-
Pole siis ime, et ka loodusteadlased uurivad, kuidas sõltub muusika struktuurist selle mõju meie emotsioonidele. Siiani seda sorti ühenduse otsimine väljapoole täppisteaduse valdkonda. Ning mõnel pool väidetakse praegugi, et see on uus teadusharu, mis põhineb kognitiivse neuroteaduse edusammudel aju tegevuse mõistmisel. Tegelikult on matemaatikud muusikat uurinud juba aastatuhandeid.
„Mozarti lapsed” ja linnamüüdid
Võib-olla avastavad teadlased ka selle, miks rock-staarid surevad nii noorelt. Septembris ajakirjas Journal of Epidemiology and…
-
Just niisuguse riskantse valiku ees oli eelmisel nädalal ERSO, kuna väljakuulutatud Kristjan Järvi loobus viimasel hetkel ERSO kontserdi dirigeerimisest (muuseas, sel aastal juba teist korda, sama lugu juhtus mäletatavasti ka veebruaris). Lahendus piinlikule olukorrale õnneks leiti: meie esindusorkestri dirigendipulti astus itaallane Damian Iorio ning peab etteruttavalt ütlema, et see viimase hetke risk õigustas end täiega. Tunda oli, ERSO orkestrandid olid jõudnud „päästerõngast” orkestrijuhiga päris hästi kohaneda.…
-
Sel sügisel on kahel Soome tipporkestril tähtpäev. Põhjamaade vanima, Helsingi Linnaorkestri asutas 125 aastat tagasi noor Robert Kajanus, HLO esimene kontsert toimus 3. oktoobril 1882. Aastail 1890–1923 oli HLO resideeriv helilooja Jean Sibelius, maestro enda juhatusel kõlas siin olulisem osa tema orkestriloomingust. Aastast 1995 on 11. peadirigendina ametis Leif Segerstam, peakülalisdirigent on John Storgårds. 98-liikmeline orkester annab kodusaalis Finlandia-talos aastas umbes 80 kontserti, teinud siiani enam…
-
Need, kes olid tulnud kontserdile ahvatleva afiši „Farinelli hääl” kutsel, tundsid ilmselt väikest pettumusekübet – glamuurset kultuurišokki, mida loodeti, ei saanud. Küllap on ununenud tõsiasi, et filmis „Farinelli” me kuulsime falsetisti ehk kontratenori ja naishääle (metsosoprani) helitehnilist kokkumiksimist ja et seda tehishäält serveeriti vägevate detsibellidega, nagu see tänases filmikunstis on tavaks saanud.
Siinkohal tasub teha üks väike ekskurss vokaalmuusika ajalukku selgitamaks, mis eristab sopranisti ehk kastraati falsetistist…
-
Umbes sada aastat tagasi analüüsis Peterburi konservatooriumi professor Leopold Auer (1845–1930) kolme klassikalist viiulikontserti – autoriteks Beethoven, Mendelssohn ja Brahms –, tuues neist eriti esile Brahmsi monumentaalselt suursuguse esimese osa, Mendelssohni fantastiliselt õhulise finaali ja Beethoveni hingestatud, poeetilise Larghetto.
Kontserdil osutuski see mõneti sümpaatsemaks – Andres Kaljuste lüürika leidis siin kõlaliselt adekvaatse väljenduse. Juba mainitud Leopold Auer kahetses sügavalt, et Beethoven ei lõpetanud teist osa pianissimo’s toonikasse,…
-
Nagu öeldud, esitati Mozarti Trio Es-duur KV 498 kontserdi avateosena ja lõpetati Max Bruchi nelja palaga tsüklist „Kaheksa pala” op. 83. Õigemini viie palaga, sest publiku nõudmisel kanti ette lisaks veel üks. Nende kahe teose vahele mahtusid Schumanni „Kolm romanssi” op. 94, mis on loodud küll oboele ja klaverile, kuid seekord siis klarneti ja klaveri versioonis, ja Eduard Tubina Sonaat altviiulile ja klaverile. Tuleb kõrgelt hinnata esinejate teadmisi, et…
-
27. X õhtul harmoneerusid musitseerijad teineteisega hästi: tenor Andres Kösterit ja pianist Ralf Taali ühendab sarnane temperament ning tundlikkus stiili- ja fraasitunnetuses. Õhtu lisaväärtuseks tuleb lugeda asjaolu, et see kujunes laulja ja pianisti maitsekaks duoks.
Kava algas Francesco Paolo Tosti (1846–1916) lauludega „Ideaal”, „Viimne laul” ja „Kurbus”. Nimetatud laulud on omas ajas väga populaarseks laulnud juba Enrico Caruso ja Benjamino Gigli ning need on tänase päevani itaalia…
-
Viimase aja kogupilt näitab, et tantsukunst on üks innovatiivsemaid ja otsivamaid kunstiliike praeguses Eesti kunstielus. Nüüdisfilosoofia, giidindus, staaride eraelu – mida kõike selle alla ei mahu.
Dmitri Hartšenko koreograafia on omaette nähtus modernkoreograafia üldiselt tugevatoonilises ja väljapoole suunatud leksikas. Hartšenko jätab pigem ütlemata, kui ütleb, tema loomingus pole ei agressiivsust ega dominantsust. On ruumi ja õhku kõigele, mis tantsu ümbritseb. Ja võib-olla just sellepärast ongi Hartšenko viimase…
-
Festivali teise peahelilooja Mark-Anthony Turnage’i (1960) Kontserti kontrabassile ja orkestrile „A Prayer Out of Stillness” („Palve vaikusest”) esiettekannet sai kuulda maailmakuulsa kontrabassi ja basskitarri korüfee John Patitucci (USA) esituses. Patitucci tasemest pole siinkohal mõtet pikalt rääkida, toon ära vaid mõned nimed, kellega ta on koos musitseerinud: B. B. King, Chick Corea, Herbie Hancock, Stan Getz, Wayne Shorter, George Benson, Sting, Bon Jovi. . . . Ah jaa, ta on pälvinud…
-
Erinevalt „Klassikalisest” sümfooniast kuuleb Prokofjevi Neljandat klaverikontserti B-duur op. 53 haruharva. Teose esitus nõuab pianistilt ainult vasaku käe kasutamist, mis on mõistagi suur väljakutse. Isegi Paul Wittgenstein, Esimeses maailmasõjas parema käe kaotanud pianist, keeldus 1931. aastal Prokofjevi just temale kirjutatud teose esitamisest. Oli siis põhjuseks tehnika puudulikkus või muusikaliste kujundite mittemõistmine, kes seda teab. Kontsert elas varjusurmas tegelikult veerand sajandit ning see esitati alles kolm aastat pärast…
