-
Lugedes seal kõrgustes oma mailbox’is muusikanõuniku saadetud küsimust, rõõmustasin naiivselt: kas tõesti on kuskile kõrgele jõudnud arusaam ebavõrdsest kohtlemisest ja kas tõesti kavatsetakse midagi ses osas ka ette võtta? Ju oli mägitõve tõttu aju hägustunud, et tookord puude taga metsa ei osanud märgata – riik ei astu ometi iseendale kanna peale, sest on iseseisev organism, mida me kodanike ja eraettevõtjatena toitma peame.
Nii väga oleksin tahtnud alustada…
-
Eesti on MIDEMil suurema seltskonnaga osalenud 2004. aastast. Kultuuriministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Kultuurkapitali toel olid tänavu ühises näituseboksis esindatud Eesti Interpreetide Liit, Eesti Jazzliit, Eesti Muusika Infokeskus, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Baltic Disc ja peakorraldajana Music Export Estonia.
Koodid, geenid ja uued turud
Nagu teada, on MIDEMi teljeks fonogrammi- ja plaaditootjad. Klassika ja jazz hõlmavad seal popiga võrreldes väiksema osa, kuid see-eest on esindatud mainekad suurfirmad. Seekord…
-
Tervikliku meeskonna töö tulemuseks oli muinasjutuline elamus, kus Wagneri muusikale sekundeerisid maailma ühe parema ooperiteatri võimalused. Siia juurde Lorin Maazeli dirigeeritud orkestri peensusteni läbi tunnetatud mäng, milles puudus igasugune juhuslikkus ja mis oli täpne, konkreetne, samas romantiline, kasvades vastavalt vajadustele pianissimo’st hiigelsaali täitva forte’ni.
Deborah Voigt – üks Meti lemmikuidHundingi onnis otsib tormi eest kaitset Siegmund, kelle Hundingi naine Sieglinde külalislahkelt vastu võtab. Hunding märkab Sieglinde ja…
-
Mõtle, kui maakera oleks kausikujuline,
Siis näeksid kõik üksteist.
Kristiina Ehin, „Kaitseala”
Olnud paar nädalat külas USAs Georgia osariigis väikeses Savannah’ linnakeses, kuhu kõigile ootamatult tulid kaasa külmakraadid, lumetuisud vuhisesid põiki üle Põhja-Ameerika kesk- ja lõunaalade, tajusin inimese abitust ja kaitsmatust. Lahkudes sealsetest äärmiselt vastutulelikest ja avala naeratusega inimestest, tekkis aga ääretu kahjutunne: miks peab ikkagi ühisel mõttelainel inimesi eraldama nii keeruline reisiahel ja seitsmetunnine ajavahe, miks maailm pole…
-
Vanemuise „Trubaduuri” lavastaja tegi näitlejateatrit, tõstis esiplaanile muusika ja lauljad, jäädes oma kontseptsiooniga märkamatult kulisside taha. Ja lavastuse staariks tõusis Valentina Kremen Azucena rollis. Kui Verdi kaalus panna ooperile pealkirjaks „Azucena”, siis Vanemuise variant õigustanuks seda igati.
„Trubaduur” on ooperite hulgas harv kohatavalt julma, põneva ja komplitseeritud süžeega, Hispaania pimeda keskaja, nõiajahi ja müstilise hirmu kütkes elava ühiskonna lugu. Ei vastatud ega vastamata armastus viinud seal millegi…
-
Kavast veel. Kuigi praktiseeritakse kahesugust kirjaviisi: Jean-Babtiste või siis Jean-Baptiste, on levinum viimane, kuid ühes kirjatükis peaks küll kasutama ühte ja sama varianti, eriti ühe perekonnanime puhul. Mitte, et annotatsioonis Jean-Babtiste Barriere ja teose ees Jean-Baptiste Barriere. Kahtluse alla sean ka annotatsioonipoolse väite, et Joseph Bodin de Boismortier oli „esimese prantsuse soolokontserdi” autor ja selleks teoseks oli Kontsert tšellole, fagotile või gambale (1729).
Esiteks tähendab eesti keeles…
-
Jaan Tooming, „Kiri noorele näitlejale” (Sirp, nr 6)
Sellele „Vocalissimo” sarja kontserdile minnes valdas mind mitmekordne ärevus. Esiteks kummitas meeltes Jaan Toominga väga mõtlemapanev artikkel Sirbis ning kindel soov mitte mingil juhul olla see edvistav kriitik, vaid kindlasti siiralt heasoovlik muusika nautija ja seejärel vaid oma, kindlasti väga subjektiivsete muljete jagaja neile, kes antud rõõmust ilma jäänud. Ning teiselt poolt: olnud Händeli üheksa „Saksa aariaga” väga lähedalt tuttav…
-
Kuidas sa üldse muusikasse tulid – milliseid teetähiseid pead oma muusikahariduse teel kõige olulisemateks?
Aluse kõrva avanemiseks muusikale pani isa, kes polnud ise küll musikaalne, kuid kes ehitas lõpuks niisuguse raadioaparaadi, mis võttis terve Euroopa raadiojaamu. Huvitav on see, et tema rahuldus raadiote ehitamisega – ma ei mäleta, et ta oleks ise nendest kunagi muusikat kuulanud. Põhikuulajateks olid aga lapsed: mina, veidi vähem mu vend, kes oli…
-
Reedel (15. II) esines Tallinna Jaani kirikus kvartett Nostalghia kavaga „Laul Tarkovskile”. Pianist ja helilooja François Couturier kirjutas Andrei Tarkovski filmidest inspireerituna helilised poeemid, mis ei ole mõeldud filme illustreerima, vaid liikuma edasi neist laetud intellektuaalses ruumis. Ansambli koosseis (klaver, tšello, akordion, sopransaksofon) võimaldab kasutada väga laia kõlavärvide paletti. Vihjed Bachile on siin viimistletud, kõla hõre ja liikuv, viimanegi nüanss kaalutletud nagu kokal, kes teeb gurmaanile magustoitu.…
-
Alati peab ka nalja saama ja parimad naljad sünnivad tahtmatult, s.t trükiveakuradi abil. Tšellist Leho Karini annotatsioonis on märgitud, et ta on õppinud Martin Homitseri juures. Nii ees- kui perekonnakiri vastab tõele, kui teada, et ta on saanud õpetust nii Mihhail Homitserilt (Moskva konservatooriumis) kui Martin Ostertagilt (Karlsruhe muusikakõrgkoolis).
Kontsert avanes ameerika helilooja Elliot Carteri (1908) Sonaadiga flöödile, oboele, tšellole ja klavessiinile. Ja see ei ole trükiviga…
