-
Kui nimetada Holliest USAs alahinnatuks, võib see tunduda üllatav neile, kes on hiljuti läbi astunud sealsetest plaadikauplustest ja näinud Holliesi loomingust koostatud mahukaid CD-antoloogiaid. Kindlasti võis tollal üheks määravaks põhjuseks olla Holliest USAs esindanud plaadifirma Imperials juhtkond, kes suhtus ansamblisse äärmiselt leigelt. Kannatajaks pooleks osutus loomulikult The Hollies, kellele suur turg jäi suletuks.
Kuigi Manchesterist pärit The Hollies plaadistas aastatel 1963–1970 tervelt 17 Briti TOP 10sse jõudnud…
-
Reekviemi pikkus tingib tänapäeval asjaolu, et see on sageli kontserdiprogrammis õhtu jooksul ainus teos. Nii oli ka sel kontserdil. Kahtlemata nõuab tõsise sisuga suurvorm kuulajalt ka suurt kontsentratsiooni ja kaasamõtlemise võimet. Õnneks pole need omadused inimestes pealetungiva meelelahutusmaailma võidukäigule vaatamata veel lõplikult kadunud. Seda kinnitas tõsiasi, et Kaarli kirik oli rahvast pilgeni täis.
Pikk ja tõsine teos osutub sisusse süvenedes väga pingeliseks ja haaravaks. Kõige hämmastavam on…
-
Peab ühtaegu märkima, et Eesperel tundub olevat instrumentaalkontsertide loomiseks mingi eriline kalduvus või eelsoodumus – tema partituuride portfellis on neid praeguseks kokku seitse. Ning veel peab nentima, et kõnealusel plaadil Tallinna Kammerorkestrit dirigeeriva Risto Joostiga seovad heliloojat aastatepikkused sidemed – plaadibukleti andmetel aastast 2003, mil Joost juhatas Eespere Teist flöödikontserti Eesti muusika päevadel.
Mis puutub plaadibukletisse, siis selle on hästi põhjalikult koostanud Evi Arujärv ning temalt pärineb…
-
Tundub, et ei tohi hoogu peatada, seisma jääda, muidu selguks mu tegemiste meeletu tempo. Lihtsalt tuleb jätkata – sealt tulebki energia ning säilivad suutlikkus ja vaim. Hooaeg on alanud tõesti hea pingega: septembri algul debüüt Venemaa Rahvusfilharmoonia (Vladimir Spivakovi asutatud fantastiliste keelpillidega!) orkestri ees Moskvas Jevgeni Svetlanovi mälestuseks, kus erilise vastuvõtu leidsid Gustav Holsti „Planeedid”. Õhtu lõppedes seisis publik saalis püsti ning mul tuli kolmel korral…
-
Ooper kolmes dimensioonis
„Boriss Godunov” kuulub vene ooperimuusika ehedamate teoste hulka. Helikonis näeb seda ooperit Dmitri Šostakovitši redaktsioonis.
Arbatil asuvas väikeses saalis on Bertman monumentaalse teosega taas imet teinud. Sama kehtib tema Bolšaja Nikitskajal etendatud lavastuste kohta. Väikesel laval on loodud kolmemõõtmeline dimensioon. Tänu kümmekonnast astmest koosnevale trepimoodustisele, mida mööda liigub üles-alla ja alt üles ka Venemaa isevalitseja troon, mis detailina mängib ooperi tegevuses olulist rolli, on lisaks…
-
Pole siis ime, et ka loodusteadlased uurivad, kuidas sõltub muusika struktuurist selle mõju meie emotsioonidele. Siiani seda sorti ühenduse otsimine väljapoole täppisteaduse valdkonda. Ning mõnel pool väidetakse praegugi, et see on uus teadusharu, mis põhineb kognitiivse neuroteaduse edusammudel aju tegevuse mõistmisel. Tegelikult on matemaatikud muusikat uurinud juba aastatuhandeid.
„Mozarti lapsed” ja linnamüüdid
Võib-olla avastavad teadlased ka selle, miks rock-staarid surevad nii noorelt. Septembris ajakirjas Journal of Epidemiology and…
-
Umbes sada aastat tagasi analüüsis Peterburi konservatooriumi professor Leopold Auer (1845–1930) kolme klassikalist viiulikontserti – autoriteks Beethoven, Mendelssohn ja Brahms –, tuues neist eriti esile Brahmsi monumentaalselt suursuguse esimese osa, Mendelssohni fantastiliselt õhulise finaali ja Beethoveni hingestatud, poeetilise Larghetto.
Kontserdil osutuski see mõneti sümpaatsemaks – Andres Kaljuste lüürika leidis siin kõlaliselt adekvaatse väljenduse. Juba mainitud Leopold Auer kahetses sügavalt, et Beethoven ei lõpetanud teist osa pianissimo’s toonikasse,…
-
Nagu öeldud, esitati Mozarti Trio Es-duur KV 498 kontserdi avateosena ja lõpetati Max Bruchi nelja palaga tsüklist „Kaheksa pala” op. 83. Õigemini viie palaga, sest publiku nõudmisel kanti ette lisaks veel üks. Nende kahe teose vahele mahtusid Schumanni „Kolm romanssi” op. 94, mis on loodud küll oboele ja klaverile, kuid seekord siis klarneti ja klaveri versioonis, ja Eduard Tubina Sonaat altviiulile ja klaverile. Tuleb kõrgelt hinnata esinejate teadmisi, et…
-
27. X õhtul harmoneerusid musitseerijad teineteisega hästi: tenor Andres Kösterit ja pianist Ralf Taali ühendab sarnane temperament ning tundlikkus stiili- ja fraasitunnetuses. Õhtu lisaväärtuseks tuleb lugeda asjaolu, et see kujunes laulja ja pianisti maitsekaks duoks.
Kava algas Francesco Paolo Tosti (1846–1916) lauludega „Ideaal”, „Viimne laul” ja „Kurbus”. Nimetatud laulud on omas ajas väga populaarseks laulnud juba Enrico Caruso ja Benjamino Gigli ning need on tänase päevani itaalia…
-
Viimase aja kogupilt näitab, et tantsukunst on üks innovatiivsemaid ja otsivamaid kunstiliike praeguses Eesti kunstielus. Nüüdisfilosoofia, giidindus, staaride eraelu – mida kõike selle alla ei mahu.
Dmitri Hartšenko koreograafia on omaette nähtus modernkoreograafia üldiselt tugevatoonilises ja väljapoole suunatud leksikas. Hartšenko jätab pigem ütlemata, kui ütleb, tema loomingus pole ei agressiivsust ega dominantsust. On ruumi ja õhku kõigele, mis tantsu ümbritseb. Ja võib-olla just sellepärast ongi Hartšenko viimase…
