-
Sellest aastast on Tallinna linn nimetanud selle pealinna tunnusfestivaliks. Tallinnal pole varem tunnusfestivali olnud, näiteks Helsingil on analoogiliselt juhlaviikot (pidunädalad) ja Stockholmil „Waterfest” (veefestival). See on nii tunnustus kui kohustus, eriti kui mõelda Tallinna kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna kontekstis. Põhjuse tunnustuseks andis festivali senine publiku- ja meediahuvi ning ere kava, samuti sellest aastast lõplikult välja kujunenud kontseptsioon tuua vaataja ette maailma muusikateater. Ja seda just…
-
Ja veel üks tähelepanu vääriv fakt, libretist F. M. Piave kiri Verdile 18. märtsil 1857: „Suurema osa ajast olen üksi ja kodus, sest Veneetsia on saanud „Boccanegra” väärtuste üle vaidlemise keskpunktiks.” Lõbus ja kosutav ilming – millega tegeles ajakirjandus 150 aastat tagasi, ja millega tegeleb nüüd?! Kas me oleme ühegi ajalehe esiküljel näinud tähelepanu püüdvat pilti ja rasvast pealkirja näiteks teemal „Täna laulab esmakordselt Wallenbergi Rauno Elp!”,…
-
Corelli Barokkorkestri (Bachi ajastu pillidel!), kammerkoori Voces Musicales ning solistide ettekandes Risto Joosti dirigeerimisel kõlas eelmisel pühapäeval Tallinna Jaani kirikus Johann Sebastian Bachi Matteuse passioon BWV 244, mis kirjutatud vaikse nädala traditsioonilise kannatusloona, esimest korda ette kantud aastal 1727 või 1729, nagu väidab Toomas Siitan kavalehel.
Vaadates kirikusse suurvormide ettekandeid kuulama tormlevaid inimhulki, mõtled tõepoolest: mida nad otsivad ja mida loodavad siit oma hingele saada? Kas muusikasündmustest kirikutes…
-
Šoti kultuskirjanik
Irvine Welsh
1947. aastal Inglismaal Brixtonis sündinud David Bowie, ristinimega David Robert Jonesi kohta on juba välja kujunenud klišee: täiuslik muusikaline kameeleon, kes mugandab end vastavalt ajastu trendile”. Kuigi selline kriitika on üsna libekeelne, ei saa eitada, et Bowie demonstreeris 70ndatel oma tippajal märkimisväärset osavust muusikaliste moevoolude äratabamisel.
1960ndate teise poole music-hall’i artistina muutis Bowie end hipilauljaks-lauluautoriks. Enne 1972. aasta läbimurret jõudis ta avaldada proto-metal’i ja…
-
Kontserdiolukord Mustpeade majas oli lahendatud aga üsna ebatavaliselt. Orkestrandid ja solistid, kes just instrumendi iseärasuse tõttu istuma ei pidanud, esinesid seistes ning kontserdi muusikaline juht dirigent Risto Joost (kelle töö sai läbi ühes prooviperioodiga) ilmus lavale alles lõpuaplausi ajaks.
Olgugi et dirigent publiku ees puudus, oli pillimängijate suhtumine tõsine ning kontserdil tervikuna oli küllaga sisutihedat tõmmet. Meeldiv tulemus on aga tagajärg, mille keskseks põhjustajaks oli seekord pianist…
-
Trompeti ja trombooni koosmäng solistide rollis on kaunis kui sõnumikuulutus, lummab tämbrite ja mängutehnika võlu. Vanameister on ise nimetanud seda teost oma „itaalia kontserdiks”, kriipsutades alla just soolopillide barokilikke mänguvõtteid, tihti kasutatud fanfaarilikkust ja kiirete osade tempokat „igiliikumist”. Oma kaasaja, XX sajandi kõlamaailma on helilooja kirjutanud kompositsioonitehniliselt pigem orkestripartituuri.
Kogu esitust valitses rahulikult, kindlakäeliselt ja ilmselge naudinguga dirigent Paul Mägi. Solistide Indrek Vau ja Andres Kontuse kohta…
-
„Akadeemilise kammermuusika” sarjas andsid kontserdi Kadrioru lossis plokkflöödiduona EMTA doktorant Reet Sukk ja European Recorder Teachers Association Estonia juhatuse esimees Taavi-Mats Utt. Mõlemad on ennast täiendanud plokkflöödi erialal Haagi Kuninglikus Konservatooriumis Jeanette van Wingerdeni juures ja see märgib juba korralikku hollandi plokkflöödikooli. Taavi-Mats Utt on minu teada ka hinnatud pillimeister, kes tunneb põhjalikult ajaloolisi puupuhkpille ja on neid võimeline heade tulemustega kopeerima.
Mõlemad interpreedid on paratamatult süvenenud…
-
Prokofjevi süit balletist „Romeo ja Julia” tundus algul olevat kuidagi harali ja ebakindel. Helilooja poolt vägagi erinevate karakteritega osade temaatiline materjal ei pakkunud midagi uut ja mõjus nivelleeritult. Dirigent Jüri Alperten on öelnud, et umbes kord aastas toob ta ERSOga programmi välja. Tekkis nukker tunne, et kas seekord lähebki siis ilma millegi eriliseta mööda. Aga ei!
Kava „Romeo ja Julia” süidi ning „maailma populaarseima” klaverikontserdiga on ju…
-
Giacomo Puccini loomingus on see ooper erilisel kohal, kuna just see teos avas pärast esietendust 1893. aasta 1. veebruaril Torinos Puccini ooperite igikestva tähelennu. Sel hooajal etendus Puccini muusikaline draama Metropolitanis esimest korda, üldse oli tegu „Manon Lescaut’” 208. etendusega selles maailmaooperiteatris.
Levine – ooperimaailma ime
Etenduse kvaliteedi tagas juba Meti kauaaegse muusikalise direktori ja peadirigendi James Levine’i osalemine. Tegu oli ühega kolmekümne kolmest etendusest, mida Levine juhatab…
-
Ja juba on jõutud selleni, et mitte ainult välja mõeldud, aga ka realiseeritud on sellised nanokiibid, millele saab salvestada info kauba (või inimese) kohta ja mida palja silmaga enam ei näegi. Selline kiip töötab nagu triipkood, kuid on vaid 0,05 mm pikk ja 0,05 mm paks. Seda välja töötav Jaapani firma Hitachi rõhub oma tootega turvalisusele.
Tõepoolest, kaupmees saab varustada oma kaubad justkui nähtamatu turvamehega, mis oma antennikese kaudu…
