-
Esimest korda kõlas see kontsert 1808. aasta detsembris Viinis, solistiks oli tollal helilooja ise. Aga tookord kõlas esiettekandes lisaks nimetatule ju veel kaks teost: V sümfoonia c-moll ja VI sümfoonia F-duur. No oli see alles kava, eriti kui silmas pidada nende teoste edaspidist käekäiku muusikaajaloo areenil! Beethoven, muuseas, on sündinud 16. või 17. detsembril: oli see siis sünnipäevakingiks ka talle endale, mitte ainult kingitus maailmale?
Kaugetest aegadest…
-
Miks ma siis sellist kõmu tekitan ühetunnise kontserdi puhul, kus esitatakse ühe autori kaks sonaati? Usun küll, et ma eriti ei eksi, kui käin välja sellise arvamuse, et need Prokofjevi sonaadid viiulile ja klaverile on omas žanris XX sajandi tippteosed ning samas tundub, et sellega on niisugusele musitseerimisvormile pandud ka päris väärikas punkt. Need sonaadid on täiuslikud vormilt – neljaosalised, kuid eriti meisterlikud ansambliliselt, kus vaatamata…
-
Loomulikult pole Küberstuudio meil Eestis praegu ainus loominguline kollektiiv, kes sünteesib akustilist ja elektroakustilist muusikat muude kunstivaldkondadega, kuid tänu Monika Mattieseni interpreedi-meisterlikkusele (samad sõnad ka Margo Kõlari teostatud elektronsfääri aadressil) on latt tõstetud, kas või juba esitatavate teoste taseme poolest, vägagi kõrgele. Tõsi, ega Küberstuudio puhul ei pruugi kõik projektid alati sujuda ühtsel tasemel kõikides parameetrites – mõni audiovisuaalne lahendus võib meelde jääda rohkem auditiivses, teine…
-
Üks iseloomulik seik oli tolle teosega ka. 1962. aastal oli Moskvas noorte heliloojate konkurss, millel oli mitmeid Eestist saadetud teoseid – ja kõik said esikohad. Mäletan, et Tormiselt oli seal midagi ja Pärdi “Lastekontsert”. Iseenesest väga head lood. Aga minul oli tollal formalisti kuulsus, eriti Moskvas kritiseeriti mind selle eest. Ja meie kultuuriministeeriumist öeldi, et selle teosega ei tohi minna üleliidulisele konkursile, et see kompromiteerivat meie…
-
Sest „Psalmid” pole mitte ainult tekstiliselt vaid ka muusikaliselt sügavtõsised (et mitte öelda depressiivsed). Oma osa saavad kõik inimlikud pahed ja nõrkused, mis jumaliku suuruse kõrval näivad eriti mustad ja väikesed. See pole mitte ainult depressiivne, vaid kohati lausa repressiivne muusika.
Schnittke „Psalme” ei ole Eestis varem esitatud. Seda teost kuulates või nooti vaadates enamik meist selle üle ilmselt ei imestaks – „Psalmid” on pööraselt rasked nii…
-
„Paljude teoste loomiseks on algtõuge tulnud interpreetidelt,” ütles Eespere intervjuus Klassikaraadiole, kui jutuks tuli tema kitarrile kirjutatud loominguosa, mille hulgas on nii soolo- kui kammerteoseid ja nüüdsest ka kitarrikontsert. Tegelikult kehtib see tõdemus samuti paljude teiste teoste kohta: „Autorikontsert ja autoriplaat on seesugused motiveerivad asjad, mis sunnivad tööd tegema ja uute lugudega välja tulema,” täiendas helilooja oma mõtet enne kontserti. „Lihtsalt sahtlisse selliseid asju ju ei…
-
Teiseks: samalaadselt hiljem pinnale kerkinud nätsubändidega oli ka Herman’s Hermitsi muusikaline tase üsna tagasihoidlik. Seda iseloomustab tõsiasi, et paljudel plaatidel mängisid külalismuusikud. On teada, et vähemalt kitarrist Jimmy Page ja klahvpillimängija John Paul Jones, tulevased Led Zeppelini loojad, musitseerisid üsna mitmel Herman’s Hermitsi plaadistussessil.
Peter Blair Denis Bernard Noone on sündinud 1947. aastal Liverpoolis, kuid kodulinnaks talle siiski Manchester. Muusikat ja näitlemist õppis ta kohalikus muusika- ja…
-
Sten Lassmann koos viiuldaja Rūta Lipinjaitytėga esitab Martinů Kammerkontserdi klaverile, viiulile, löökpillidele ja kammerorkestrile. Kuulda saab veel Raveli G-duur Klaverikontserti, kus solistiks Peeter Laul ja Chick Corea Klaverikontserti nr 2 Vestard Šimkuse esituses. Kavade kokkuseadmisel tundub olevat ühtset maitset ja püüdu natuke vältida „iga päev” kõlavaid teoseid. Eesti muusikat see sari ei puuduta.
Niisiis esines esimesel kontserdil Tallinna Kammerorkester, dirigeeris Juha Kangas, solistiks oli Irina Zahharenkova, kelle esituses…
-
Nendes sõnades sisaldub enesestmõistetav tõde. Iseasi, kuidas kellelgi seda tõde õnnestub realiseerida. Kui palju on võimalik ühel või teisel kunstnikul, olgu see koorilaulja või orkestrant, leida leivateenimise ameti kõrval aega ja energiat enese vormishoidmiseks, partnerite kaasamiseks, ühiste harjutamisaegade ning ruumide rentimisel finantside leidmiseks! Kuni ollakse tudeng, on see kõik tasuta käes. Hiljem vaata, kuidas ja kas oskad olla ka enda mänedžer! Neid mõtteid ärgitas väljendama väga…
-
Arvan, et ma eriti ei liialda, kui ütlen, et Johannes Brahmsi (1833–1897) Viiulikontsert D-duur op. 77 (1878) kõlas Goldfeldi ettekandes imetlusväärse mängutehnikaga ja sugestiivsest muusikasse sisseelamisest kantuna. Mõistagi sai see õnnestunud esitus võimalikuks tänu solisti ja dirigendi ühel lainepikkusel koosmõtlemisele.
Suure instrumentaalkontserdi lavastamine algab tavaliselt ekspositsiooni lavastamisest ja Brahmsi Viiulikontserdi puhul on see kahtlemata nii – Allegro non troppo pateetikavarjundiga sissejuhatus mõjus solisti peapartii omamoodi emotsionaalse hüppelauana. Goldfeldi…
