-
Püha leping ja murtav leping
Riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid käituvad sageli viisil, nagu nad oleksid inimesed oma nõrkuste ja tugevustega. Käitumisteadustes praktiseeritakse paradoksaalsete ja patoloogiliste käitumisviiside seletamist sündroomide kaudu: esmalt kirjeldatakse üksikuid sümptomeid, mis kokku annavad pildi käitumise põhimustrist, selle kaudu jõutakse diagnoosini. Niisuguse loogika järgi pole Euroopa Liidu reageering Vene poole tegevusele olnud adekvaatne. Paradoksaalsena tuleb hinnata seda käitumismustrit eelkõige jõudude tegeliku vahekorra tõttu, kus ühe…
-
Kuidas siis rahastada teadusuuringuid? Eks see küsimus ole olnud päevakorras nii minevikus kui ka tänases maailmas ning on seda kindlasti ka tulevikus. Minevikus pani oma (?) raha mängu valitseja. Nii oli Aleksandrias, kus Museioni külastasid teadlased (sealhulgas Eukleides, Archimedes jpt), nii sai Tycho Brahe legendi kohaselt ca 10% „rahvuslikust kogutoodangust”, sest valitseja kinkis talle terve lossi, jne. Nüüd paneb oma raha mängu riik, s.t ühiskond. Ning…
-
Just niisugune võrdpilt kangastub mu silme ette, kui mõtlen ülemaailmsele majanduskriisile. Mitte ainult sellepärast, et majanduse keeles kiputakse kõike väljendama vastupidistes mõistetes: röövimist kujutatakse annetamisena, orjandust vabadusena ja hävitust kasvuna. Ei, majanduskriis ei vääri kiitust mitte mingis ümberpööratud, iroonilises või veidrustavas tähenduses. Majanduskriisil on tõeliselt häid külgi, mida esialgses ähmis lihtsalt ei nähta või ei taheta tunnistada.
1992. aastal pidas John Cage akrostihhoni vormis kirjutatud loengu „Ülerahvastus…
-
Suvel 1940 alanud Balti riikide sovetiseerimisprotsess katkes Saksa okupatsiooni tõttu ja viidi lõpule 1944-45 pärast seda, kui punaarmee oli Balti riigid taasvallutanud. Nõukogude historiograafias käsitleti seda okupeerimist vabastamisena, nõukogude võimu ja kommunistliku ideoloogia triumfina. Nõukogude võimu oponente käsitleti bandiitide ja fašistidena.
Pärast 1991. aastat on Venemaa Balti-historiograafias näha kaks suunda: liberaaldemokraatlik ja natsionaalpatriootiline. Esimese suuna nimekaim esindaja Jelena Zubkova uurib oma raamatus „Balti riigid ja Kreml, 1940–1953”…
-
Olaf Mertelsmann: Lugupeetud professor Zubkova, aasta alguses ilmus teie palju tähelepanu pälvinud raamat „Pribaltika i Kreml 1940–1953” („Balti riigid ja Kreml, 1940–1953”), mis tõlgitakse peatselt ka eesti keelde. Selles raamatus uurite Baltimaade sovetiseerimist Moskva perspektiivist, tuginedes kesksete poliitiliste organite toimikutele. Praegu olete tulnud nädalaks ajaks Eestisse. Millised on teie esimesed muljed?
Jelena Zubkova: Olen juba ammu tahtnud Eestisse ja Tartusse tulla, kuid mitmetel põhjustel sai see…
-
Viieteiskümne ettekande hulgast, mida sai kuulata stalinismiaegsele Baltikumile pühendatud kahepäevasel konverentsil „Balti riigid Stalini valitsemise all” („The Baltic States under Stalinist Rule”), võib välja tuua viis uurimust, kus oli keskendutud konkreetsemalt Lätile. Vaadeldud küsimused ja teemad on muidugi laiendatavad kõigile Balti riikidele ning kogu stalinistlikule perioodile. Mis aga puudutab küsimuste vastuseid või lähenemisvõimalusi, siis need võivad isegi Läti piires olla vägagi eriilmelised.
Üheks peamiseks Läti-teemaliste ettekannete ja…
-
Stalinistliku terrori teemat kaetakse historiograafias jõudsalt nii üldisel kui liiduvabariikide ja regioonide tasandil. Arhiivide avanemine 1990. aastatel on uurimuste hulka pöördumatult kasvatanud. Balti riikides korda saadetud stalinistlike kuritegude käsitlusi on kaugelt üle tuhande, kui artiklid ja mälestused juurde arvata. Kuna Baltimaade arhiivimaterjalid on kättesaadavamad, on mitmedki stalinistlike kuritegude aspektid läbi uuritud just Balti arhiividele toetudes, kuigi kõige olulisemad säilikud on hoiul mõistagi Moskvas. Hiljutised uurimused on…
-
Sõnaraamatulugu, vähemalt väiksemate keelte oma, algab tavaliselt kakskeelsete sõnaraamatutega, mis on Euroopas ja soome-ugri mail seotud kristluse ja vaimuliku kirjanduse levikuga. Ja üldjoontes on olnud ikka sedapidi, et algul on lähtekeeleks muu keel, nagu Stahli saksa-eesti sõnastik XVII sajandi esimesel poolel, seejärel oma keel, nagu Eestis ligi sada aastat hiljem ilmunud Vestringi eesti-saksa „Lexicon”. Tavaliselt on autoriks algul muulased, kuni (ühe-kahe sajandi jooksul) on võrsunud oma…
-
Rahvusvähemuste kuu, s.o oktoobri 20. päeval esitleti Euroopa Liidu infokeskuses rahvarohkelt vastvalminud „Eesti-rumeenia sõnaraamatut”, mille olete koostanud koos oma tütre Regina Palandiga. Miks see sõnaraamat nii laiapõhjalise seltskonna tähelepanu pälvis?
Olen sündinud Moldovas ning lõpetanud Chişinău ülikooli filoloogiateaduskonna, tegutsenud olen turismi- ja tõlkevallas. Eesti on mu kodumaa 1979. aastast. Kuna olin aastatel 1999–2007 Rumeenia aukonsul Eestis, andis see mulle võimaluse tihendada kahe riigi kultuuri- ja majandussuhteid. Äsja…
-
Üks parandusviis selgub ÕSi artiklitest: paneme sõna lisaks ja alaleütleva käände asemele peale ja omastava käände, nt
See kehtib lisaks Eestile veel Tšehhis ja Ungaris. – Parem: See kehtib peale Eesti veel Tšehhis ja Ungaris.
Lisaks haridusele väärtustab tüdruk iga rõõmuhetke. – Parem: Peale hariduse väärtustab tüdruk iga rõõmuhetke.
Teine võte on omastav + kõrval, nt
Koolid tutvustavad lisaks mõisa ajaloole ja tänapäevale ka õpilastöid. – Parem: Koolid tutvustavad mõisa…
