uurimuse järgi („Postmodernistlik kirjandus”, 1987 ja „Konstrueerides postmodernismi”, 1992), mis käsitlevad postmodernistliku kirjanduse poeetilist vormi. Nende käsitluste ühine allhoovus paistab olevat modernistliku ja postmodernistliku kirjanduse suhestamine või vastandamine kummalegi vastava formaalse dominandi kaudu. Modernistlik kirjandus püstitab epistemoloogilisi küsimusi maailma kohta käivate teadmiste võimalikkuse tingimuste kohta, eeldades seejuures lähtealusena üsna kindlakujulist „mina” ja „maailma”; postmodernistlik kirjandus aga püstitab küsimusi selle maailma enese…
-
Retoorika üks ivasid on hookuspookus ajaga. Kõneleja võtab sümboolselt võimu aja kulgemise üle. Otsekui loitsides tuuakse kujuteldav helge, elureaalsusest veel määrimata tulevik olevikku, surutakse nüüd-hetke. Ühe hetkega, ühe maagilise kujundiga antakse lootus lahendada kõik vastuolud ja elada vähem frustreerivas, lihtsamas ja rahumeelsemas maailmas.
Võlusõnad pakuvad lihtsaid lahendusi. Alati leidub neid, kes on lihtsate lahenduste suhtes skeptilised, kutsuvad üles ignoreerima loitse ja loosungeid. Paraku, seletamisega sõna sisendusjõud tõepoolest…
-
Kokkulepitud tõde Gruusia sõja kohta
See ja õnneks kokkulepitud tõde Gruusia sõja kohta on kirjas Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee resolutsioonis nr 1633 „Gruusia ja Venemaa vahelise sõja tagajärjed”, mis võeti vastu 3. oktoobril Strasbourg’is. Riigikogu delegatsiooni liikmed püüdsid mäletatavasti lisada sellele osaluskeeldu Venemaa ENPA esindajatele ja Venemaale teatud katseaja kehtestamist, ent nood parandusettepanekud hääletati maha. Sellest viimasest on Eesti poliitikahuvilised teadlikud, küll aga mitte heakskiidetud dokumendi…
-
EKMi raamatukogu on kultuurkapitalilt toetust taotlenud kõigi teiste taotlejatega võrdsetel tingimustel juba 1996. aastast. Mitte alati ei ole neid taotlusi rahuldatud, kuid kunagi pole ka öeldud, et muuseumi raamatukogu enam taotleda ei tohi. On aga väga rõõmustav, et just viimastel aegadel on kulka nõukogu pidanud muuseumi raamatukogu täiendamist oluliseks ja toetust väärivaks. Pean vajalikuks rõhutada, et ilma kultuurkapitali toetuseta ei oleks kunstimuuseumi raamatukogu, mis on üks…
-
Kaarel Tarandi ülejäänud seisukohad väärivad aga päris kindlasti kommenteerimist ning nende üle mõtisklemist. See on loomulikult tänuväärne, sest on sammuke selles suunas, et (ema)keeleprobleemidele ei mõelda ainult üks kord aastas, kampaania käigus, vaid juureldakse emakeele ja enda seose üle sagedaminigi. Nõustun täielikult Tarandi artiklis viidatud Lauri Vahtre seisukohaga, et emakeelt ei tule armastada mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Lisaksin: pidevates tegudes, mitte ühte päeva aastas…
-
Peaaegu täielik tühjus jääb esialgu haigutama rubriiki „Fotoarhiiv”. Vanade arhiivimaterjalide digiteerimine on, teadagi, töö- ja ajamahukas ettevõtmine. Sirbil on, arvata võib, unikaalne portreefotokogu eesti kultuurielu pea- ja kõrvaltegelastest 1970ndatest kuni iseseisvuse taastamise ajani. Täpselt pole üle lugenud, aga silma järgi üle 10 000 foto kindlasti. Niipea kui rahatähtede praegusest soodsam seis võimaldab, muutuvad need fotod ka avalikult kättesaadavaks.
Hiljemalt esmaspäevast hakkavad Sirbi kodulehele iga päev lisanduma värsked…
