-
„Valgus tuleb idast, päev loojub läände,” oli mõttetera, mis hakkas kõigepealt silma läinud pühapäeval Estonias oma 35. sünnipäeva pidanud Hortus Musicuse kontserdi kavalehelt. Ning sellel sententsil oli vähemalt kõnealusel muusikaõhtul eriline tähendus: rohkearvuline publik sai kuulda nii iisraeli liturgilisi laule, india rāga’t, iidseid armeenia viise, Tuneesiast pärit makaami, keskaja Euroopa ilmalikku ja sakraalmuusikat kui nüüdisheliloojate (Pärt, Kantšeli) teoseid. Nii et kui tollel kontserdil esitatud muusika geograafiline…
-
Projekt on tõepoolest pikaajaline, sest tegemist on 33-köitelise väljaandega, kus avaldatakse koos kommentaaridega kõik Eduard Tubina lõpetatud helitööd. Liikumise kiiruseks on planeeritud üks köide aastas, seega kestvuseks 33 aastat. Selles mõõdukas tempos võib esineda nii accelerando’sid kui allargando’sid, kuid vähemalt algperioodil on üks köide aastas normaalne.
Millal ja kuidas see töö algas?
Esimesed impulsid tulid tänaselt peatoimetajalt Vardo Rumessenilt aastal 1997 ja koos Neeme Järviga pandi kivi veerema.…
-
Kontserdi esimeses pooles kõlasid Beethoveni sonaadid op. 27 nr 2 ning op. 110. Esimese teose menu sai alguse juba Beethoveni eluajal. Hoogu andis sellele protsessile lisaks saksa poeet ja muusikakriitik Ludwig Rellstab, kes sonaadi esimese osa mõjul teose pealkirjastas, sidudes selle külge isiklikud kuupaistelised elamused Luzerni järvelt. Kas Beethoveni teosel „Quasi una fantasia” sellega ka midagi pistmist on, jäägu igaühe enda otsustada. Tähelepanuväärsem on hoopis selle sonaadi viimane osa…
-
Alperteni interpretatsioonis ei lõppenud poeem sissejuhatusega, vaid tõepoolest algas sellega. Ülisuur orkester – neljane koosseis, kuus metsasarve, kaks tuubat, kaks harfi, orel, sektsioonideks jaotatud keelpillid – kõlas värvikalt ja, kus vaja, kammerlikult ning, kus vaja, lühtreid raputavalt, kuid mitte kunagi toorelt ja forsseeritult. Ja nii kõlabki teos kui austusavaldus Nietzschele, mitte kui võimatu püüe tema filosoofiat ümber jutustada.
Kinnitust leidis ka minu väide, et ERSO metsasarvemängijad on…
-
Selles mõttes oli sümptomaatiline kõnealuse kontserdi teine pool, kus kõlasid 2005. aastal loodud laulutsüklid viiulile ja klaverile ning siis äkki hüpe tagasi – „Serenaad” keelpilliorkestrile aastast 1978.
Silvestrovil on pea iga teos kellelegi pühendatud, olgu siis veel elavale või juba lahkunud inimesele, mõnele helilooja heale sõbrale või lähedasele. Silvestrovi kontsert oli justkui käik tema isiklikule kalmistule. Helilooja seisatab oma lähedaste haudade juures ja vestleb vaikselt, meenutab. Ja…
-
Eriline oli, et see, mida tavaolukorras plussiks pidada ei saa – et see pöördus meie kasuks. Tallinna Filharmoonikud on ju puhkpillide osas projektorkester. Aga just rutiini puudumine tõi kaasa tugeva kontsentratsiooni ja kõrgendatud valmisoleku. Ja kontsertidel kulmineerus see eriliseks loomingulisuseks ning värskuseks, mida ka üks Kölni muusikakriitik oma arvustuses esile tõstis. Kontsertidel oli nii erilisi hetki, mida igapäevatöös ei saavuta.
Ent nende Euroopa tippsaalide tõelises kunstilises õhkkonnas…
-
Loomulikult on neil noortel, kuhu pürgida – staatus, mida omab naisviiuldajate kuninganna Anne-Sophie Mutter, on tõeliselt ihaldatav nagu ka tema kontserdihonorar (umbes 1 miljon krooni). Nende noorte selja taga on terve rida andekaid viiuldajaid, kes on juba mõne kontserdiagentuuriga seotud. Samuti neid, kes selleks alles võimalusi otsivad. Aga kindel on see, et ilma Joeske van Walsumi agentuuri toetuse ja Eri Klasi noori soosiva suhtumiseta me vaevalt…
-
Bariton René Soom on laulnud RO Estonia ooperikooris 1997. aastast ja solistina üles astunud alles aastast 2005. Tema kontos on suurepärased ooperirollid Jevgeni Onegin, Silvio (Leoncavallo „Pajatsid”), Dandini (Rossini „Tuhkatriinu”) jt. Lisaks draamarollid teatris Varius, kus ta on osalenud varsti juba kümme aastat. Tema musikaalsus, erakordselt meeldiva ja mehise tämbriga baritonihääl ning näitlejavõimed on andnud talle rolle ka väljaspool teatrit, näiteks Kaiv Consorti etendustes (Orffi „Kuu”…
-
Paavo Järvi võitis maineka Saksa heliplaadikriitikute aastapreemia Bremeni Deutsche Kammerphilharmoniega salvestatud Beethoveni III ja VIII sümfoonia CD eest firmalt Sony BMG/RCA. Preemiad anti üle Berliinis 17. XI. Et just on ilmunud ka nende Beethoveni sarja uus CD IV ja VII sümfooniaga, nimetas ajakiri Stereoplay neid salvestisi „Paavo Järvi Beethoveni-revolutsiooniks”. Cincinnati SOd juhatab Järvi sel kuul kolme kavaga, sh 2. – 10. XI viies kontseri Stravinski festivalil (ka Haydn, Beethoven,…
-
1850. aastaks oli Giuseppe Verdi loonud ooperi „Nabucco”, mis tegi temast itaalia rahvuskangelase: lavadel mängiti edukalt tema oopereid „Ernani”, „Macbeth”, „Korsaar”, „Luisa Miller” ja „Stiffelio”. Talle tehti pakkumisi kirjutada ooper suure Shakespeare’i tragöödiate „Kuningas Lear”, „Torm” ja „Hamlet” ainetel. Verdi tunnistab ise libretist Francesco Maria Piavele: „Mis puudutab žanrit, siis see võib olla grandioosne, kirglik, fantastiline – see kõik pole minu jaoks oluline, peaasi et libreto…
