-
Reedel (15. II) esines Tallinna Jaani kirikus kvartett Nostalghia kavaga „Laul Tarkovskile”. Pianist ja helilooja François Couturier kirjutas Andrei Tarkovski filmidest inspireerituna helilised poeemid, mis ei ole mõeldud filme illustreerima, vaid liikuma edasi neist laetud intellektuaalses ruumis. Ansambli koosseis (klaver, tšello, akordion, sopransaksofon) võimaldab kasutada väga laia kõlavärvide paletti. Vihjed Bachile on siin viimistletud, kõla hõre ja liikuv, viimanegi nüanss kaalutletud nagu kokal, kes teeb gurmaanile magustoitu.…
-
Alati peab ka nalja saama ja parimad naljad sünnivad tahtmatult, s.t trükiveakuradi abil. Tšellist Leho Karini annotatsioonis on märgitud, et ta on õppinud Martin Homitseri juures. Nii ees- kui perekonnakiri vastab tõele, kui teada, et ta on saanud õpetust nii Mihhail Homitserilt (Moskva konservatooriumis) kui Martin Ostertagilt (Karlsruhe muusikakõrgkoolis).
Kontsert avanes ameerika helilooja Elliot Carteri (1908) Sonaadiga flöödile, oboele, tšellole ja klavessiinile. Ja see ei ole trükiviga…
-
Samas ilmnevad reformikast kultuuriministri idees kaks anakronistlikku mõttemalli, mis mõjuvad, paraku, tuttavana nõukogude ajast. Esimene on põhimõte, et „teeme ära, eks pärast vaatame, mis välja tuleb”. Kuigi kultuuriministril pole neid 55 miljonit, mida väljavalitutele kompensatsiooniks tagasi maksta, pole lisaeelarvetki, kust seda võtta, pole välja töötatud kriteeriume, mille alusel tagasi maksta, ning otsustajaid, kellele ja kui palju maksta. Aga mis siis – teeme ära, eks pärast vaatame!,…
-
Vanemuise „Trubaduuri” lavastaja tegi näitlejateatrit, tõstis esiplaanile muusika ja lauljad, jäädes oma kontseptsiooniga märkamatult kulisside taha. Ja lavastuse staariks tõusis Valentina Kremen Azucena rollis. Kui Verdi kaalus panna ooperile pealkirjaks „Azucena”, siis Vanemuise variant õigustanuks seda igati.
„Trubaduur” on ooperite hulgas harv kohatavalt julma, põneva ja komplitseeritud süžeega, Hispaania pimeda keskaja, nõiajahi ja müstilise hirmu kütkes elava ühiskonna lugu. Ei vastatud ega vastamata armastus viinud seal millegi…
-
Kavast veel. Kuigi praktiseeritakse kahesugust kirjaviisi: Jean-Babtiste või siis Jean-Baptiste, on levinum viimane, kuid ühes kirjatükis peaks küll kasutama ühte ja sama varianti, eriti ühe perekonnanime puhul. Mitte, et annotatsioonis Jean-Babtiste Barriere ja teose ees Jean-Baptiste Barriere. Kahtluse alla sean ka annotatsioonipoolse väite, et Joseph Bodin de Boismortier oli „esimese prantsuse soolokontserdi” autor ja selleks teoseks oli Kontsert tšellole, fagotile või gambale (1729).
Esiteks tähendab eesti keeles…
-
Jaan Tooming, „Kiri noorele näitlejale” (Sirp, nr 6)
Sellele „Vocalissimo” sarja kontserdile minnes valdas mind mitmekordne ärevus. Esiteks kummitas meeltes Jaan Toominga väga mõtlemapanev artikkel Sirbis ning kindel soov mitte mingil juhul olla see edvistav kriitik, vaid kindlasti siiralt heasoovlik muusika nautija ja seejärel vaid oma, kindlasti väga subjektiivsete muljete jagaja neile, kes antud rõõmust ilma jäänud. Ning teiselt poolt: olnud Händeli üheksa „Saksa aariaga” väga lähedalt tuttav…
-
Kuidas niisugune eesti muusika projekt teoks sai, pealegi veel kiievlaste armastatuimas oreli- ja kammersaalis?
Ettevõtmine sai teoks tänu Eesti saatkonna inimestele, sest Ukraina muusikud algatasid selle meie saatkonna kaudu. Huvi Eesti ja meie kultuuri vastu on Ukrainas väga suur! Eestiga seonduv – inimesed, muusika – on seal kõrges hinnas, heliloojatest eelkõige muidugi Pärt. Nad on ka Arvo Pärdi autoriõhtuid korraldanud. Ma püüdsin valida niisuguse kava, mis oleks…
-
Täna on ettekandel ka „Berliner Messe” ja „Credo”, hiljem „Passio”, „Stabat Mater”, „Tabula rasa”, „Cantus” ning rida lühivorme. Kõik kontserdid lähevad raadioülekandele ning salvestatakse EBU-le. „Cantus’t” mängis 6.-7. II Inglismaal Warwickis ka Euroopa Liidu kammerorkester (dirigent Eva Stegeman).
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigendiks Daniel Reuss, esineb homme ja ülehomme EV juubeli puhul Islandil Salurinni kontserdimajas, kavas Cyrillus Kreegi „Neli psalmi” ja „Õnnis on inimene”, osi Pärdi „7 magnificat-antifoonist”…
-
Küllap see on minust pisut häbematu nii omamehelikult kutsuda selliseid tõelisi aristokraate kui Igor Stravinski, Nikolai Aleksejev ja Sergei Prokofjev, kuid see tuleb vaimustusest. Need härrasmehed olid võimsad tegijad eelmise reede kontserdil ning ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor nende väärilised.
Tuleb alustada sellest, et kõlas Igor Stravinski (1882–1971) viimase oopuse „Requiem Canticles” (1966) esiettekanne Eestis, esitajateks ERSO kõrval Eesti Filharmoonia Kammerkoor (koormeister Mikk Üleoja) ning solistid Iris…
-
Kontserdi põnevushetked olid muidugi meie säravate pianistide kuulamise võimalus ühel õhtul: Mihkel Poll oma võluvas verisulises nooruses ning sealjuures juba hea tervikutaju ja meeleolude edastamisega Tšaikovski „Mõtiskluses”; romantiline Ralf Taal, kellelt kõlas enesestmõistetava elegantsi ja pillitajuga Liszti „Õhtused harmooniad”, ning viimasena pillikäsitluse absoluutne suverään – Ivari Ilja ja Eduard Tubina „Ballaad Mart Saare teemale”. Tema võime viia kuulaja enesega kaasa esimeste bassikäikudes algava sugestiivse teemaga, siis…
