-
Nagu öeldud, esitati Mozarti Trio Es-duur KV 498 kontserdi avateosena ja lõpetati Max Bruchi nelja palaga tsüklist „Kaheksa pala” op. 83. Õigemini viie palaga, sest publiku nõudmisel kanti ette lisaks veel üks. Nende kahe teose vahele mahtusid Schumanni „Kolm romanssi” op. 94, mis on loodud küll oboele ja klaverile, kuid seekord siis klarneti ja klaveri versioonis, ja Eduard Tubina Sonaat altviiulile ja klaverile. Tuleb kõrgelt hinnata esinejate teadmisi, et…
-
27. X õhtul harmoneerusid musitseerijad teineteisega hästi: tenor Andres Kösterit ja pianist Ralf Taali ühendab sarnane temperament ning tundlikkus stiili- ja fraasitunnetuses. Õhtu lisaväärtuseks tuleb lugeda asjaolu, et see kujunes laulja ja pianisti maitsekaks duoks.
Kava algas Francesco Paolo Tosti (1846–1916) lauludega „Ideaal”, „Viimne laul” ja „Kurbus”. Nimetatud laulud on omas ajas väga populaarseks laulnud juba Enrico Caruso ja Benjamino Gigli ning need on tänase päevani itaalia…
-
Viimase aja kogupilt näitab, et tantsukunst on üks innovatiivsemaid ja otsivamaid kunstiliike praeguses Eesti kunstielus. Nüüdisfilosoofia, giidindus, staaride eraelu – mida kõike selle alla ei mahu.
Dmitri Hartšenko koreograafia on omaette nähtus modernkoreograafia üldiselt tugevatoonilises ja väljapoole suunatud leksikas. Hartšenko jätab pigem ütlemata, kui ütleb, tema loomingus pole ei agressiivsust ega dominantsust. On ruumi ja õhku kõigele, mis tantsu ümbritseb. Ja võib-olla just sellepärast ongi Hartšenko viimase…
-
Festivali teise peahelilooja Mark-Anthony Turnage’i (1960) Kontserti kontrabassile ja orkestrile „A Prayer Out of Stillness” („Palve vaikusest”) esiettekannet sai kuulda maailmakuulsa kontrabassi ja basskitarri korüfee John Patitucci (USA) esituses. Patitucci tasemest pole siinkohal mõtet pikalt rääkida, toon ära vaid mõned nimed, kellega ta on koos musitseerinud: B. B. King, Chick Corea, Herbie Hancock, Stan Getz, Wayne Shorter, George Benson, Sting, Bon Jovi. . . . Ah jaa, ta on pälvinud…
-
Erinevalt „Klassikalisest” sümfooniast kuuleb Prokofjevi Neljandat klaverikontserti B-duur op. 53 haruharva. Teose esitus nõuab pianistilt ainult vasaku käe kasutamist, mis on mõistagi suur väljakutse. Isegi Paul Wittgenstein, Esimeses maailmasõjas parema käe kaotanud pianist, keeldus 1931. aastal Prokofjevi just temale kirjutatud teose esitamisest. Oli siis põhjuseks tehnika puudulikkus või muusikaliste kujundite mittemõistmine, kes seda teab. Kontsert elas varjusurmas tegelikult veerand sajandit ning see esitati alles kolm aastat pärast…
-
Kontserdil seda muidugi ei juhtunud ja sellesse põhihoonesse, kuhu silma järgi otsustades võiks mahtuda ca 40 inimest istuma, kogunes publikut sadakond. Meie noor kammeransambel, ja ehk enamgi – vaieldamatu tippkoosseisus keelpillikvartett TetrArchi (Kristjan Hallik, Kristiina Kostrõkina, Laur Eensalu ja Indrek Leivategija) pakkus kuulamiseks sellise NYYD-kava: György Ligeti Kvartett nr 2, Malle Maltise „AIR” (esiettekanne), mis on kirjutatud spetsiaalselt TetrArchile ja ruumile mõeldes (Kolmkäsi Jumalaema kirik) ning Henryk…
-
Vestlus-intervjuu kontserdi eel heliloojaga enne selle algust pole meie publikule enam vormi- ega sisu-uuendus, kuid infohuvi paistis olevat vaid kümnendikul publikust. Küllap oli kahtlusi tekitav ka teadmine, et jutuajamine Erkki-Sven Tüüri ja M.-A. Turnage’i vahel kulgeb pelgalt inglise keeles, tõlketa.
Mitmete NYYD-festivali kontsertide ja teoste puhul peeti vajalikuks seletava sõna abil justkui nende olemasolu õigustada ning nende ideid ja olemuslikkust selgitada. Sellega anti ka vihjamisi mõista, et…
-
Muusikadokumentaal „GYÖRGY LIGETI” (Artlines Films, Prantsusmaa 1993) režissöör MICHEL FOLLIN, ETVs 11. X.
Muusikadokumentaali „György Ligeti” näitamise (11. X) oli ETV selles mõttes väga hästi ajastanud, et päev pärast linastust algas NYYD-festival, kus Ligeti oli oma loominguga üks kolmest festivali läbivast heliloojast.
Nüüdisaja üks silmapaistvamaid heliloojaid György Ligeti (1923–2006) on erakordselt multikultuurse taustaga: sündinud Transilvaanias ungari juudi perekonnas, puutus ta varakult kokku nii ungari, rumeenia kui mustlasmuusikaga. Edasine elukäik viis…
-
Võib arvata, et Palermost pärit Salvatore Sciarrino (1947) muusika, mis kõlas õhtu alguses, võis nii mõnelegi uue muusika huvilisele mõjuda vähemalt kummastavalt, kui mitte hämmastavalt. Nimelt kujunes tema teos „Shadow of Sound” („Heli vari”, 2005) tõepoolest heliks ja tema varjuks, kus puhkpillide piano’de kõrval (heli) varjuna keelpillide vaevukuuldavad sahinad ja pigem aimatavad tremolod. Kohati oli pinev (peaaegu) vaikus küll selline, et kui kellelgi kuulajaist oleks riidehoiu…
-
Esimest korda kõlas see kontsert 1808. aasta detsembris Viinis, solistiks oli tollal helilooja ise. Aga tookord kõlas esiettekandes lisaks nimetatule ju veel kaks teost: V sümfoonia c-moll ja VI sümfoonia F-duur. No oli see alles kava, eriti kui silmas pidada nende teoste edaspidist käekäiku muusikaajaloo areenil! Beethoven, muuseas, on sündinud 16. või 17. detsembril: oli see siis sünnipäevakingiks ka talle endale, mitte ainult kingitus maailmale?
Kaugetest aegadest…
