Muusika
-
Iseäranis hõrk, et Estonia kontserdisaalis sai kuulda Unsuk Chini esimest viiulikontserti Viviane Hagnerigia, kes oli 2002. aastal ühtlasi teose esmaesitaja.Kiur KaasikMõjuvate kõlamassiivide ja filigraansuse kütkeis
ERSO kostitas teatripäeval kuulajaid kontrastse kavaga: esiettekandele tuli Maria Kõrvitsa orkestriteos „The centre cannot hold“ ja üle väga pika aja sai meie mail kuulda Unsuk Chini orkestrimuusikat.
4 minutit -
Ellerist, ilma naljata
Heino Elleri muusika on täis armastust looduse vastu. Triin Ruubeli ja Sten Lassmanni kontsert oli justkui kantud praegu Eestis valitsevast ilmast ja aastaajast: kõlaliselt karge, pigem jahedates kui soojades tämbrites.
4 minutit -
Alguses musta, siis värvilistesse (ooperi)kostüümidesse riietatud etendajad pole siiski inglid, nagu tõdetakse ka ühes laulus. Kas nad tahaksidki olla?Sille Riin RandKoturnkroksid ja rohkemgi veel
„Ooper“ lõimib veenvalt heli, teksti ja ruumidramaturgiat, kuigi kogenud vaataja eest ei jää kõik traagelniidid peidetuks.
3 minutit -
Rahvusooperi Estonia trombooniansambli ja Tallinna Trompetiansambli kontsert „Vase vägi“ pakkus kõrge muusikalise taseme juures ka värskendavat vaheldust.Kätlin KäsikVase värskendav vägi
Vaskpillide universaalne kõla justkui tasandab eri ajastute omapära, ent sugugi mitte halvas mõttes, vaid toob hoopis esile uusi detaile ja kõlanüansse.
4 minutit -
Ansambli Organum kontsert kõlas kokku 29. märtsini Nigulistes avatud olnud näitusega „Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi“.Endel ApsalonVarahommikuteenistusest reekviemini
Eesti publik sai kontakti mosaraabia laulu elava traditsiooniga, mida iseloomustavad vaba rütm, idamaised meloodiakäigud ja rikkalik ornamentika.
5 minutit -
Romeo Tekki (Jaagup Tuisk) ja Julia Cappi (Wanda-Helene Ollep) loodavad, et saavad õnnelikuks. Mis võiks valesti minna?Rauno Liivand„Romeo ja Julia“ kui osutus kultuuri kitsaskohale
Ehk oleks sel Romeo ja Julia lool olnud õnnelikum lõpp, kui Romeo oleks Shakespeare’i teksti läbi lugenud?
4 minutit -
Tõnu Kaljuste ja Risto Joost jagasid vestlusringis „Kas koorimuusika on Eesti sünonüüm?“ kogemusi ja soovitasid muusikaklassika pärandit laulda ka harrastuskooridega. Fotol vasakult Delfi tegevtoimetaja Greete Lehepuu, Tartu ülikooli sotsiaalteadlane Marko Uibu, dirigendid Tõnu Kaljuste ja Risto Joost ning vestlusjuht Rasmus Puur.Susanna PaabumetsKuhu kadus kolmas löök?
Mured, millel koorimuusika foorumil peatuti, on valdkonda saatnud tükimat aega: kooride alarahastatus ja igapäevane toimetulek, digielu mugavuste pealetung ning dirigentide kesine järelkasv.
6 minutit -
Repoo kui oopeR, Tkejbo kui subjekT, Harmoonia kui nmüH, Lõpp kui alguS. Repoo Ensemble koosseisus Andrus Kallastu, Kai Kallastu, Leonora Palu ja Indrek Palu.Gerhard LockVapustavad võimalused, vigurdamised ja võlurid
Repoo mängib kontseptuaalselt reaalsuse peegeldamise ja võimalike võimaluste esiletoomisega, tehes seda performatiivselt ja teatraalselt, veidralt ja pööraselt, piire ületades ja vajadusel uusi žanre luues.
3 minutit -
Renate Goznaja 7. VIII 1929 – 15. III 2026
Lahkunud on armastatud õpetaja, kauaaegne Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klaveripedagoog, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu auliige ja sellelt Bruno Luki preemia pälvinud Renate Goznaja.
Renate Goznaja sündis 7. augustil 1929. aastal. 1947. aastal lõpetas ta Leningradi lastemuusikakooli ning seejärel Leningradi konservatooriumi juures asuva muusikakooli (õp Klara Stoljar). Tema õpingud jätkusid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille ta lõpetas 1956. aastal Anna Klasi klaveriklassis.
Renate Goznaja töötas pikka aega, aastatel 1952–2004, Georg…1 minut -
Maarja Nuudi naturaalse heli kasutus mõjus festivalil „Dreamscape“ eristuva ja värskena.Dārta UrbanovičaKolm unenägu
„Dreamscape“ on tugevalt seotud klubimuusika skeenega ning seal keskendutakse eelkõige elektroonilistele helidele, tulles korduva motiivina sageli tagasi tantsitava biidini.
6 minutit
