-
Eesti publikule oli selle kontserdi toimumine peaaegu et hädavajalik. Olles siin nagu ära uppunud sellesse, et iga asi, mis seina löödud, on kunst või iga noot, mis paberile sattunud, on igal juhul muusika, lisaks veel kõik maailmatasemel. Ja nüüd saame äkki kogeda sellist korrastatud mõtlemist. See, mida kuulda sai, annab kindlust, et teadmised ja maitse on endiselt olulised.
1882. aastast, mil orkester asutati, on selle kallal töötanud…
-
Kehvades oludes sündinud Peter Granti (1935) tööelu algas juba 13aastaselt. Algul oli ta lavatööline teatris, seejärel leidis tänu karmile väljanägemisele ning 125-kilosele jässakale figuurile tööd kaskadöörina ning professionaalse maadlejana. Ta oli üles kasvanud Londoni East Endi tänavatel ja oskas instinktiivselt eristada deebetit kreeditist. 1950ndate lõpus sai Peter Grantist kontserdiadministraator, mees, kes iial ei jätnud oma hoolealuseid hätta ja kes oli tõe eest valmis võitlema ükskõik mis…
-
Etenduse lavastaja, Hamburgis tegutsev Sebastiano Toma on Saksamaal üks uue tsirkuse alusepanijaist, kes nüüdseks oma lavastustega „The Tiger Lillies” ja „The Time Between” üleeuroopalist tuntust kogunud. Uus tsirkus ehk cirque nouveau sai alguse 1970. aastatel Prantsusmaal. Klassikalisest tsirkusest eristab seda mitu põhimõttelist tunnust. Kui tavapäraselt on programm jagatud fikseeritud kestusega üksiknumbriteks, siis uue tsirkuse puhul peab etendus moodustama ühtse ning pideva terviku, kaasates lisaks tsirkuse väljendusvahenditele…
-
Kas me teame palju eesti pianiste, kes oma kavadesse paigutavad Händeli muusikat? Mina ei tea, kuid arvan, et selle Händeli geeni on Mikalai napsanud oma õpetaja professor Bruno Lukki geenivaramust. Sest seda tean ma täpselt, et professor Lukk mängis ise ja „sundis” ka õpilasi Händeli muusikat klaveril – ja mis olulisem – klaverlikult esitama. Küllap selles avaldusid professori nii pedagoogilised kui esteetilised tõekspidamised, sest ega ta…
-
Urmas Sisask tundub olevat üks probleemivabamaid heliloojaid Eesti tänases muusikas. Kui aeg-ajalt on ikka kuulda ühe või teise komponisti loomingulisest kriisist või siseheitlustest, siis Sisask muudkui kirjutab, rahulikult ja omaette, kuni uus teos valmis saab. Kui just väga hea idee tuleb (tavaliselt tublisti pärast keskööd), helistab mõnele tuttavale ja räägib oma heast mõttest rõõmuga. Ja siis võib varsti esiettekannet oodata – kas kodusel Eestimaal või kusagil…
-
Kuna meie noortele annetele ei kuku just sageli sülle õnn esineda soolokontserdiga, siis on inimlikult mõistetav soov näidata kõigis oma vokaalsete võimete hetkeseisu. Kuid kuulaja seatakse üsna ebaadekvaatsesse olukorda ja ka interpreedile endale on ümberlülitumise ühest stiilist teise protsess keeruline. On ju ooperiaaria täiuslik siiski vaid orkestriga, kontsertettekandes jääb see ikka kontekstist välja kistud fragmendiks. Samas on iga Lied või romanss omaette tervik, mis sageli vaid…
-
Üks naljafilmide stampnippe kujutab, kuidas mõne eriti hingeliselt lauldud aaria ajal kontserdimaja lühtrid alla kukuvad. Lühtrite allakukkumist tenori hääle mõjul pole reaalses elus siiski veel keegi täheldanud. Kuid kirjeldatud on, et lauluhääl võib purustada pokaali. Kas on sel väitel sees ka tõetera? Otseselt võttes mitte. Klaaspokaali purustamiseks – kui see ei ole valmistatud just nimelt selleks tarbeks – läheks vaja helitugevust vähemasti 135 detsibelli. Inimese valulävi…
-
Avishai Cohen, oled endale nime teinud kontrabassistina, kuid alustasid hoopis klaverimängust ja liikusid sealt edasi kõigepealt basskitarri juurde. Kuidas või miks see nii läks?
Alustasin klaverist, sest klaver oli lihtsalt kodus olemas. Siiani on see minu peamine kompositsiooniinstrument. 14-15aastaselt hakkasin aga kuulama briti heavy rock’i ning mõtlesin, et oleks lahe mängida basskitarri. Minu õpetaja andis mulle kuulata Jaco Pastoriuse muusikat, mis inspireeris mind väga. Sedakaudu jõudsingi jazzini,…
-
Ehkki Nicholsoni raamat „Is Jazz Dead? (Or Has It Moved To A New Address)” on jazzipuritaanide seas omajagu laineid loksutanud, polnud Eesti vahest kõige õigem koht, kus rääkida sellest, kuidas Euroopas saadetakse juba mõnda aega korda hoopis põnevamaid asju kui Ameerika standardjazzis. Eestis pole kunagi olnud selget orientatsiooni ameerika jazzile, eriti bebop’ile, mis oli ja on tihti praegugi noorte Euroopa jazzitudengite etalon. Vastupidi, nõukogude ajal jõudsid…
-
Viimane esineski esimeses pooles ja pani ennast kohe kuulama, esimestest nootidest viimasteni. Contus Firmuse repertuaar koosneb originaalsetest, enamjaolt instrumentaalsetest kompositsioonidest, mis peaaegu kõik pärinevad klahvpillimängija Andres Kontuse sulest. Tema stiilile on iseloomulikud eepiline haare, kalduvus pidevalt materjali arendada ja tugev läbikomponeeritus. Ehk siis kõik need jooned, mis 70ndate algul aitasid kaasa proge-rock’i diferentseerumisele.
Kontserdi flaieri peal oli kirjas: „Contus Firmus on uue põlvkonna eliitkoosseis, mille esinemine on…
