-
Tegelikult on Helsingi Filharmoonia Orkester 125 aasta jooksul maamunale korraliku ringi peale teinud ja ka Lõuna-Ameerika pole neile tundmatu. Suuremad turneed on seotud ikkagi Põhja-Ameerikaga. Tasub nimetada, et 1968. aasta turnee sisaldas 48 (!!) USA linna. 1982. aastast tänaseni sisaldab iga Helsingi Filharmoonikute hooaeg ühe, vahel isegi kaks välisreisi. Ühele orkestrile ei ole midagi motiveerivamat kui esinemine võõrale publikule, seda tajub positiivselt ka oma kodune kuulajaskond.
Maestro Leif…
-
Prantsusmaa suurima tiraažiga ajalehes Ouest-France ilmus teadaanne, et 8.–11. aprillini on Rennes eestlaste ja nende muusika päralt. „Tänavu tähistab Eesti Vabariik oma 90. aastapäeva. Sestap saab Orchestre de Bretagne’i kunstilise juhi Olari Eltsi eestvõttel ja siinse Eesti saatkonna toel korraldatud muusikafestivalil „Marathon XXI” kuulata eelkõige eesti heliloojate loomingut. Kohal on Helena Tulve ja Erkki-Sven Tüür, kes esinesid ülikoolis korraldatud konverentsil.” Teadaannet illustreeris kirev foto meie mullusuvisest…
-
Hooaja teisel väliskontserdil 24. V Stockholmi Berwaldi hallis mängib ERSO „Muusikalise kingitusena Rootsile” Olari Eltsi juhatusel Erkki-Sven Tüüri Sümfooniat nr 5 (koos Estonian Dream Big Bandiga), Toivo Tulevi „Future Continuous” esiettekande ning Stravinski „Sümfoonia kolmes osas”. Tüüri „Searching for Roots” esitas 12. V Mainzi lossis Rheinische Orchesterakademie Clemens Heili juhatusel; „Questions. . . .” esitavad taas Hilliard Ensemble ja Müncheni Kammerorkester (Alexander Liebreich) 20. V Hamburgi Laeiszhalles. 24.–26. IV kandsid Läti Raadio koor…
-
EMTA on käivitanud programmi „Innovatiivse nüüdismuusikateatri õppe integreerimine ooperistuudiosse”. Kahemiljonilise eelarvega, suuresti Euroopa Liidu rahal tugineva projekti juurde on kutsutud nii välismaiseid spetsialiste kui Eestis tegutsevaid uue muusika interpreete. Sügisel toimusid akadeemias koreograaf Ana Mondini ja Monika Lilleike häälekunsti õpitoad, Tallinnas käis nimekas Berio-laulja Luisa Castellani, et tutvustada nüüdisaegse muusikateatri vokaalmetoodikat. Protsessi kaasati tudengist heliloojad, kes kirjutasid poole aastaga ooperi. Lavastas selle sama projekti juht, ise…
-
Mihkel Polli käekäiguga on klaverimuusika huvilised kindlasti kursis ning lisaks kodumaistele konkursivõitudele on tema „kontol” ka esikohad Rina Sala Gallo nimeliselt pianistide konkursilt Itaalias (2004) ja XX Ferroli rahvusvaheliselt pianistide konkursilt Hispaanias (2006). Mõlema muusiku esimeseks õppeasutuseks oli Nõmme muusikakool, millele järgnesid õpingud Tallinna muusikakeskkoolis. Mihkel Polli juhendab hetkel EMTAs professor Ivari Ilja. Mari Polli haridustee jätkus Manchesteris Chetham’s School of Music’is professor Jan Repko viiuliklassis…
-
Konkursid on kujunenud tänapäevase muusikaelu lahutamatuks osaks. Olgu tegemist riigisisese või ülemaailmse võistlusega, eesmärgiks on ikka üks ja seesama üsna võimatu ülesanne – selgitada välja parim. Heites pilgu üle-eelmise sajandi lõppu, leiame aastanumbri 1890, mil toimus üks esimestest rahvusvahelistest pianistide võistumängimistest maailmas, Anton Rubinsteini algatatud omanimeline konkurss Peterburis, mille võitis Ferruccio Busoni. Enamikule muusikaelu olulisematele konkurssidele oli algus pandud 1960. aastateks: Chopini konkurss Varssavis (1927), kuninganna…
-
Kas me teame palju eesti pianiste, kes oma kavadesse paigutavad Händeli muusikat? Mina ei tea, kuid arvan, et selle Händeli geeni on Mikalai napsanud oma õpetaja professor Bruno Lukki geenivaramust. Sest seda tean ma täpselt, et professor Lukk mängis ise ja „sundis” ka õpilasi Händeli muusikat klaveril – ja mis olulisem – klaverlikult esitama. Küllap selles avaldusid professori nii pedagoogilised kui esteetilised tõekspidamised, sest ega ta…
-
Urmas Sisask tundub olevat üks probleemivabamaid heliloojaid Eesti tänases muusikas. Kui aeg-ajalt on ikka kuulda ühe või teise komponisti loomingulisest kriisist või siseheitlustest, siis Sisask muudkui kirjutab, rahulikult ja omaette, kuni uus teos valmis saab. Kui just väga hea idee tuleb (tavaliselt tublisti pärast keskööd), helistab mõnele tuttavale ja räägib oma heast mõttest rõõmuga. Ja siis võib varsti esiettekannet oodata – kas kodusel Eestimaal või kusagil…
-
Eesti publikule oli selle kontserdi toimumine peaaegu et hädavajalik. Olles siin nagu ära uppunud sellesse, et iga asi, mis seina löödud, on kunst või iga noot, mis paberile sattunud, on igal juhul muusika, lisaks veel kõik maailmatasemel. Ja nüüd saame äkki kogeda sellist korrastatud mõtlemist. See, mida kuulda sai, annab kindlust, et teadmised ja maitse on endiselt olulised.
1882. aastast, mil orkester asutati, on selle kallal töötanud…
-
Kehvades oludes sündinud Peter Granti (1935) tööelu algas juba 13aastaselt. Algul oli ta lavatööline teatris, seejärel leidis tänu karmile väljanägemisele ning 125-kilosele jässakale figuurile tööd kaskadöörina ning professionaalse maadlejana. Ta oli üles kasvanud Londoni East Endi tänavatel ja oskas instinktiivselt eristada deebetit kreeditist. 1950ndate lõpus sai Peter Grantist kontserdiadministraator, mees, kes iial ei jätnud oma hoolealuseid hätta ja kes oli tõe eest valmis võitlema ükskõik mis…
